6/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
Attila mustvalge snum

Jaanuaris avab Attila Lrnt Tartus nituse Silmapiiri taga.

Pika patsi ja pehme hletmbriga Attila meenutab esmapilgul pigem kodus nokitsejat kui mssuliste eest pgenevat seiklejat. On raske kujutada teda mootorpaati varastamas vi auto all pgenemas aga just sellised on olnud tema seiklused viimase paari aasta jooksul, mil ta on uurinud Amazonase pliskultuure.

Farmerid pletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele.
Kohtume Toompeal Ungari instituudis, kus Attila (ta on ungarlane) paar peva peatub, kuni Tallinna Botaanikaaias nitus (novembris) avatakse.

Attila, ks lugu, mida auditooriumi ees jutustasid, rgib Amazonase piirkonna korruptsioonist. Reisides ritasid saada luba bensiini ostmiseks, saidki 700 liitri peale, lksid seda vlja lunastama, sulle anti aga ainult 350 liitrit sama kalli raha eest snadega, et rohkem ei saa, vta vi jta. lejnud bensiin lks vasakule ji sjavelaste ktte, kes selle edasi msid. Ja pev hiljem oli valge mehe Sinu kohta juba sna liikvel ning mssulised ritasid Sinult ka lejnud 350 liitri osa paljaks varastada.
Kas Sa kunagi kartsid ka neil ekspeditsioonidel?

Jah, ma kartsin tihti. Sa ei kujuta ette, kui palju. Aga sel pole siiski thtsust.

Kuidas on vimalik, et looduskaitsealadel toimub nii palju keelatut teemandikaevandamine, naftapumpamine, metsade hvitamine jne.
Brasiilia looduskaitse seadused on hed parimad maailmas, videtavalt palju paremad kui Euroopa omad. Ainult et neid ei jrgita ldse. Valitsus pigistab kaevanduste koha pealt silma kinni.
Kolmandas Maailmas juad korruptsioonini kohe, kui veidi kaevad.

Mis Sa arvad, kui rgid nii kaugel elavatest rahvastest ja sndmustest, kas see juab Euroopa inimesteni, kelle kultuur ja argipev on vga erinevad?
Mida ma siinsetele rgin, on vaid kmes. See aitab meil ehk otsustada, millist teed kia, milliseid valikuid oma elus teha. Need hirmsad muutused, mis noil kaugetel maadel aset leiavad neid toetatakse just siin, rikkas Lnes. Niteks Tallinnas ei peaks toetama nende asjade ostmist, mis on seal maades toodetud. Kasutame liiga palju energiat, sidame autoga 100 meetri kaugusele, kuigi viksime minna jala, mtlemata, et selline kitumine tekitabki suurema vajaduse naftatootmise jrele.
Indiaani himude probleemid nivad kauged, on aga tegelikult vga lhedal. Ma loodan, et minu jutud toovad inimestele reaalsuse koju ktte et meie kaasinimesed kusagil teises kohas jvad kultuurist ja elupaikadest ilma lbi meie valikute siin.

Konkreetselt, kas me Sinu arvates peaksime Brasiiliast tuleva kohvi ostmisest loobuma?
Ma nii ei tleks. Aga niteks unad: sageli olen mtelnud, et miks pean neid unu ostma, mis tulevad Tshiilist, need kasvavad ju ka Euroopas. Muidugi, Luna- Ameerikas on neid odavam toota, aga seal tehakse seda rmiselt loodust mittesstval viisil. Kui palju metsi peab surema selleks, et neid Euroopa jaoks kasvatada vga palju. Eriti just sellised asjad, mis meie maal ka kasvavad, peaksime ostma kodumaised.

Kohvioad siin ei kasva. Aga mida arvad iglasest Kaubandusest (Fairtrade) kas seda kas seda ssteemi maksab usaldada?
Olen Fairtradei inimesi oma reisidel kohanud ja arvan, et see ssteem toimib, selle taga pole pettusevrku. Palju tarbimis otsuseid saab tahtmise korral teha iglasemalt. Minult ksitakse tihti, et mida meie saame ette vtta Luna- Ameerika olukorra mjutamiseks midagi? Mina vastan: meie igapevased valikud on see koht, kus saame midagi teha.

Jalutame Ungari instituudist vlja, munakivisele tnavale. Silmitseme Kohtuotsa kitsukeselt platvormilt tuledes hmarduvat Tallinna. Puhub kle tuul, Attila kohendab tuulejopet.

Mida Sa siin seistes ned? Sa tead, mida leilmastumine teeb vikeste rahvakildudega neelab nad alla. Meie, eestlased, oleme juba globaliseerunud.
Tallinnast jb mulle vga hea mulje. Tundsin end eile Loodushtul vga hsti et niisugune hulk rahvast siin huvitub teistest kultuuridest. Paljud Euroopa linnad, mis on mitu korda suuremad kui 400 000 inimest, ei saaks sellist hulka huvilisi kokku, nagu eile oli. 56 miljoni elanikuga linn ehk saaks kokku sama palju inimesi nagu Loodushtul oli kuulama tulnuid loengule Amazonase probleemidest.
Tallinn on jah Euroopa linn. Aga siin on ks aga. Mned tlevad, rge muutke indiaanlaste elu, rge tehke midagi, nad peavad elama nii nagu nende esivanemad. Thtis on aga see, et nendesse peab suhtuma kui vrdsetesse, neilt peab KSIMA. Nad peavad ise otsustada saama, mida nad tahavad. Neid ei saa globaliseerumisest vlja lkata.
Melgem oma esivanemate saatusele. Teie, eestlased, ei ela siin nii, nagu elati 2000 aastat tagasi. Meie, ungarlased, ei sida enam hobustega. Me oleme muutunud. Ka meie kultuure muudeti luba ksimata, kui tulid vrvallutajad. Usun, et tnapeva indiaanlastega juhtub seesama asi, neilt ei ksita.
Aga nende snum meile praegu on, et on ka teisi viise elamaks oma elu, mitte ainult lne tee. Neil on vrikas elu, kuigi see pole tehnikaimedega varustatud. Lihtsalt meile teadmiseks.
Minu hinnangul oleme meie, eurooplased, looduse asemele sttinud mingi tehnikajumala kummardamise. See on ks asi, mis meid Amazonase inimestest eristab. Me oleme loodusega sjas. See on halb. Loodus vidab alati, kui me oleme nii lollid, et ta vlja kutsuda sdimiseks. Me vitleme ja kaotame sja inimkonna kadumise hinnaga on seda vaja proovida?
Indiaanlane teab, et kui ta liiga palju jahiloomi pab, saavad nad otsa ja juurde enam ei tule.

Oled maailmas palju reisinud, tle, kuhu Sa turismi liigitaksid kas pluss- vi miinuspoolele? Mida see inimesega teeb? Kui inimene neb maa ilma, avardab see tema silmaringi. Lbi kihutades jetakse endast aga tugev saastejlg maha.
Turism on vga erilise thtsusega ksimus, selles on korraga palju nii positiivseid kui ka negatiivseid klgi. On hea, et rahvad saavad omavahel suhelda. Igahele teeb head tunda natuke ka teisi kultuure.
Millalgi keskajal oli ju meistri pipoiste kohus viibida vlismaal kaks aastat ja ppida sealses kultuuriruumis.
Arvan, et murdepunkt on inimeste rhuasetuste muutumises: kui reisitakse mitte enam sooviga nha teisi maid ja rahvaid. See soov on muutunud paljudele teisejrguliseks.
Ja veel. Niteks Amazonase pliselanikelt pole keegi ksinud, kas nad tahavad turistidega kohtuda vi mitte. Reisimise puhul on vga oluline kaaluda ja arvestada kikide aspektidega.
Mned kultuurid ei ihaldagi vraid nha. Ka sellega tuleb arvestada. Ma olen tihti elnud kaasinimestele, et palun rge reisige nendesse maadesse, millest loengus rgin. Sest need ehedad kultuurid ei ihalda oma territooriumil nha vraid, kes toovad neile tihti ainult probleeme juurde, puudutades ja muutes nende kultuuri.
Samas, paljud erafi rmad korraldavad nende juurde reise.

Et nidata kohalikke kui ahve puuris?
Jah.

Kuhu piir ikkagi tmmata? Raske on vahel mista, millal uudistamine muutub koormavaks.
Muidugi, leilmastumine ei peatu, see tuleb koos tehnika arenguga. Maakera on vga vikseks muutunud, peaaegu igasse paika juab nd 24 tunniga. Kui maailm on vike, juvad muutused kiiresti igasse punkti. Seeprast ma ka kin neis kaugeis paigus, sest kardan, et need kultuurid hbuvad pea.
Ttan National Geographicu krval ka vikses organisatsioonis nimega Dissappearing Cultures (Kaduvad Kultuurid). Koostame dokumentsatsiooni kohalike inimeste eluolust. Valisime uurimiseks himud, kes on testi suures ohus. Arvan, et neid pole vimalik psta.
Tahan ka elda, et vahel nad igatsevad muutuste jrele.

Miks?
Raske ksimus.
Meie lne kultuur, mis on vga-vga agressiivne see on minu hinnang pliselanike poolt vaadatuna vtab nendega kontakti ja siis nitab neile vga imelikku uut maailma, mis peegeldab luksusasju. Inimene on nii ehitatud, et kui ta midagi uut neb, hakkab ta selle jrele igatsema. Niisamuti sealsed kohalikud himud. Nad tahaksid ka meie asju Amazonasesse. Praegu on neil kanuu-tpi paadid, aga juba nad soovivad mootorpaati.
See aga thendab, et vaja oleks ka bensiini, mille jaoks tuleb hankida raha. Raha saab aga suheldes muu hiskonnaga. Andes midagi, mida hiskond vajab. Ja nii see lheb. Seeprast tlen, et neid kultuure ei saa enamikus psta.

Tundub, et maailmas on mned kultuurid, kes on suutnud kohaneda globaliseerunud maailmaga. Oleme ju ninud filme kohtadest, kus satelliit telekad paistavad jurtast.
Aga neid on vhe ja mne puhul thendab muutus siiski seda, et too toimub lihtsalt aeglasemalt.

ks lugu, mida auditooriumis rkisid, pani saali hku ahmima. Vike machiguenga himu kaheaastane poiss kukkus lkkesse ja sai suured pletushaavad. ritasid tema pstmiseks kutsuda helikopterit, et ta lhimasse suurimasse haiglasse toimetada, kuid see ei nnestunud. Kui kuu aja prast tagasi tulid, arvasid, et teda pole enam elavate kirjas aga poiss jooksis llatuseks ringi. Kohalike taimede jul oli ta peaaegu tielikult haavadest paranenud.
Saan aru, et suurim aare sealsetes kultuurides pole mitte kuld vi nafta, vaid kohalike teadmised. Niteks teadmised ravimtaimedest.

Kahjuks need teadmised vivad hbuda koos himudega. Neid teadmisi ei saa lne meetodil endale nutada, nagu praegu ritatakse teha.
Rahvad on nii erinevad. Mitu korda oli mul sealsete inimeste hulgas tunne, et olen planeedil nimega Marss. Nagu oleksin kohanud UFO-sid.
Niteks vtame miste sprus. Enawene Nawe himus Brasiilias, kus ritasin seletada, mis on sprus, see ei nnestunud. Nad ei saa aru, mis on miste sprus. Neil on vga vike him 300400 inimest, kik elavad tihedalt koos, hoolivad ksteisest. Nad ei pea seda nimetama. Meie eluviis on hoopis teistsugune.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet