6/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Millest kneleb esimene lumi?

Looduses liikudes ei pane me kuigi sageli thele loomade jlgi. Vib-olla vaid kige suuremate ja raskemate loomade nagu ptrade, metssigade ja metskitsede jljeridu, sest nende teravad srad jtavad ka tugevamasse pinnasesse mrgatavaid jlgi. Viksemate ja kergemate loomade omi leiame peamiselt vaid pehmelt mudalt vi niiskelt liivalt. Kik muutub aga hoopis lihtsamaks, kui maha tuleb lumi.

Lume tulek teeb jljekttidele rmu

Lumi nitab, et pea kikjal kib vilgas elu. Muidugi sltub jlgede selgus erinevatest lumeoludest. Kige selgemad jljed jvad tasasele pinnale sadanud hukesele sulalumele. Olgu siis selle aluspinnaks kas tee, veekogu kattev j vi viksemate loomade puhul mni maha langenud puu tvi. Jlgede jtja mramiseks tuleb meil lhemalt vaadata jlje kuju.

Lumele jlgi jtnud imetajate rhmade mramine on meil Eestis kllalt kerge. Mitmete liikide jljed on nii eriprased, et neid ei ole vimalik kellegi teisega segi ajada. heks selliseks liigiks on niteks karu.
Ka meie sraliste mramine jlgede jrgi on kllaltki lihtne. Pdra, metssea ja metskitse jlgede vahet saab teha juba nende suuruse jrgi. Veidi rohkem thelepanu nuab hirve jlgede eristamine noore pdra vi ka suurema metssea jlgedest. Viimase puhul on aga enamasti selgesti nha ka srgatsite jljed.

Mramisel abiks liikumisviiside ja mbruse uurimine
Veidi keerulisem on jlgede jrgi mrata koerlasi. Eristada niteks rebast khrikust ning neid omakorda elamute lheduses ja vahel ka kaugemal ringi jooksnud umbes sama mtu koera jlgedest. Veelgi raskem ja vahel ka vimatu on liigini mrata viksemaid krplasi vi pisinrilisi. Sarnaseid jlgi jtvate loomade mramiseks ei piisa aga sageli he vi mne jlje pgusast ngemisest. Siin tuleb vaadata juba phjalikumalt, millist liikumisviisi (kndi, traavi, hppeid) loom kasutab. Samuti aitab liiki mrata mbrus, kus loom on tegutsenud: kas lagedal vi metsas, maapinnal vi siis puu otsas. Pikemalt jljerida ajades vime juda ka looma teiste tegevusjlgedeni, olgu nendeks siis toitumisjljed vi vljaheited. Erinevaid tunnuseid koos kasutades juame lpuks jlgede tegija tuvastamiseni. Siiski ei tuleks selles pettuda, kui mni liik jb liigini mramata. Niteks minki ja naaritsat, mets- ja kivinugist vi siis suuremat osa pisinrilisi ei julge sageli liike phjalikult uurinud teadlasedki ksteisest eristada ja seda isegi ideaalilhedaste jljeolude puhul. Ilm on ju alatises muutumises ning sellega muutuvad ka lumeolud ja jlgede selgus.

Kval lumel nha vaid suuremate loomade jljed
Kui sulalumelt saab sageli jlje detaile (pka, kniste, srgade kuju) uurida, siis klmemates oludes nevad need hoopis teistsugused vlja. Vanematesse jlgedesse tekib sageli hrmatis vi pudeneb neisse lund. Siis muutub mramine palju raskemaks ning paljude viksemate loomade puhul ka vimatuks. Paksus pehmes lumes suudame tuvastada vaid suurte loomade jlgi. Kvaks klmunud lumel ei ole aga kergemate loomade jljed ldse nha.

Oravaid lisandub
Lumise metsa all leidub alati kellegi jlgi. Viimasel paaril aastal on olnud paremad kbiaastad, luues rikkaliku ninaesise oravatele. Nii ongi jlle oravate sugu edukamalt paljunenud ning nende jlgi vib kohata pea igas metsas. Orav liigub enamasti hpetega. Seetttu jvad maha veidi pikemate vahedega nelikjljed, milles liikumise suunas tahapoole jvad esimeste jalgade viksemad jljed ning ettepoole tagajalgade suuremad jljed. Jljerida pikemalt vaadeldes saame teada, mida kbikuningas on teinud. Veidi mda maad jooksmise jrel on orav midagi lume ja lehtede alt otsinud. Vrskele lumele kraabitud lehtede ja prahi juurest leiame thjad phklikoored. Seega on orav les otsinud oma sgisel rapeidetud toiduvaru ja siis keha kinnitanud. Edasi on orav liikunud mda mahalangenud puu tve ning sealt edasi juba suure kuuse otsa. Kuuse alt leiame aga nritud kbi rootse ja laialipillutatud kbi soomuseid. Neid kbisid on orav nakitsenud puu otsas. Kui orav sb kbi maapinnal, knnul vi lamaval tvel, jvad soomused hunnikusse ning nende peale jb ka kbi roots.

Kas kivinugis?
Edasi kndides leiame veel hed orava jljed, aga nende juures kulgevad samas suunas veel teisedki jljed. Need on veidi suuremad, enamasti paaris jljed. Vahel satub paaris omade sekka ka mni kolmikjlg. Siin on orava jlgi ajanud nugis. Ka nugiste arvukus on viimastel aastatel olnud vga krge. Kui madala arvukuse aastatel vis nugise jlgi leida vaid suuremates metsades, siis praegu vib neid kohata ka asulates. Seal vib aga trehvata ka 1990. aastatest judsalt levilat laiendanud kivinugist. Ainult jlgede jrgi neid kahte liiki on vga raske eristada.

Rebane jookseb traavi
Metsas edasi liikudes satume rebase jljereale. Rebasele on kige tavalisemaks liikumisviisiks traav. Sel puhul jtab rebane maha hele joonele jvate jlgede rea. Rebase ksikjlg on suhteliselt pikk ja kitsas. Seevastu sama suure khriku jlg on haraliaetud varvaste tttu peaaegu mmargune.
Rebase jljerida lookleb he mtta juurest teise juurde. Aeg-ajalt on loom peatunud ja ilmselt kuulatanud. Siis aga on ta teinud pika hppe... Maandumise kohas on nha vikeste paarisjljekeste read ning vike verejlg. Viksed jljeread on kuulunud pisinrilisele, kes on vana knnu juures olevast uruaugust kinud mne meetri kaugusel asuva oksahunniku alla. Kuid ks selline jooks lppes rebase lugade vahel. Jlgede jrgi on raske hinnata, kas siin tegemist oli hamsterlaste hulka kuuluv leethiire vi hiirlaste sugukonda kuuluv kaelushiirega.
Meeldivaid jljeelamusi!



Uudo Timm
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet