6/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
MANDARIIN hea toit julude ajal

Julukuu heks smboliks on kujunenud mandariinid, kuigi mandariinipuu judis Euroopasse alles 19. sajandil. Hilise kohalejudmise on mandariinid tnapevaks oma populaarsusega kuhjaga tasa teinud.

Sulev Kuuse
Igihaljas mandariinipuu prineb videtavalt Kagu-Aasiast ning tema kultuuristamine ulatub mitmete aastatuhandete taha. Algselt peeti Euroopas mandariine heaolu ja luksuse smboliks. Muide, sna mandariin, mis pea kikides keeltes on htviisi levinud, on he versiooni kohaselt prit Mauritiuse plisrahva dialektist, kus knealuseid tsitrusvilju thistati snaga mandara. Teine arusaam vidab, et mandariini nimetus tulenes hoopiski Hiina ametnike mandariinide riietuse vrvusest, mis htis tpselt loo peategelaste vrvitooniga. Tnapeval koondatakse ldnimetuse mandariin alla mitmeid sarnase ehituse ja biokeemilise koostisega tsitrusvilju. Nendest omakorda on tuntumad kolm suurt rhma satsumad, klementiinid ja tangeriinid.

Esmalt koorest
Mandariinid on kujult kas marad vi lapikud ja nende kooreosa vrvus varieerub kollasest le oranzhi punaseni. Et mandariini kest on suhteliselt huke ja lahtine, siis on lastelgi neid vilju hlbus koorida. Mandariini koor on tema seisundi peegel. Lahtine, pehme, htlase vrviga kest testab vilja kpsust. Seevastu kuivanud, tihke ja kva kest viitab vananenud viljadele. Pehmete laikude, plekkidega vi muude ilmsete riknemistunnustega vilju ei tasu ldse osta, vaatamata isegi soodushinnale. Mandariinid silivad kige paremini mdukalt jahedas (+5...+8 oC) ja niiskes (85...90%) hoiuruumis.
Kik me oleme tundnud mandariinide koorimisel neile omast nina kditavat teravat lhna. Lhna saladus peitub eeterlikes lides. Vttes ktte suurema mandariini ja silmitsedes teraselt selle pealispinda, mrkame koores vikseid avausi. Need on eeterlike lide mahutite avad. lisid valmistavad nrmerakud paiknevad vrvunud kooreosas. Snteesitud lid kogunevad koores leiduvatesse minimahutitesse. Koore pigistamisel vi muljumisel paiskuvad nendest vlja pisikesed lipiisakesed, millest lhn kiiresti laiali lendub. Suurema kooretkikesega saab seda ka knlaleegi vahetus lheduses kontrollida. Pitsitades mandariini vrvunud kooreosa leegi lheduses, vib nha, kuidas koorest vljapaiskuvad ja sttinud lipiisakesed hku ilutulestikku meenutava kujundi moodustavad. Nende eeterlike lide philised toimeained on limoneen, tsitraal ja tsitronellaal.
Mandariinikoore maitseomadusi hindavad krgelt koduperenaisedki, ent liigne kogus mandariinikoori muudab toidu hoopiski mruks. Kuid ettevaatust! Prast korjamist ja enne transporti tdeldakse mandariine esmalt snteetiliste vahadega niiskuskadude vltimiseks ning seejrel ka mitmete tugevatoimeliste silitusainetega. Konservandid imbuvad koore kihtidesse, segunevad eeterlike lidega ning puuviljade peseminegi ei eemalda neid tielikult. Viimane hoiatus kehtib siiski kauge maa taha transporditavate viljade puhul. Kohapeal tdeldavaid mandariine sellel eesmrgil keemiliselt ei mjutata ning nende koorelisandit ja eeterlikku li saab toidu maitsestamiseks kasutada.
Ammu tuntud on mandariinikoorte ravitoime. Nii nagu kik tsitrusviljade eeterlikud lid, nii on mandariiniligi desinfitseeriva toimega, kuid lisaks bakteritele suudab see li piirata seentegi elujudu. Mandariinikoortest valmistatud leotised ja keedised on head hingamisteede haiguste korral rgalahtistava ja kha leevendava vahendina. Aroomiteraapias kasutatakse mandariinili philiga lahjendatult naha masseerimiseks. Samuti sobib mandariinili oma lgastava toime tttu nii vannivette kui ka lhnalampi. Vaid enne pevitamist vi solaariumiklastust ei tasuks mandariinili kasutada.
Aasias, kus mandariinili on juba aastatuhandeid tuntud, saadakse selle vikekoguste kasutamisel abi ka seespidiste vaevuste korral. See aga ei thenda, et mandariini eeterlikku li viks kasutada iseravimisel. Tasub teada, et kontsentreeritud eeterlikul lil on vga tugev biotoime ja selle oskamatu tarvitamine vib phjustada tsiseid tervisekahjustusi!

seejrel sisust
Botaaniliselt on mandariin eriline vili, sest tal on mitu nime. Kige lihtsam oleks teda vrrelda marjaga, kuid taimeteaduse seisukohalt pole see pris tpne. Botaanikud nimetavad selliseid vilju hesperiidideks ehk pomerantsideks. Et mandariini on igaks meist koorinud, siis on teada seegi, et vili jaguneb 812 mahlakaks sektoriks. Sektorite seemnete sisalduse kohta kehtib kolm vimalust: seemneid pole ldse, seemneid on mdukalt vi seemneid on palju. Botaanilises mttes on tegu mahlakllaste sigimiku siseseina kattekoeliste moodustistega.
Biokeemiliselt koostiselt on mandariini viljalihas kige rohkem loomulikult vett, 8890 protsenti. Viljade pikaajalisel seismisel nende mahlakus vheneb ja maitse muutub. Kuivamine ohustab pikaks ajaks puudele jvaid vilju ja ka vrtingimustes silitatavaid mandariine. Lisaks veele on mandariinides rohkesti ka suhkruid (812 protsenti) ja orgaanilisi happeid (0,5 1,5 protsenti). Viimaste phiesindajaks on sidrunhape. Just hapete ja suhkrute vahekord mrab viljaliha hapususe vi magususe. Teisi phitoitaineid, valke ja rasvu, on mandariinides enam kui kasinalt. Jrelikult kujuneb mandariinide energeetiline vrtus phiosas just ssivesikute arvelt. Ja siingi on lihtne seos. Mida magusamad viljad, seda rohkem saab sja kaloreid. Vaatamata ssivesikute suhteliselt suurele sisaldusele on mandariinid ikkagi rohkem lahja kui rammus suutis, sest sada grammi mandariinide viljaliha annab sjale 35 50 kilokalorit. Mandariinides on vhe ka kiudaineid, sest erinevalt teistest tsitrusviljadest on nende valkjas koorealune kiht suhteliselt huke ja ei j tavaliselt viljalihaga seotuks. Mandariini kiudainetest vrivad mrkimist eesktt pektiinid. Samas leidub mandariini mahlakaid sektoreid mbritsevas kestas jllegi piisavalt biofl avonoide (niteks hesperidiini), mida ndisaja toitumisteadus ksitleb oluliste antioksdantidena. Mikrotoitainetest on mandariinides ohtralt vitamiine, eriti peab mrkima karotenoidide (vitamiin A eelhendid), ksikute B-rhma vitamiinide ja askorbiinhappe sisaldust. Viimane ehk teise nimetusega vitamiin C annab samuti oma panuse viljade hapu maitsevarjundi kujunemisse. igluse nimel peab siiski lisama, et teised tsitrusviljad sisaldavad mandariinidest rohkem askorbiinhapet. Mineraalelementidest on loo peategelases rohkesti kaaliumi ja magneesiumi. Eriti tuleks rhutada mandariinide supersoodsat kaaliumi/naatriumi suhet, mis on livimsalt kaaliumi kasuks. Meie toitude soolaklluse taustal on mandariinidest thus abi leliigse naatriumi ja liigse vee eemaldamises organismist.

Kuidas mjutavad meie organismi?
Selge on, et mandariinide nol pole tegemist mingite ravimtaimedega, kuid teatud soodne mju meie organismile on neil siiski. Enne ski tarbitud mandariinid on isutstva toimega. See fakt rgib nende kasuks vrreldes teiste maiustustega, mida lapsed tavapraselt ihkavad. Mandariinimahla bioaktiivsed ained prsivad seedekulglas nii bakterite kui ka mikroseente paljunemist. Nendes leiduvad orgaanilised happed soodustavad ka toidu seedimist. Kuid orgaaniliste hapete rohkusest sigineb paadunud mandariinide nautlejatele oht. Nimelt on mandariinidel, eriti just hapudel viljadel, kaltsiumirvli halb kuulsus. Phjus on selles, et orgaanilised happed seovad organismist prdumatult kaltsiumi ja viivad selle organismist vlja. Jrelikult nendele inimestele, keda ohustab luude hrenemine, mandariinid suurtes kogustes ei sobi. Vljapsu sellest olukorrast pakub mandariinide ja piimatoitude koostarbimine. Vimalusi selleks ju on, niteks kombinatsioonid jtise, piimakisselli vi kohupiimaga. Kuid mandariine ei lisata vaid magusatele roogadele; need sobivad ka riisi- ja puuviljasalatitesse ning on koosklas linnuliha ja hrkude mereandidega. Mandariinide nautimise teiseks probleemiks on allergia. litundlikel inimestel, eriti just lastel, tuleb nende viljade smisest paraku loobuda. Allergiat vivad neil phjustada nii naturaalsed mandariinid kui ka viimastest valmistatud tooted.

Lugeja ksib:Kuidas paljuneb seemneteta mandariin?
Mugavad tarbijad eelistavad seemneteta vilju. Nende kandjaid paljundatakse vegetatiivselt. Seemnetega vilju on tlikam sa, kuid oma lisavrtus peitub siingi. Nimelt vib loodushuviline mandariinisber seemned kokku koguda, need idanema panna ja proovida kodus mandariinipuud kasvatada.



Urmas Kokassaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet