5/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kas maa vrises?

Ehk kuidas eestlased pidasid 1976. aasta Osmussaare maavrinat TASS-i hmaks.

*25. oktoobril mdub 31 aastat Eesti kigi aegade tugevaimast maavrinast Kigi aegade tugevaim maavrin Eestis just sellise pealkirja all avaldas meie vanema plve varalahkunud geoloog Einar Klaamann (19331986) Eesti Looduse 1977. aasta 6. numbris oma thelepanekuid Eesti ja ka kogu Lnemere rse ala hest tugevaimast instrumentaalselt mdetud maavrinast ehk teisisnu Osmussaare 1976. aasta maavrinast. Tema poolt kirja pandud thelepanekutel suuresti kesolev kirjutis phinebki.

li 1976. aasta 25. oktoobri
parajalt klm ja kledavitu
hommikupoolik ning
kell nitas Moskva aja jrgi
11 h 39 min ja 46 s (Eestis tollal kehtinud
aeg). Maavrina toimumise aeg on
enam kui paarikmne Lnemere mbruses
asuva seismojaama poolt sekundilise
tpsusega registreeritud ja selle
asukohtki, seda kll vaid paarikmne kilomeetri
tpsusega mratud. Kik need
osutasid sna ksmeelselt Loode-Eestile
ja Osmus saart mbritsevale merealale.
Maapind vappus ja sgavusest kostev
mrin pani hu vappuma. Lhedest lbitud
klindiastangu paesein vpatas, kikuva
paeastangu res avanesid miljoneid
aastaid end talitsenud lhed ja hiiglaslikud
(mnel juhul enam kui 10 meetrit pikad)
pangad kaldusid just nagu vastumeelselt
mere poole ning prantsatasid siis kitsukesele
rannale vi suisa vette kuidas
kusagil. Kume mrin ja vappumine said
sellest vaid hoogu juurde. le kige aga
see kohutav, otse maapuest tulev ja lausa
hingephjani tungiv mrin. Siis saabus
vaikus Aga see ei olnud veel lplik, sest
10 tunni ja 30 minuti prast vappus maa
jlle, kuid seekord juba tunduvalt nrgemini
(vastavalt 45 ja 34 palli vi siis 3,5
ja 3,0 magnituudi).
Osmussaarel, mille lhistel (sellest 37
km kirdes) maavrin toimus, oli selle sndmuse
tunnistajaid vhevitu, vahest ainult
paarkmmend inimest: tosin sdurit saare
keskel asuvas kasarmus ja pool tosinat majaka
juures. Aga ikkagi lagi vappus, aknaklaasid
klirisesid ning seintesse tekkisid
praod. Tsi, viimaseid oli kasarmuseinas
vaid paar tkki. Kuid parasjagu selleks, et
inimestes paanikat tekitada ja neid, kes sel
ajal siseruumides asusid, vlja tormama
sundida. Nende thelepanekute alusel arvatagi
Osmussaare maavrin 67-palliliste
ehk tugevate maavrinate kilda. Seismojaamade
instrumentaalsete mrangute jrgi
hinnati Osmussaare maavrina vimsuseks
4,75 magnituudi Richteri skaala jrgi ja selle
kolde sgavuseks 810 km ehk niipalju
kui siinsele alale tavaline.
KKK kuidas keegi kusagil
Osmussaare maavrin ei vapustanud mitte
ksnes Osmussaart, vaid pea kogu lejnud
Eesti ning ka mitmed kohad Soome
lunaosas ja Phja-Ltis said selle mju
tunda. Epitsentrile kige lhemal asunud
Osmussaarelt, kus tollal valitsejaks sjavgi
ja sjavestatud elanikkond, oli otseseid
lesthendusi maavrina kohta vhe, kuid
hilisematel aegadel kuuldud lood rgivad
ikkagi kikuvast maast, seintesse tekkinud
lhedest, klirisevatest aknaklaasidest,
kauge plahvatuse taolisest mrinast ja alateadvust
vallanud hirmust, varisevatest
paeastangutest ja klibuvallidest mererannas.
See oli see, mis vimaldas hinnata
maavrina tugevuseks sealsel alal 67 palli. Nva rannakla elanikud teavad rkida
maavrinale jrgnenud kuni he meetri
krgusest tusulainest (tsunamist!).
Eesti elanikud, vastavalt kohast kus
nad parasjagu olid, tajusid maavrinat
erinevalt. Teaduste Akadeemia Geoloogia
Instituudi poolt korraldatud le-eestiline
ringksitlus maavrina kohta ti neile le
120 vastuse. Nva kla elanik Richard Aarma,
kelle kodu ji maavrina oletatavast
epitsentrist 15 km kagusse ehk alasse, kus
maavrina tugevus vis olla kuni 6 palli,
kirjeldab lbielatut nii:
Esiteks oli niisugune tonks nagu oleks
kusagil laskmine olnud ja siis hakkas maja
hirmsasti hppama rapa-rapa-rapa
ja seda umbes 20 sekundit. Niisugune hl
oli, nagu oleks sadat plekitahvlit pekstud.
Mina pidasin puhvetikappi kinni, kus kik
klaasid tantsisid sees. Pesumasin sitis ratastel
meeter maad edasi. Laearmatuuri
li puruks, krivate veinipudelite juurest
kostis ge mulin. Jooksin ue. Seal olid kik
mesilased puust vljas Hobune oli metsa
pand ja vrises seal puu all. Maja silikaatvoodris
olid mned kivid puruks rebitud.
Autori isiklikud mlestused Osmussaare
maavrinast, mille ta umbes 60 km
kaugusel epitsentrist asuvas Keila linnas
45-pallilisena le elas, olid sellised:
Oli ennelunane tund, kui tundsin
kontori prandat vappumas, aknaklaase
klirisemas ja kuulsin seejrel just maa
seest kostvat kumedat kminat. Tean tpselt,
et just lnest, sest just seal, umbes 1
km kaugusel asus tankipolk. Esimene mte
oligi, et tankid sidavad millegiprast meie
maja eest mda, kuigi kunagi varem ei
olnud nad siitkaudu sitnud. Lksin akna
juurde, et seda enneolematut sndmust
imetleda, aga tnav oli thi! Toimunule
seletust otsides meenus mulle, et midagi
sarnast olin ma 1967. aastal Kamtatka
Idaaheliku vulkaanidel ekspeditsioonil
olles le elanud. Ka seal tundsin ma maapinda
sedasi kikumas ja ka sarnane khedusttekitav
heli vristas sdamealust.
Tallinna lhistel Miidurannas, maavrina
epitsentrist umbes 90 km kaugusel elav
Alma Kirtshalia kirjeldab oma 45-pallilise
maavrina lbielamisi umbes nii:
Kaevasin aias. Algas mrin, mis kiiresti
suurenes. Maa kikus jalge all sujuvalt.
Hakkas udne ja sdame all justkui
ligatas. Kolin oli niisugune nagu oleks
isekallutajalt suuri kive kuskile maha varistatud.
Kostis see siit vttes tpselt Naissaare
suunast. Toas oli suur koer pugenud voodi alla ja oli tegemist, enne kui ta sealt
ktte sain.
Maavrina epitsentrist ligi 300 km
kaugusele jva Narva linna elanik Pjotr
Aleksejev kirjeldab Osmussaare maavrinat,
mille tugevus seal vis olla 34 palli,
sellisena:
Ootamatult kostis tugev plahvatust
meenutav mrin. Klirisesid akna- ja ukseklaasid
ning ka prand vrises. Tundsin
seda istudes hsti. Mra nis tulevat lnest.
Tundsin mingit arusaamatut rahutust.
TASS-i teaadanne
Seletust lbielatule ei tulnudki kuigi kaua
oodata, sest tunnikese prast loetigi raadiost
ette TASS-i (Nukogude Liidu Telegraafi
agentuur) teadaanne Osmussaare lhistel
merephjas toimunud maavrinast.
TASS-i suhtes enam kui skeptiliselt meelestatud
Eesti elanikud ei rutanud teadet
sugugi tekuulutusena vtma. Elutervete
skeptikutena nad teadsid, et kui TASS teatas
midagi imperialistide salasepitsustest,
siis oli ilmselt tegu loodusnhtusega, aga
ebasoodsaid ilmastikutingimusi ksitleva
teate tagant tuli otsida kapitaalsemaid
mdalaskmisi riigi pllumajanduspoliitikas.
Kui mrinat kuulnud ja vrinat tundnud
kodanikud pilguga kaardil maavrina
epitsentrit hakkasid otsima, siis ngid nad
selle teel eelkige Paldiski linna. Sjavebaase,
tuumalaenguid kandvaid allveelaevu
ja allveelaevnike ppekeskuse tuumareaktorit
nad sellel kaardil kll ei ninud,
aga see, et need seal on, kui ka see, et need
on vga plahvatusohtlikud, kuulus nende
teadmiste pagasisse sama kindlalt kui
kskordks koolipoisil. Midagi lendas neil
seal nd kindlasti vastu taevast selline
oli tollase Nukogude Eesti tavakodaniku,
kes oli ppinud lugema rohkem ridade vahelt
kui neis thtedega kirja pandust, esmane
reaktsioon TASS-i teadaandele.
Ei aidanud siin ka asjatundjate jrgnevad
seletused sellest, et maavrina oletatavat
epitsentrit kusagil Osmussaarest
phja pool ja Paldiski plahvatusi phjustada
vinud laevukesi ning reaktoreid lahutab
teineteisest ligi 40 km. Ega ka see, et
isegi radiatsioonitaset pedantselt jlgivad
lnlased (rootslased, taanlased ja teised)
ei olnud kusagil mingeid krvalekaldeid
kiirgustasemes theldanud. Nela vib
hea tahtmise korral heinakuhja peita, kuid
mitte tuumaplahvatuse poolt phjustatud
radiatsioonitaseme tusu sadade ja tuhandete
dosimeetrite eest.
Kui midagi ei leitud ja kik faktid rgivad
selle vastu, siis thendab, et varjavad
hsti selline oli valdava osa elanikkonna
pea automaatne reaktsioon,
kui pdsid sellise asja kui Osmussaare
maavrin lihtsat fsikalis-mehaanilist
olemust ra seletada. Inimene uskus
seda, mida khutunne talle tles ja see
arvas, et TASS-i teadaannet, olgu see
siis kui tahes ametlik, ei tohi kunagi uskuda,
ning seda isegi mitte siis, kui see
juhtumisi ka ige on.
Jreltuked toovad selgust
Maavrina versiooni ei tahtnud rahvas ka
siis veel uskuda, kui 8. ja 22. novembril
vastavalt kell 13 h 17 min ja 18 h 44 min
Moskva aja jrgi registreeriti sealsamas
(37 km Osmussaarest kirdes) ksnes
maavrinale omaseid jreltukeid. Asjatundjad
Leningradis asuvast leliidulisest
Geoloogiainstituudist uskusid, ning nad
mtsid neid vrinaid instrumentaalselt.
Esimene neist, mida Osmussaarel tajuti
34-pallilisena, ji Eesti teistes kohtades
ldse mrkamata. Kll aga fi kseerisid neid
tukeid lima hoolikusega Loode-Eestisse
Osmussaare maavrinat uurima tulnud
ekspeditsioonist osavtjate arvukad (20)
portatiivsed seismojaamad. Andmestiku
anals nitas, et jreltugete epitsenter
asus Osmussaarest ligi 4 km kirde pool,
mis ldiselt htis maavrina epitsentri varasema
mratlusega (37 km kirdes).
Kuna Eestis tollal seismojaama ei olnud,
siis oli esialgne mrang
tehtud kaugemal
(Helsingis, Stockholmis ja
mujal) asunud seismojaamade
snagi ebamraste
asukohamrangute alusel.
Lhim esinduslik Nukogude seismojaam
Leningradi lhistel Pulkovos magas
selle mingil phjusel (oli seismomeeter
rikkis vi koristaja puhkusel) maha. Mis kasu on maavrinast?
See on maavrina kohta just nagu mnitav
ksimus, sest mis kasu vib tast olla,
hea kui vikese kahjugagi pseb. Osmussaare
maavrina puhul on seda raske
elda, sest sellel juhul, kui mned peenikesed
praod majaseinas ja hirmuvdinad
sadade tuhandete inimeste hinges vlja
arvata, siis ei oska erilist kahju nagu les
lugedagi ja nii kerkib tahtmatult les ksimus
kasust.
Otsest, slle ja suhu kukkuvat kasu
muidugi ei olnud, kuid kaudset kasu ning
seda selles osas, mis puutub meie maapue
ehituse tundmappimisse, saadi
kll. Maapue svaehitust pitaksegi
tundma peamiselt seismiliste lainete abil,
millel, lisaks sellele, et nad lbivad kivimkomplekse,
on omadus peegelduda ka erinevate
kivimkomplekside piiridelt. Mida
suurema energiaga on seismilised lained,
seda sgavamale maapue nad tungivad
ja seda sgavamate maapue kihtide
kohta nad meile teavet toovad. Maa svakihtide
seimiliseks tundmappimiseks
seatakse uuritaval profi ilil les rida seismomeetreid
(mida rohkem, seda parem)
ja siis tehakse seismiliste lainete saamiseks
maapinnal mitmeid jrjestikuseid
lhkamisi. Mida kvem pauk, seda sgavamale
maapue tema poolt tekitatud
seismilised lained tungivad ja seda sgavamate
maapuekihtide kohta nad meile
informatsiooni toovad. Aga ks maavrin,
isegi selline suhteliselt tagasihoidlik,
nagu seda oli Osmussaare maavrin (4,75
magnituudi = kolde lbimt kuni 4 km
ja selle piires toimunud maakoore plokkide
vertikaalne nihe mni sentimeeter),
letab oma vimsuselt sadu ja tuhandeid
kordi isegi kige tugevamaid seismiliste
uuringute tarvis tehtud tavalhkeaine
plahvatusi.
Maavrina puhul tekib kolme eri tpi
laineid (pikilained, ristilained, pinnalained),
mis kik liiguvad eri kiirustega
ja oma seadusprasuste jrgi. Pikilained
ehk P-lained (P surve, rhk) on kige
kiiremad levima (pinnases kuni 56
km/s) ja seda igas keskkonnas ning aineosakesed
liiguvad selles laine leviku
suunas, millest ka ta nimi. Kige tuntum
pikilaine on helilaine ja seeprast on ka
selle levimise kiirus vrdne helilaine leviku
kiirusega antud keskkonnas. Kuigi
pikilaine on kige kiirem, on selle vnkeamplituud
vike ja seeprast ta maavrina
puhul ka purustusi praktiliselt ei
phjusta. Ristilaine ehk S-lained (aedade-
tarade jrgi, mida need S-kujuliselt
krussi keeravad inglise keeles vastavalt
shear nihe, vne) ei levi vedelikes
ja gaasides. Nende leviku kiirus on
viksem (pinnases kuni 34 km/s), kusjuures
aineosakesed liiguvad selles laine
leviku suunaga risti. Laine amplituud on
ristilainel kll juba mnevrra suurem,
kuid seegi ei ole maavrina puhul selleks
philiseks purustajaks. Kll on aga seda
pinnalaine, mis on lhim sugulane vees
leviva lainega ning osakesedki liiguvad
temas ringikujuliselt. Pinnalaine levib
kll ainult kiirusega kuni 23 kilomeetrit
sekundis, kuid kannab endaga suuremat
osa maavrinaga kaasnevat hirmu ja
udu, purustustest rkimata.
Just erinevused, mis avalduvad philiselt
P- ja S-tpi lainete leviku kiiruste
ja keskkonnaeelistuste vahel, vimaldavad
meil seismograafide abil hankida
informatsiooni nii maapue sgavamate
kihtide ehituse ja koostise kohta,
aga samas ka vaatluskohast kaugemal
asuva maavrina kolde asukoha ja selle
tugevuse kohta. Suuresti tnu Osmussaare
maavrina jreltugete ajal tehtud
mdistamistele (Bulin, 1978) teame
me nd, et maakoor on Loode-Eestis
4248 km paksune ja et selle jrsemad
muutused on seotud ilmselt maakoores
esinevate svamurrangutega.
Osmussaare esimene ja viimane etendus
Osmussaare maavrina viimane ja ige
omaprane jreltuge toimus aga ligi
20 aastat hiljem, kui Eesti geoloogid avastasid
pea sealtsamast, kuhu seismoloogid
olid joonistanud Osmussaare maavrina
epitsentri (mned kilomeetrid Osmussaarest
kirdes), umbes 20-kilomeetrise
lbimduga Neugrundi meteoriidikraatri!
Avastus oligi n- jreltuge tegelikult
oli see hiljuti avastatud (aastal
1995) hiidkraater hoopis Osmussaare
esimene ilmutus, sest kraatrit tekitanud
hiidmeteoriidi (viks elda isegi vikese
asteroidi) plahvatus toimus umbes 535
miljoni aasta eest.
Siduda seda sadade miljonite aastate
eest olnud sndmust (loe Loodusesbra
eelmisest numbrist) mnikmmend
aastat tagasi toimunud maavrinaga, on
muidugi isegi konservatiivsevitu maakoorele
palju. Aga see tuletab meelde
enam kui pool miljardit aastat tagasi toimunud
lekohut.



Kalle Suuroja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet