6/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Soomlane Tartus, koerad kaasas

Tartus pib loomaarstiks le saja soomlase, enamik neist peab oma tudengikodus loomi.

Jukka Lillstrang, modellivistlusel kinud noormees ning tema itaalia vikehurt.
Abivalmis Piia Pekkola ning tema kaks musta vikespitsi ja Jack Russeli terjer.
Lahtist prit blond, punapskne Maarit Hlinen ning tema labradori retriiver Eelis ja rodeesia koer Bayo.
Toimekas Laura Niemel ning tema kaks taksi, Tobias ja Helmi. Lisaks neli hobust.
rnett Tuire Sutinen ning tema tshau-tshau Justus ja kuldne retriiver Vana.
Jutukas Anneli Laine ning tema Abi ja Rlli, saksa lambakoerad.
Seda loetelu viks pikalt jtkata.
Mis hendab neid koeralembeseid soomlasi? Vastus on loomaarstipingud Eesti maalikoolis.

Tartus pib loomaarstiks le saja soomlase, enamik neist on veendunud neljajalgsete sbrad ja peavad oma tudengikodus loomi.
Koerapidamistavad Soomes ja Eestis erinevad aga omavahel nagu puudel ja bernhardiin. Need erinevused on tekitanud Soome tudengitele muresid.
Nad ei leia oma koerakarjale sobivat korterit, nende koeri rndavad ringihulkuvad penid. Nende silmadele on valus vaadata, kuidas Taaralinna koeraomanikud jtavad oma lemmikute julgad maha vedelema.

Ratsutajast hobusetohtriks
Kui soome tudengil on koerad, siis vhemalt kaks. Kodust kaasa toodud loomadele lisaks vtavad nad penisid kasvatada varjupaigast, hulkuvaid koeri otse tnavalt ning probleemseid koeri tuttavatelt.
Neljanda aasta tudeng Laura Niemel teab kindlalt temast peab saama hobusetohter. Tahan olla hea ratsutaja, kuid veel rohkem tahan saada heaks looma arstiks. Ratsutamine on lahe, kuid eriala on siiski thtsam.
Laura oma hobuseid Tartus pidada ei taha, sest maal on hobustel lahedam elu. Kord kuus sidab Laura Tartust Raplamaale Maasikme tallu oma hobuseid kaema.
Maasikmele on renditud Laura mra Galathea. Maasikmele sites seisab silme ees ilus pilt Galathea tervitab mind oma viiekuuse varsaga taluteel. Sealsetel karjamaadel elab ta telist hobuseelu. Pevad veedab vabalt karjamaal, htul, tpselt pool kaheksa tuleb ise talli ukse taha oma kaeraportsu krmpsutama. Ma arvan ta tunneb end vga nnelikuna, on uhke oma emaseisuse le, rgib Laura oma lemmikust.
Maasikmel elavad Laural veel kaks varssa. Galathea varsad, kellest edaspidi, prast esimest poegimist, tahab Laura koolitada vistlushobused.
On kummaline tunne, kui hobused elavad eemal. Hobust pid priselt tundma siis, kui temaga td teed. Samuti vastupidi, hobune oma ratsanikku. Kuid Laura snul vib see tunne ja side kllalt kiiresti kaduda. ks aasta on juba probleem. Hiljuti tahtsin Soomes oma lapseplve vistlusponi tagasi osta ning Maasikmele ilusat pensioniplve veetma tuua. Ta ei tundnud mind ra, ometi olime neli aastat koos ttanud, koos Soome noortemeistriks tulnud, on Laural kahju oma ponist.
Kahe taksikoera prast on Laura ostnud korteri, sest koeraomanikel on raske rikorterit leida. Olen oma taksi Tobiasega psti hdas nrib, lhub, on armukade ja agressiivne. Pean pidevalt valvel olema. Oma rnnakuobjektid valib Tobias vlja mingil minule seletamatul phjusel. Seevastu marmortaks Helmi on leebe ja leplik, igustab oma nime, mis tlkes thendab prli. Terve tema olemus on prl, seda nii oma hallide laikudega seljal kui ka iseloomu poolest, kneleb Laura.
Tuire Sutise mustakarvaline tshautshau Justus paraneb parasjagu nii hinge- kui ka likusevalust. Opereeris teda Tuire ise. Polnud parata, arutasin koeratohtritega pikalt ning leidsime, et kastreerimine viks leevendust tuua Justuse tuline kirg rnema soo jrele oli lausa pidurdamatu. Kodus Espoos lppes selline leannetus politseis. Meil loomade varjupaika ei ole ning politsei viib hulkuvad koerad jaoskonda, kneleb Tuire. Soome ainukeses Helsingi lhedal asuvas varjupaigas on telefon pidevalt punane inimesed ei taha sinna koeri mitte ra anda, vaid vastupidi endale vtta. Seetttu on ka Eesti koduta loomade varjupaikades soomlased sagedased klastajad.

Tundeline Justus
Hingehaava sai Justus sbra kaotusest. Kmneaastane tshau-tshau Rasmus tuli magama panna, kuna vanaduses svenesid tuomased nahahaigused ravimatuiks. Justus kurvastas nii sgavalt, et kolm ndalat ei saanud teda hetkekski ksi jtta. Kodus ta nris ja lhkus, puuris olles haukus lakkamatult. Pidin ta kikjale kaasa vtma, koolipevad veetis Justus autos ning minu valvepevad kliinikus. Kuni leidsin talle uue sbra kuldse retriiveri nimega Vana, kneleb Tuire.
Koertega ei ole lihtne Tartus rikorterit leida. Esimesest korterist pidi Tuire koerte prast loobuma, sest naabrite bernhardiin ning krants kimbutasid sedavrd, et ainult kaigas kes sai koertega jalutama minna. Hulkuvad kassid teevad samuti Tuirele meelehrmi, sest kassid on Justuse teiseks kireks.
Tuire seitsmeaastane soome poolevereline ruun Lorenz elab Luunja ratsatallis. Lorenz on alati kellegi juures tallis elanud, seetttu ta ilmselt ei oskagi vahet teha on ta Soomes vi Eestis. Mingil moel ta siiski aimab lemeresitu ette. Teisel aastal Tartu sidu eel ei andnud ta mitu peva end koplis ktte. Kohe, kui mind ngi, pras ringi ning kihutas kapjade vlkudes minema, kneleb Tuire.

Koer peremehe moodi
Igal hommikul jalutab Anneli oma kahe saksa lambakoeraga Thtvere pargis. Kogenud koerajuhina valib Anneli raja ikka nii, et mdakijad end turvaliselt tunneksid.
Rlli on minu neljakmnekilone poisike, rmsameelne nuuskur, kiidab Anneli oma koera. Inimene valib tema meelest koera ikka oma no jrgi, oma iseloomu jrgi. Olen kllalt tugev isiksus, vahel isegi kuri, tleb Anneli enda kohta. Samuti vib koera kitumist mjutada tema peremehe olemus. See on vastastikune.
Vtsin Abi aastase kutsikana, kuna endine peremees ei tulnud tema kasvatamisega toime. Esimesel aastal tuli Abiga rnka vaeva nha. Tema pshika oli pris hull. Hierarhia ei olnud eelmises peres paigas, puudus tugev peremees. Abi teab, et minu kindla selja taha vib varjuda kui perenaine ei karda, vib ka tema end julgena tunda, kneleb Anneli.
Tartusse sit iseenesest ei ole koerte pshikale probleem. Thtis on peremees, mitte elupaik. Seetttu ei tule koerte Soome jtmine kne allagi.



Eha Jrv
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet