5/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Sooja jrve fenomen ehk pikeseenergia pnis antarktilises oaasis

Enn Kaup
Ida-Antarktises Bungeri oaasis asub vike Polesti jrv. Kui me 1989. aasta veebruaris seal phjalikke uuringuid tegime, avastasime oma imestuseks, et jrve phjas kuue meetri sgavusel on soe vesi temperatuuri mtsime 17,7 C.

Bungeri oaas pindalaga ca 960 km2 on ks suuremaid Antarktise jvabasid alasid. Jd ja lund on oaaside pinnal isegi talvel napilt, suvel veelgi vhem, mistttu ere polaarpeva pike nii oaaside pinda kui ka maalhedast hukihti hsti soojendab.


Enn Kaup
Tol veebruaripeval oli tavaline Antarktise oaasi suveilm: pikesepaisteline, hutemperatuur 0 kraadi ringis ja niiskust nii 30%, tuul puhus ca 5 m/s. Tavaline oli ka jrve pindmise kihi, epilimnioni veetemperatuur, 45 oC. Sgavusel 3,03,5 meetrit toimus aga jrsk temperatuuri hpe ning jrve phjas, 6 meetri sgavusel oli veetemperatuur kasvanud juba 17,7 oC-ni!Tiesti ebaharilik asi, kui vrrelda tavaliste parasvtme ja isegi tavaliste Antarktise jrvedega. Paar aastat hiljem mtis Vene geograaf D. Bolshijanov sama jrve phja suviseks temperatuuriks koguni 21 oC.

Sooja jrve fenomen
Polesti jrv on iseenesest vike: pikkus 900, laius 300 ning sgavus 6 meetrit. Kui 1989. aasta 13. veebruaril koos kahe poolakaga jrvel esimesi phjalikumaid uuringuid tegime, andsime talle srase nime Polest. Nimi juurdus, seda kasutavad oma publikatsioonides mitmete maade jrveuurijad.
Ebatavaliseks tegi olukorra Polesti jrve vee krge soolsus, mis meie mtmiste ajal ulatus phjalhedases kihis 79 g/l. Vrdluseks: Tallinna lahe soolsus on ca 5 grammi liitri vee kohta. Antarktilised oaasid on polaarkrbed, kus on vhe niiskust, aurumine jrvedest letab vahel sulavete juurdevoolu ning sedaviisi vee soolsus vibki kasvada, mnikord soolasemaks kui Surnumeres. Nii on Don Juani tiigis, mis asub McMurdo Kuivades Orgudes Luna-Victoria maal, mdetud soolsuseks koguni 550 g/l. Srane vesi ei klmu ka Antarktise talves, kuigi veetemperatuur vib langeda kuni -40 oC.
Kuid Polesti jrves oli trikk selles, et jrve pinnakihi soolsus oli kigest 58 g/l ja temperatuuri hppekiht htis ka soolsuse hppekihi e halokliiniga. Sel moel oli alumise veekihi tihedus, mis kasvas phja suunas, ka tublisti suurem kui lemisel. Pikesekiirgus, mis lbi selge vee phjani tungis ja seda soojendas, ei suutnud seeprast tekitada sraseid lespoole kerkivaid sooja vee konvektiivseid voolusid, mis oleksid suutnud halokliinist lbi murda. Nii koguneski soojuseks muundunud pikeseenergia Polesti jrve phjakihti, tstes selle temperatuuri ligi 20 oC krgemale peva keskmisest hutemperatuurist ja muutes seega jrve vga efektiivseks pikeseenergia pniseks.

Mis sellest pnisest edasi sai
Veebruari edenedes pikenesid d ja hk jahtus. Lisaks mllas 23.24. veebruaril Bungeri oaasis sgistorm tuule kiirusega kuni 25 m/s. Srastes oludes toimus ilmselt juba siis madala ja tuultele avatud jrve veesamba segunemine ning temperatuuri ja soolsuse sgavusprofi ilide htlustumine. Igatahes oli kuu aega hiljem jrvel juba 10 cm painduvat, kuid siiski inimest kandvat soolase vee jd. J all oli veetemperatuur juba -3 oC ning vaid viimase meetriga kasvas see jrvephjal veel +5 oC-ni. Meie sesoonrhm lahkus oaasist 9. aprillil. Vib oletada, et talve lpuks vis veetemperatuur veel veidi langeda ning j paksus kasvada kuni 1,31,5 meetrini. Jrgneval kevadel-suvel see j sulas. Et aga jrvej sisaldab alati palju vhem sooli kui vesi, milles ta tekkinud, siis kujunes lemine veekiht, epilimnion, jlle palju magedamaks kui alumine. Jrv hakkas jlle energiat varuma.
Pikeseenergiat akumuleerivaid soolajrvi on mistagi ka mujal maailmas. Antarktises sai 1960. aasta paiku tuntuks Vanda jrv (nimi antud veokoera auks) Luna-Victoria maal, kus 70 meetrit sgava jrve phjakihis mdeti veetemperatuuriks 25,5 oC. Vee soolsus sgavamal on seal lhedane Polesti jrve omale, kuid Vanda jrve katab juba sajandeid mitmemeetrine jkate, mille all lausa magevesi lasub. Pikesekiirgusele lbipaistev j on htlasi jrvele heaks kasukaks, mis aitab jrve svavett hoida sooja piirkonnas, kus aasta keskmine hutemperatuur on -20 oC ringis.



Enn Kaup
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet