6/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Radioaktiivne vannituba ja kk

Meie elukeskkonnas leidub mitmeid radioaktiivseid komponente, peamine neist on radoon

Miks juhitakse Helsingisse joogivesi mitmesaja kilomeetri kauguselt? Vastus peitub radoonis: seda eraldab Helsingi graniitne alusphi, mis muudaks joogivee liiga radioaktiivseks. Ent ka Eesti pole kikjal radioaktiivsusevaba. Ohtu tuleb karta nii oma toidulaual kui magamistoas.


Ehitusmaterjalides sisalduvate radioaktiivsete elementide tttu on paljud elamud suuremal vi vhemal mral radioaktiivsed. Miks see nii on? Maakoores kindlalt peidus asuvate radioaktiivsete uraani-, tooriumi- ja raadiumihendite heks lagunemissaaduseks on radoon. Kuna radoon on aga gaasiline, tungib see aeglaselt lbi maapinnakihtide ja juab hku. Vabas hus on radooni vhe, kll aga kinnistes ruumides. Kige viksem radiatsioonifoon on puitehitistes. Tellisehitises vib foon olla kuni sada korda suurem, tuhkplokkidest ehitistes vib aga radioaktiivsus olla isegi tuhandekordselt suurem. USA teadlased on demonstreerinud efektset katset, kus graniiditkile avaldati survet (rhku), ja graniidist hakkas hoogsalt eralduma gaasilist radooni. Tavatingimusis eraldub sellest siiski radooni vhe.

Graniidist veel. Euroopa kige radioaktiivsem vesi on Helsingis, kuna phjuseks on graniidist eralduv radoon, ning seeprast juhitakse soomlaste pealinna tarbe- ja joogivett mitmesaja kilomeetri kauguselt.

Radiatsioonifoon Eestis paiguti le normi
Erinevate riikide ja euronormide kohaselt on eluruumides lubatud maksimaalne radiatsioonifoon 100300 bekrelli kuupmeetri (Bq/m3) kohta.*
Eesti riikliku standardi EVS 839:2003 jrgi on siseruumides lubatud kuni 200 Bq/m3, mis nagu arvata, ei kujuta endast tervisele ohtu. See thendab, et ruumis laguneb igas sekundis he kuupmeetri hu kohta 200 radooniaatomit. Eesti-Rootsi kiirguskaitse rhma mramise andmeil on radoonifoon (Bq/m3) Tallinna kesklinna majade eluruumides enamasti korras vastavalt 38;286 (esimene arv nitab keskmist radoonitaset, teine arv maksimaalset taset). Lasnamel on need arvud 47;301 ja Pirita-Kosel 157;631, seega le normi. Koosts Eesti Kiirguskeskuse ja Eesti Geoloogiakeskusega koostas E. Jgioja ulatusliku levaate ja prognoosi Eesti radooniohtlikest piirkondadest. Juba Tallinna piireski on neid palju: Harku jrvest lunas ja kagus; Laulasmaa ja Trisalu vahelisel alal paeastangust mere suunas;paeastangualusel Tiskrest kuni ristumiseni Paldiski maanteega; Mustame nlva alt kuni Rahumeni; ida pool Lillekla ja Jrve raudteejaamade vahelist joont mda kuni endise tselluloositehaseni; Maardus ja Kallaveres ja nende mbruskonnas.
Mned nited krgema radoonifooniga
aladest veel Eestis: Kundas ja Kunda je
orus, Kunda jest kuni Pada jeni; Toilas
Phaje suudmealast lnes ja Sillame
linnas. Need on kll suured ldistused ja
seetttu peab alati laskma mta konkreetset
paika. Samas ruumiski vivad olla
erinevad nitajad.
Arvestades radooniriski, nutakse paljudes vlisriikides korteri vi elamu ostul- mgil elamuhu radooni mramist kiirguskeskuse poolt. Maja vi korteri hind sltub oluliselt ruumihu radoonisisaldusest. Ka Eesti ehitusnuetes (EVS 840:2003) on vastavad nuded fikseeritud. Tegelikult peaksid ostjad ja mjad oma tulevaste elupaikade fooni laskma mta kuidas muidu tead, kuhu elama satud?

Radoonikanalid vivad asuda elumajade all
Kui selgub, et elate radoonivooga ruumis, siis seintest saab radooni eraldumist pidurdada nende katmisega plastikkelmega. Isegi tapeetimine vhendab ruumi seinte kaudu eralduvat radoonihulka umbes 1020% vrra. Et takistada pinnasest radooni sisenemist hoonesse, rakendatakse hukindlaid kelmeid ja tkendeid hoone alla, hoonealust pinda ja keldreid ventileeritakse hu vljaimemisega ning hu sissepsuavad ja praod keldrisse tihendatakse hoolikalt. Neid ehitusnorme peaks rakendama ka meie ehitajad. Thtis on ruumide igapevane korralik hutamine ja sundventilatsioon.
Maapues tekkinud ja tekkiv radoon tungib maapuest lespoole, neid kohti nimetatakse radoonikanaliteks. Nimelt pinnasesse on kaugete aegade jooksul tekkinud isegi omalaadsed kigud, mille kaudu eraldub lbi maapinnakihtide pidevalt radooni. Selle tulemusena on vlishu radiatsioonifoon keskmiselt 8 bekrelli seega ohutu.

Mida viksem huvahetus ruumis, seda ohtlikum
Siseruumide hku tungib radoon nii ehitusmaterjalidest eraldumisel kui ka lbi vundamendi ja pranda. Iseloomulik on, et mida paremini on ruum eraldatud vliskeskkonnast (niteks aknad on topitud, ruume ei tuulutata ja siis ei toimu huvahetust), seda krgem on ruumis radooni sisaldus. Teise maailmasja pevil hinnati krgelt rootslaste konoomiat, kes hsti topitud akendega sstsid soojusenergiat. Hiljem selgus, et nii halvendati korteris hgieenitingimusi ja suurenes hu radoonifoon. Sama tasub silmas pidada plastikakendega majades ruume peaks pidevalt hutama.

Litvinenko surmaja asub radooni lagunemise radioaktiivreas
Ent radooniaatomi puhul tasub silmas pidada, et see kiirgab ohtlikku α-kiirgust ja muundub edasi polooniumiks (Po-218). Teises etapis kiirgavad polooniumiaatomid α-kiirgust ja moodustavad pliiisotoobi (Pb- 214). Kolmandas etapis tekib plii lagunemisel vismut. Jrgmistes etappides tekivad polooniumi, plii ja vismuti isotoobid, ning alles protsessi lppsaaduseks on plii stabiilsed ehk mitteradioaktiivsed aato mid. Et erinevates etappides tekkinud radooni ttarisotoopide radioaktiivsed poolestusajad on mnevrra erinevad, siis on ruumihus alati heaegselt hljumas nhtamatud radooni, polooniumi, plii ja vismuti erinevate ttarelementide radioaktiivsed aatomid ning α-, β- ja γ-kiirguse osakesed.
Joonisel esitatud skeemi 7. etapis moodustub poloonium (Po-210). See iso toop phjustas sensatsiooni mdunud aasta (2006) novembrikuus, kui polooniumist sai Londonis surmava mrgistuse endine Vene spioon Aleksandr Litvinenko. Poloonium on erakordselt mrgine metall, mida tehislikult toodetakse mitme riigi aatomireaktoris vismuti aatomi tuumade kiiritamisel neutronitega. Arvatavalt piisab juba vikesest polooniumitkist kogu inimkonna mrgistamiseks! Teisisnu: 1 g polooniumi on surmav kogus miljardile inimesele. Arvestagem, et maailmas on toodetud umbes 100 g polooniumi. Polooniumihendid helenduvad kiirguse tttu helesiniselt, mis on theldatav isegi pikesevalguses.


*hik bekrell (Bq)
iseloomustab aatomituuma lagunemiskiirust (aktiivsust) ajahikus. 8 Bq thendab, et hes sekundis laguneb kaheksa aatomituuma. Enamasti lisatakse veel ruumala- vi massihik, niteks 8 Bq/m3. Viimane vrtus osutab, et hes kuupmeetris vlishus laguneb igas sekundis kaheksa radooniaatomit.



Hergi Karik, Tallinna likooli emeriitprofessor
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet