5/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Koer pstis piirpsukese

Mina, Apus apus olen piiritaja, kelle pesa asus suure kiriku torni hes naruses. Olin seal koos e ja vennaga.
Meie vanemad olid vga hoolitsevad: krbseid, sski ja muid putukaid toodi meile pessa pidevalt. Pevadega kasvas meie jud, nii et sirutasime end juba pesarest le.
Ja siis hel peval see juhtuski: keegi haaras minust kinni ja rebis pesast vlja. Rippusin pris suure linnu noka vahel. Siis kostis kki maapinnalt koera vali haukumine, mispeale rvel mind lahti laskis ja ma maandusin he maja uele rohu sisse, koerakuudist paari meetri kaugusele.
Lasksin kuuldavale haleda hdakisa: sviir-sviir! Ja jrsku tstis suur ksi mind maast les. Minu mber oli uudistajaid palju: kolm poissi ja ks tdruk. Peeti aru, mis minuga teha.
Helistati loomakaitsesse, aga seal minusugust ei tahetud. Siis sidutati mind autoga he suure maja juurde, kus sain leidjate korteris endale elamiseks ilusa valge majakese, vooderdatud pehme rtikuga.
Kuskilt tid mu leidjad krbseid, sski, ussikesi. Peagi ppisin liha sma. Eriti maitses mulle vrske hakkliha. Vett jin pisikesest nust. Iga pev olin hsti toidetud ning tundsin, et olen tugevamaks muutunud. Mu tiivad kasvasid sabast tunduvalt pikemaks.
Nii mdus le kuu. Kuulsin lahtise akna kaudu valju hlitsust: sviir-sviir! Need olid ju mu sugulased, vib-olla ema ja isagi. Minus tekkis tohutu rahutus: ei maitsenud enam sk ega jook. Mulle olid kasvanud tugevad tiivad.
Mdus paar peva. Ja siis viidi mind tagasi sinna kirikuaeda, kust olin leitud. Kui tugev poisiksi mind krgele hku tstis, tundsin endas judu ssta taevakrgusesse. Olin valmis sgisrndeks kaugele- kaugele. Ja lksingi!
Aith teile, minu pstjad ja les kasvatajad! Tulen jrgmisel aastal teid vaatama. Oodake mind!

NB! Juhtus see Tartumaal Puhja alevikus kesoleva aasta juulis-augustis, kiriku lhedal pargis asuvas majapidamises. Koer oli meie Taki, ketikoer, hundikoera ja kolli segu. Psuke kosus hes Puhja paneelmajas. Lapsed olid minu lapselapsed, ja poiss, kelle peost psuke ra lendas, minu pojapoeg Kaarel.

Natukene piiritajast


Piiritaja kuulub pikatiivaliste seltsi. Ta on lbinisti hu lind: hus on tema jahimaa ja saak, pesamaterjaligi kogub ta lendavatest lemmetest.
See psukeste sarnane lind on kiiremaid lendajaid suleliste hulgas. Pikad tiivad lennupri sirpjalt lookas, vuhiseb ta julises sstus lbi hu ning vali hlitsus sviir snniks nagu lennuhoost. Piiritaja pesad asuvad varemete ja tornide narais. Lind on leni suitsmust, ainult krialune veidi valkjas, saba sgavalt harkis. Piiritaja kaalub kuni 45 grammi, tiivapikkus on 1518 sentimeetrit. Piiritaja paarid on eluaegsed. Psukeste kombel ennustab ka tema kehvi ilmu: ta on vihma- ja tuulepsuke.



Piirpsukese loo kirjutas les Puhja elanik Selma Luts
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet