5/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
Rein Maran portreteerib ptra

Portreefilm meie suurimast imetajast.
Rein Maran
Saame Rein Maraniga kokku telemaja kohvikus paar peva prast Matsalu loodusfilmide festivali. Kll on hea, et just nd, festivali lppedes, satun vhikuna teda intervjueerima tnu festivalile hakkasin hetkeks maailma ngema loodusfilmija pilgu lbi. Nagu Rein Maran ngi mnda aega maailma lbi pdra silmade, ainult et seda muidugi mitte mne peva jooksul, vaid jrjest mitu suve.

Loodusfilmijad on maailmaparandajad. Kui vaatad festivalifilme, siis igaks neist rgib mingist probleemist, ja siiralt.
Kui tahad maailma parandada, alusta iseendast. Iga pev ja iga tund vljas annab ka looduses valikuid kas sa astud he thtsusetu vihmaussi surnuks vi ei tee seda. Kas rebid mdaminnes puude oksi vi mitte. Kik hakkab imetillukestest asjadest peale. Inimene on kigesja kiskja ja tdiliku loodusarmastusega pole siin midagi peale hakata. Aga ra s ja tapa rohkem kui elus psimiseks vaja. Nagu kiskjagi.
Selles mttes vib loodusfilm olla teejuhiks. Sellesse usun kll, et need inimesed, kes loodusfilmidega tegelevad, on vhemal vi suuremal mral petatava arusaama kandjad.

Kaadreid saab nii ja naa filmida, neid kokku panna vga erinevateks fi lmideks. Panna sisse emotsioon vi jda klmaks. Loodusfilmi vaatamine ei jta reeglina thja tunnet, selles on alati tunda tegija vastutust.
Loodusfilme on ka vga hirmsaid. Mletan hte BBC tellimustd, mis oli phendatud ainult sellele, kuidas loomad murravad. See on ju pool tde! Vi, mletan hte justkui vga mnusat Prantsuse filmikest, kus armsatele loomadele olid inimeste riided selga pandud ja neid dresseeritud inimese tegusid tegema.

Selliseid filme vist enam ei tehta.
Jah, see film on pris vana, praegu vist enam naljalt selliseid ei tehta.

Teie tegite nd filmi pdrast.
Mul on ks hea sber, vana jahimees Harri Pldsam, kes mind kutsus ikka ja jlle pdrast filmi tegema. Alguses ma ldse ei plaaninud seda, aga tasapisi hakkas materjali kogunema. ppisin neid paiku ja radu tundma, kus pdrad kivad. Muidugi toetusin Pldsami kogemustele.
Siis sai ehitatud varjeid. Eelviimasel aastal veetsin neis varjetes terve suve! Selle aasta suvel aga korjasin lindile neid hetki, mida eelmisel ktte ei saanud. Kike plaanitut ei saanudki jdvustada.

Mis on he minuti hind filmis? Mitu tundi vi peva on he minuti hind? Film on 60 minutit pikk.
Vahel ei saa mitu peva kaadrit, mida filmi panna. Mina kisin vljas eraldi ja Harri kis vljas oma pojapoja Joosep Matjusega. Mina olen ksi kija. Nemad liikusid palju ringi, mina aga, leidnud sobiva koha, jin sinna varjesse. See thendas seda, et lksin varakult varjesse sisse see oli ehitatud kuhugi krgemale, et minu lhn ptru ei peletaks. Jin sinna rahulikult bima. Passisin htul hilja, kui loomad vlja tulid, ja hommikul vara.

Pdrad tulevad htul vlja?
Jah, nad on tegelikult ise kitumisega loomad.

Minule on peva ajal vaarikaid korjates selja taha tulnud pder.
Kui te vaarikas olete, siis thendab see seda, et olete ta ammu juba les ajanud. Pevaks lks ta ju vssa peitu, tal on seal hea tukkuda. Ju siis tuli vaatama, et kes seal kib.

Ta oli suur... ta vaatas mind.
Pder ei tee inimesele kurja. On ainult kaks situatsiooni, kus ta vib pahandust teha. Esiteks siis, kui ta on marutaudis. Olen seda korra ninud, see oli sna jube. Pdral on siis hirmus vaev ja valu. Aga sellise pdra tunneb ra tal ila tilgub, karv on tokerjas.
Ettevaatust nudev vib olla situatsioon pulmamngu ajal, kui pull ei saa pris hsti aru, millega tegemist on. Kui tstad ked niimoodi les, nagu oleks sul sarved peas vi kui lhed, statiiv le la need ka meenutavad sarvi siis ta vib asjast valesti aru saada. Enamikul juhtudel ta tuleb sind siis kergelt ehmatama. Aga ldiselt on pder rahumeelne loom. Tenoliselt ka emapder tuleks oma vasikat kaitsma. Aga mul ei ole ptradega selliseid revaid olukordi olnud.
Tulles filmimise aja juurde see on tavaline, et passid he htu ja ja hommiku ja jrgmise varjes, kolmanda ja neljandagi. Ja mingeid hetki ei saa ega saa lindile. Aga hel hommikul, kui on vedamine, vid saada ehk terve filmistseeni ktte, looma olekut vi kitumist kirjeldavad kaadrid.

Ja kik need pevad varjes peab talitsema oma liikumisvajadust?
Jah. Alles pikapeale hakkad taipama, missuguse ilmaga ja millal pdrad ilmuvad vlja. Saad niteks aru, kas jahimees on nad liikvele hirmutanud vi liiguvad nad muul phjusel.

See on siis nagu rollimng, pead pdramaailma sisse elama.
Loomulikult. Arvan, et minu ameti phisaladus ongi, et sa pead ise muutuma oma maailmatajumises selleks loomaks, keda filmid. Et sa hakkaksid taipama tema kitumise loogikat.
Kui istud pikalt varjes, on sul aega tegeleda looma kitumise analsimisega. Kui siis ned looma, hakkad temaga rtmis kaasa liikuma. Kui loom keerab pead, siis sa vaatad, et mida ta vis seal nha, kuigi su kuulmine on palju halvem. Ngemine on meil umbes sama hea kui pdral, haistmine ei klba inimesel muidugi koera saba allagi. Aga nii kui hakkad seda loogikat mistma, hakkad aru saama, miks loom nii vi naa teeb, ja mida ta jrgmiseks vib teha, alles siis on vimalik hakata filmima.

Pdrafilmi puhul neme he vgeva looma elu, keda kik nimepidi tunnevad, aga tegelikult ei tea temast palju. Kuidas ptra ikkagi saab jlgida ta ei ole ju kogu aeg he koha peal, varje lhedal?
Pder liigub palju. Ta talvitub hes kohas, kevadel lheb aga luhtadele, kus on palju sa. Talve veedab ta rohkem metsas, suvel vlja peal.
Varjeid oli mul hea hulk tegelikult, mis olid eelnevalt pika jlgimise peale paika pandud. On ju nha, kus on loomade liikumisrajad.
Osa kaadreid tegin ma Prnumaal, osa Lnemaal. Lnemaal filmisin Matsalu kaitseala serva peal, seal on ks metsik vahepealne osa, mis lheb Topi lahte vlja, kuhu pdrad sma kogunevad.
Kui oled varje valmis saanud, siis pead sel tkk aega laskma niisama olla, et pdrale ei seostuks varje sinuga. Varje peab nii palju krgemal olema, et pder tema jaoks inimese ebameeldivat haisu ei tunneks. Et lhn tuseks les hku, paned kas vi korstna varjele peale.
Kui loom on varjega harjunud, saad hakata jlgima, mis ajal ja kus ta liigub. On olemas moodsad kaamerad, mis infrapunakiirtega fikseerivad liikumise, sellega saad n- tunniplaani ktte. Kui looma juba rohkem tunned, ned ju kohe ra, kas ta kitub normaalselt vi kas ta tunneb, et midagi on korrast ra. Tal on ju mitmeid tajuorganeid. Kui ta kogu aeg jlgib mbrust, siis midagi ilmselt hirib teda, kuigi ta ei pruugi aru saada, mis tpselt. Ja siis ei kitu ta loomulikult. Selleprast peab ka varjest lahkudes sellega arvestama. Mina niteks jtan oma pesu sinna, et minu lhn, mis tal on kogu aeg rnalt srmeis olnud, ei kaoks ra.

Mitut ptra te filmisite?
Oi, neid on fi lmis palju. Osa on minu, osa Joosep Matjuse fi lmitud.

Vaataja ei tee vahet?
Teeb kll. Nad nevad erimoodi vlja, ja erinevatel aastaaegadel on nad ka erinevad. Kevadel on karv tokerjam, siis tekivad papadel viksed marad sarvemksud. Need on alguses nagu sametiga kaetud, pehmed. Alles suve lpul, kui sarved on suureks kasvanud, hruvad nad selle sameti maha ja siis muutuvad sarved sellisteks tugevateks ja vimsateks.
Filmis on aga mned peategelased, need lbivad filmi.

Kas pdraindiviidid on ksteisest vga erinevad?
Aga loomulikult. Kik loomad on. See on nagu koduloomadega, olete neid kasvatanud? Mul endal on kodus kolm vana kassi, nad kik on absoluutselt erinevad isiksused, omavahel vga keerukates suhetes.
On ptru, keda on vga lihtne filmida, kes usaldavad, teised aga mitte. Oli ks pdramullikas, kes oli juba suur, aga millegiprast oli minetanud kartuse inimese vastu, ta otsis lausa inimestega kontakti.

Kas see oli too Kiideva pder?
Jah, Matsalu kandis. Prast sai ta hukka. Ta uimastati ja viidi teisele poole lahte he inimese soovil, keda julge pder olevat hirinud. Pdra uimastamine on alati seotud riskiga. Ta seedimine on ju keerukas ja kui ta on ebasobivas asendis vib selline transportimine halvasti lppeda. See pder hakkas rgates edasi koperdama, sattus mingisse kraavi ja uppus.
Aga filmis pole juttu ainult ptradest, pealkirigi on Pdra kuningriik.
Neme kogu seda loomade seltskonda, kes elab tolles mbruses, kus pder liigub. Seal on rebased, kitsed, metssead, mitmesugused linnud.

Kas pder puutub kigi nendega oma elus kokku, nad ei karda ksteist?
Nad suhtuvad ksteisesse teatava respektiga. Seda on ka filmis nha, kuidas pder ja metssiga on krvuti, lausa hes kaadris. Ja kui me rgime kuningast, siis pdrapulli vgevad sarved ongi tema kroon ja igal aastal kroonitakse ta ju uuesti. Hilissgisel, kui pulmad lbi, muutub sarvede jalami luu hapraks. Vastu puud puskides murrab pdrapull sarved maha. Neid pole enam tarvis. Milleks talv otsa seda rnka koormat kanda. Loodus on pillav, kuid ka ratsionaalne. Murtud sarved jvad kas kingiks nnelikule leidjale vi mlestuseks loodusele. Olen isegi metsast sarvi leidnud, vrskeid, vitluses sravaks lihvituid vi siis hoopiski pris vanu, ajahambast rsituid, lausa valgeks pleekinuid vi roheliseks sammaldunud.

Kuidas on pdra arvukusega Eestis?
Asjatundjad tlevad, et praegu on neid paras jagu. Kunagi prast Esimest maailmasda loendati ptru aga terve Eesti peale vaid 24 isendit. Suured sjad ja ohjeldamatu salakttimine on alati hukatuslik olnud. Aga pdrasugu on visa. Kui vhegi vimalik, taastub jlle.

Et neid sammaldunud sarvi leiaksime metsadest ka edaspidi...



Intervjueeris: Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet