2/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sammud omas Eestis
Kagust loodesse: Madiste Eidapere

htupike ja see, mis temaga metsa all juhtus
Ingmar Muusikus
Kmbime tuulisel maanteel, tsi kll, pikesesras, allatuult ja puhasvalgete lumevljade vahel.
Pildistamiseasja ei tundu vga olevat, tles Ingmar teele asudes ja jttis aparaadi seljakotti. Lbime kolme-nelja kilomeetri pikkust sirget asfaldiliku. Kuhugi krvale pigata pole, sest vaid Suurejel asub sild, mis meid le Prnu je viib.
Maanteed pidi kimine vib kiiresti ksluiseks muutuda.
Aastal 1943 otsustas mu perekonnatuttav, tollal sdurpoiss, minna klla Viljandis elavale tuttavale ttarlapsele. Hommikul kell viis hakkas ta nagu lastelaulust tuntud viisk, uhti-uhti-uhkesti, Tartust kndima. Lootis saada kti mne sjaveautoga, kuid mitte htegi autot ei liikunud sel peval.
Siiski lks sdurpoiss Viljandi, htul kell 11 judis ta kohale, suutis tdrukule vaid tere elda ja vajus siis rampvsinult magama (jrgmisel hommikul ootas juba veteenistus).
Kolm kilomeetrit oli sdur Oiu kandis saanud he talumehe vankriotsal sita, lejnud 75 kilomeetrit lbis ta jalgsi. Selleks kulus 18 tundi, veidi le nelja kilomeetri tunnis. Etteruttavalt vib elda, et meie liikumise kiiruseks kujunes sel peval kolm kilomeetrit tunnis.
Esialgu aga vantsime ikka veel juttu vestes Suureje maanteel. Tmban kapuutsi sgavamalt le pea. Puhub! Ilmateate jrgi puhub phapevaks sadu mitte enam lund, vaid vihma. Prab soojale.

Suurvee ajal Suurejel
Kevadpike. Suurejel vtab vana maja seina vastu njatudes kevadpikese-vanni vana naine. Ta jalge ees klhvib tulijate poole krbeskaalu kuuluv peni.
Sind ei karda keegi, Pitsu, kneleb Amalie Mnuvere oma koersbraga ja siis meiega. Mina olen siin ainult kaheksa aastat elanud, mina ei tea midagi, mis siin Suurejel on.
Vanaproua Amalie teeb huumorikuu hakul nalja. Suurejel leidub hulk vhem ja rohkem nhtavaid asju, alates puutkojast (seda kuulutab suur silt) ning lpetades lauluansambliga (selle kohta vib kenast Vndra valla lehest lugeda).
Meie peatume vesiveski varemete juures, kus kohtame lumikellukesi ning kirjusid koerliblikaid, esimesi liblikaid sel aastal, thendab tuleb kirju suvi meile.
Suurejel ja suurvee aegu paistab Prnu jgi testi suur. Ta on sja endasse haaranud Kru je ning paistab vimsam Pirita jest Pirital ja Emajest Tartus.

Maaparandajate ajamrgid
Hakkame piki Kru jge astuma Rusa suunas.
Porine klavahetee, lumetriibud vaheldumisi rattajlgedega. Ingmar kurdab, et niiskust tuleb tema (teenekatesse) matkasaabastesse. Mina kiidan aga oma uhiuute ja vahatatud Timberlandi saabaste vettpidavust.
Alguse asi, uriseb sber lbi muige. Ta peab silmas seda, et kva kimine kahandab mis tahes saabaste hid omadusi.
Kllap see nii ongi.
Metsa vahele judes kogeme, et laante sli on hoidnud klma, ja sellega hes ka teed porimlkaks pudenemast. Metsa vahel on kskik mis ilmaga parem astuda kui lageda peal.
Kunagise Suureje kolhoosi mail on ametis olnud tsise suhtumisega maaparandajad. Kunagisi objekte thistavad Kalevipoja viskekivi mdus rngad, mis varustatud (tsi kll, sammalduvate) raidkirjadega. Niteks: Maaparandajatelt Suureje kolhoosile. Kose objekt 344 ha 197980 tdejuhataja
Arutame Ingmariga, et ksi sellise vgeva kirja graniiti raiumine vis olla oskajale mehele vhemalt pevat.

Saime karust pildi
Ingmar, kelle silmad lausa puurivad metsasihtide kaugusi lootuses silmata loomi, kamandab mind enda jlgedes kima. Eespool on teel nha linde, vareseid. Kui juame lhemale, lendavad targad linnud eemale pllule. Midagi oli neid sellele teeligule meelitanud. Sber juab just langetada fotoobjektiivi toru, kui teersetest psastest lheb sirinal lendu parv talvikesi. Sihtimiseks jb aega vheseks.
Ei talvikest, ei kuulsat Vndra karu. Viimast saab Ingmar siiski pisut hiljem fotografeerida on teine ties hiilguses, oma paksude kintsude ja suure peaga, labidas kes, SuurejeRusa tee res, he maaparandajate tthiseks pandud rahnu peale raiutud.

Noa laeva snum
Rusale lhemal neme ht taluperet (sealhulgas naisterahvaid) ATV-ga prastlunast kevadaega veetmas. Kordamda sidetakse (kes kiiremini, kes aeglasemalt) lumisel krrepllul ringe. hed sidavad, teised ootavad taluvravas oma jrge. Meil jb vaid le vaadata ja imestada.
Aastal 1873 kirjutas Rusalt prit Eesti naisliikumise algataja, esimese Eesti naisteajakirja vljaandja Lilli Suburg: Hppa, sda, rmu ves, sest kevade on kes! Karga, jalg, ja laula, suu, sest ites srab puu! Oh kuule, vend, ja tule, Mai! Seal aasal ootab Kai. Oh hppame ja kargame, ja rmulaulu hiskame!
Meie pame mitte kva hlt teha ja hoopis hiilime he laguneva kolhoosilauda juures. Ingmaril nnestub seal pildistada ettevaatlikke talvikesi. Seejrel kuldnokki ja viimaks ka rahulolevat, justkui kojusaabumise rmus liuglevat toonekurge.
letame Lilli Suburgi snnikoha juures RakverePrnu maantee ning lheme kevadhtuselt lhnavate pldude vahel Vidula poole. Vana misakoht hakkab krgema puudesalu jrgi kaugelt silma.
Loojuva pikese pool, horisondi kohal, suab pikk sstakujuline pilv. Minu vanavanaema Minna rkis, et seesugune pikk pilv kujutab endast Noa laeva, mis, nagu nimigi tleb, ennustab peatset uputust, vihma. toobki kaasa sooja saju.
Suureje mees Andres Varrik, kes meile Vidulasse jrele tuleb, rgib, et peval oli ta ue saabunud toonekurg ja istunud oma vanale pesale. Vib-olla seesama rmus lind, keda ngime lauda juures.
Esimese peva sammud: Ingmar 24 107 ja Juhani 22 218.

Vidula merevaik
Vimas memm-lumememm hes Vidula ues, keda htuhmaruses olime imetlenud, on jrgmiseks hommikuks kahanenud tublisti oma mtudes ja pea on tal otsast ra kukkunud.
Selliseid asju juhtub ju tihti, et daamid kaotavad pea, kommenteerib ks meie sellehommikusi kdimehi, Purku kooli petaja Ester Luik.
Vestleme lumememme vi ieti lumenaise valmistaja-perega. Selgub, et phit tegi memme kallal ndalavahetusel kodus hinge tmmanud Tapa vljappekeskuse reamees Enno Reinart.
Reinartite pererahvas rgib meile mne sna Vidulast ja nitab rohelist klaaskuju, mlestust kunagi ttanud klaasivabrikust. Klaasitkke tulevat ikka veel maa seest aeg-ajalt vlja.
Ingmargi leiab prast teeporist vikese aegadest lihvitud rohelise klaasikillu ja paneb selle tasku.
Puust kumerate klaasakendega Vidula misa ees selgitab tahvel, et seal, 1872. aastal valminud hoones asus klaasivabriku sda. Nd asub samas raamatukogu ja vahel kivad peod.

Selja mgesid otsimas
Soojalaine on avanud VidulaEidapere teel vikese linnukontserdi. Ronk karjub, kuldnokk vilistab, kiivitaja kiljub, loke trillerdab, mustrhn huikab, teine rhn trummeldab, pev jb aga suhteliselt sombuseks.
Teeme puhkepausi, kui silmame kraavi visatud naelkummi. Kas viks prgikoristuskampaania Teeme ra! omal viisil juda ka sinna Rapla maakonna metsakolkasse? Paneme kummi juurde oma GPS-i ehk kepsu: see nitab 58 kraadi ja 42,788 minutit phjalaiust ning 25 kraadi ja 2,574 minutit idapikkust.
Mida sa mdad, riputa see kumm kaela ja vii ra, paneb Ingmar ette. Kia viis kilomeetrit naelkumm kaenlas tundub siiski liiga tlikas, seda enam, et kavatseme teelt krvale pigata ja les otsida kaar dil mrgitud Selja med. Jrsku on need samasugused uhked luited, nagu olid Ruunaraipe med Viljandimaa metsas!
Mdume kenast pstkojast ja lkkekohast, kus sedel teatab kahe jahilaika kadumisest, ja kmbime vaat et terve kilomeetri, kuid midagi, mis oleks mgede moodi, ei vaata kusagilt meile vastu. Vaid mned metsased khmud. Neme kll vana ja ilusat, tammelehega looduskaitsemrki, ja sellelegi on kirjutatud Selja med.
Sa proovi mista Raplamaa meeste soovi omi knkaid mgedeks nimetada, knelen sbrale, kes nib olevat tis otsustavust siiski krgemaid pinnavorme leida.
Aga Ingmar ei anna alla, mina jn lkkekohta istuma, tema teeb mgede otsinguil veel he tiiru.
Lkkekoha mber vanadel kivudel hakkavad silma vimsad rippuvad habesamblikud. Korjan kolm neist kaasa ja saadan hiljem oma likooliaegsele juhendajale, Eesti samblikuhabemete kige paremale tundjale Tiina Randlasele.
Ta vastab nii: Vimalik, et kolmest ks on vars-habesamblik (Usnea subfl oridana), kuna tallus on psasjalt kahar, mitte rippuv. Kaks tunduvad pigem rippuvad olevat, seega on vimalik pikk habesamblik (Usnea fi lipendula). Tiina Randlane mainib ka, et mlemad on Eestis vga sagedased.
Kuulen higet, see on Selja mgede otsingud lpetanud Ingmar. Telefonitsi on ta saanud infot, et Selja med olevat tinglik miste.

Mukri raba vahel
Juba kaarti vaadates olime imestanud, et kruusatee viib rabast lbi. Mukrile judes neme, et nii see testi ongi.
Kunagi asus ka Eidaperes klaasitstus. Vimalik, et seetttu saigi Mukri rabaseljale teisest klaasitstusest, Vidulast rajatud tee.
Tuseme seda teed pidi les rabale, kahel pool kraavides allavoolav vesi.
Neme metsa kohal hiireviusid ja kuuleme neid viu-viu hlitsemas. Kui palju oleme oma retkedel hiireviusid juba kohanud! Nii kangastubki kohe seoses nende lindudega ks teine metsaserv ja ks teine maakoht hiireviud Elva lhedal.
Pikk vimsate mndidega sirge tee Vidula taga toob silme ette vimsate mndidega sirge tee Vikse Emaje res. Nii koome meeltesse oma Eestimaa vrku.
Lne-Virumaa, Jrvamaa, Jgevamaa, Tartumaa, Vrumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Prnumaa, Raplamaa. Mnedes maakondades on veel kimata, aga ehk juame sammuda neiski.
Kruusatee mullitab, ta sulab.
Raba hoiab siiski veel jkotina klma. Kui le kraavi Mukri rabasse hppame, satume kohe kesk laugastikku.
Harukordne vimalus! Kmne meetri kaugusel autoteest mlkasse vajuda. Ma ei jta seda kasutamata.
Sber Ingmar ronib aga juba vaatetorni. Sandan talle jrele minna. Nii torn, rada selle juurde kui ka pingid suure lauka kaldal on kik korralikult paksudest plankudest ja kenasti tehtud.
lalt avaneb suurejooneline vaade. Torn paistab olevat sattunud hea koha peale. Neme mmarguste jkaantega laugaste rida kaugusse kadumas Mukri (vi Mukre) raba ei olegi nii vike. Neme ka kollaseid lapsuliblikaid, see lubab meie suvesse ehk ka pikest.

Saamume Eidaperre
le-eelmises Loodusesbras kirjutasime kogemata saamusime Soomaa piirile. Selle peale kirjutas thelepanelik lugeja Toomas Kiho: Tere Juhani! Oled eesti keelde ilusa sna loonud. Uudissna on siis selline: saamuma sammudes saabuma, jalgsi kohale judma.
Saamun, saamud, saamub, saamume, saamute, saamuvad. Ja nii edasi kik vormid tpsna laabuma jrgi. Katsugem seda nd juurutada.
Aith, hea lugeja! Juurutamegi.
Kell viis phapeva prastlunal saamume Eidaperre, kus auto meid raudteejaama juures juba ootab.
Kahe pevaga tegi Ingmar kokku 45 603 sammu, Juhani 41 827 sammu. Meie sammude kogumt alates Parmu nukast kndis Eidapere raudteejaama ees jrgmiste numbriteni: Ingmar 407 001 ja Juhani 390 177 sammu.
Muuseas, Ingmar kavatseb oma 500 000. sammu kaguloode marsruudil pidulikult thistada.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet