2/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodus kodus
Rotid lhevad rotiaastal hsti kaubaks

hel peval pistab laps vanaema peedipeenras ke nsaks sdud juurikasse ning pihku jb seal maiustav uruhiir. Noor loodusesber naaseb augustis linnakorterisse, hiir vanaema
kolmeliitrises piimapurgis ning teatab, et see ongi tema kige lemmikum loom ning hakkab tema arvutihiirega kirjutuslauda jagama.

Kik lapsed ei pse pllule hiiri pdma, paljud ei julgekski. Ostukeskuste riiuleilt on hiired ja rotid hoopis kergemad ktte saada. Kas rotiaasta puhul on Eesti loomapoed nrilistest thjaks ostetud, nagu klasid uudised Venemaalt?
Tallinna Kristiine keskuse loomapoest vib saada nii musta-valgekirjusid huskykui ka krussiskarvalisi rex-tpi rotte. Vhemalt pealinnas on rotiaasta mju kauplemisele tunda.

Alaealistele ei mda
Tartu Anne keskuse lemmikloomapoe
puurides esitavad hppetantse musta-valgekirjud
kbushiired ehk jaapani tantsuhiired.
Puurist vlja vttes haagivad nad
end teravate knistega riiete klge ning
poevad varrukasse.
Liivahiired vannitavad end valges
soojas liivas ning pruunikas karvakera
puurinurgas on hoopis uinuv deegu.
Rotte selles poes ei mda, puuduvad
tingimused. Siiski mngurotte on rotiaasta
puhul tunduvalt rohkem ostetud.
Mlemas poes aga mrgitakse, et lapsed
rgu ilma vanemateta ostma tulgu. Ei
aita ka ema kiri ega telefonikne. Loomapidamine
on suur vastutus, see on kogu
pere vastutus.
Hanna Saar tleb, et musta-valgekirju
rott nimega Mustu on parim snnipevakink,
mis talle elus tehtud. Nimi oli juba
kmme aastat olemas, sest ta sai minu
enda nime. Prisnimi on mul kll Hanna,
aga isa on mind alati Mustuks kutsunud,
kneleb Hanna. Vrdne pereliige
Rotid on loomad, kuid Mustu on alati
rkvel, kui keegi tuppa tuleb: knitab
nina uudishimulikult tulija poole. Hanna
snul on Mustu harjunud pere pevakavaga,
vaid kella heteistkmnest neljani on
tal lunauinak nagu lasteaialastel.
Mustu kahekorruseline puur seisab
Hanna kirjutuslaual, kuid Mustu peab
omaks tervet lauda, seal ringi jalutades kisub
ta kiki asju. Seega peab Hanna laua
alati puhta hoidma.
Prandal joostes krabisevad Mustu teravad
knised, nagu oleksid tal kontsaga
kingad jalas, jutustab Hanna. Kui keegi
paljajalu on, pissib Mustu jala peale see
olevat tema kige suurem koerus. Kpsise
saamiseks peab Mustu Hannale sitsima
ning sb siis seda nagu orav, kahe kpa
vahel. Mustut koheldakse vrdse pereliikmena,
ka toitu jagatakse talle oma kaussi
sama mis teistelegi.
Kaks Mustut, suur ja vike, on omavahel
suured sbrad. Kui veel kedagi igatseda,
siis hobust vi ahvi, unistab Hanna.
Age-Riin Varrisel Herbert Masingu
koolist on olnud elus kokku heksa
hamstrit. Viimane neist, Nuntsik, on rott
Rotsuga sna vaenujalal. Kui hamster jalutamas
kib, eputab ta Rotsu neljakorruselise
puuri ees, ise on aga Rotsu kest
sna kvasti nuhelda saanud. Age-Riin
on oma Rotsu hppama petanud: jalad
harki, kkkasendist hoog sisse ning hopp
perenaise lale. Rotsu suurim lollus on
ikka pissimisega seotud. Pev otsa hoiab
pissi kinni ning siis laseb oma maja kolm
korrust tis, isegi teise magamiskorruse,
jutustab Age-Riin.
Nii Hanna kui ka Age-Riin kivad Tartu
loodusmaja lemmikloomaringis.
Lemmikloomaringi juhendaja Tiina
Lilleleht kneleb, et ringis kivadki need
lapsed, kel ka kodus loomad hooldada. Kel
loomaarmastus hinges, sel jtkub armastust
mitte ainult enda, vaid ka teiste loomadele.
Kardeti katku prast
Eestis lks rotipidamine moodi kolmkmmend
aastat tagasi. Jalutada linnas,
rott la peal, sellisena olid tol ajal noored
kaaslaste seas hinnatud.
Vanasti aga tunti
meil hiiri ja rotte
hoopis kui surmaennustajaid.
Iisaku
kandis arvati, et hiired
ennustavad surma
sellele, kelle riideid nad svad. Samuti
on arvatud, et rottide rakadumine
hoonetest ennustab hvingut. Sarnaselt
klab tlus: rotid pgenevad uppuvalt
laevalt.
Saaremaal ei tohtinud vanasti sgilauas
roti sna suhu vtta see ajavat
oksendama. Kneldi nurgeline vi nurgalind
nii trjuti haigust.
Keskajal neelas katk miljoneid inimesi.
Haigusest nrkenud hiirt vi rotti
majapidamises kohates oli hirm phjendatud,
sest nrilised olid ka inimese katku
edasikandjad.
Maalikooli nakkushaiguste ppejud
Jaagup Alaots ei soovita lastel loodusest
nrilisi koju tuua. Kunagi ei vi
teada, millega saatan hakkama saab, kui
taevaisa magab. Looduses toimivat inimene
alati ei tunne ning nrilised on
tepoolest paljude nakkushaiguste edasikandjad.



Eha Jrv
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet