2/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Kuidas elad, Lmmijrv?

Tnavune rattaretk kulgeb ainulaadses paigas Lmmijrve lnekaldal, kus eesti, seto ja vene inimesed on aastasadu koos elanud, lvinud ja kogemusi vahetanud ning vivad selles suhtes olla eeskujuks tnase pevani. Rnnet ida poolt le Lmmijrve meie juurde ja ka vastupidi, lnest Venemaa suunas, on toimunud ju sajandeid. See kik on jtnud jlje siinsele kandile, kus vanim kla vib oma jrjepidevat asustust lugeda 5300 aasta taha!

Rpina
Rpinast on saanud 3000 elanikuga linn, kuid tema vanad tmbekeskused kirik, mis ja paberivabrik ilutsevad endiselt oma aukohtadel paisjrve mber. Rpin paisjrveks kogunenud Vhandu je vett kasutab praegugi paberivabrik, mis siia rajati 1873 (paberiveskina juba 1734). Vabrik ttleb vanapaberit ja pakub linnarahvale td, htlasi aga saastab jevett. Loodetakse edaspidi saada paremaid puhastusseadmeid.

Kstreme kla
Juba linnast vljas, Kstreme klas, tasasel maal kesk jaanalinnutalusid, kerkib toekas telliskivihoone, mlestus kunagisest kihelkonnakoolist, mis siin 1879. aastal sisse nnistati. Tsaariaegset koolielu on kirjeldanud oma mlestustes kunstnik ja kirjamees Jaan Vahtra. Praegu maja seisab ja laguneb.

Linte klale liginedes tuleb meil ha uuesti ja uuesti valida teeharude vahel, mis lhevad igas suunas kladesse laiali. Siin asuvad kihelkonna viljakaimad maad kutsutud Rpin Ukrainaks; talude juures neb toekaid vanu maakivihooneid. Linte kla ise on otsekui Eesti klaelu vastuolude koondpilt: Luhame ja Maarjame muistsed phapaigad, mis endassesulgunuina on suutnud psida kolhoosiaegsete hoonete ja siloaukude krval; uhked plistalud krvuti krossiraja ning tribniga; nukogudeaegne kultuurimaja, kauplus ja korterelamud ning nende juures jnus vanast meiereist, mille vrtuslikud telliskivid on veetud vlismaale.

Miilva jrv
Lne poole jb pikk ja kitsas Miilva jrv suurim kogu kihelkonnas. Siin, nhtavasti jrve phjatipu lhedal, asus saladuslik rootsiaegne rauatehas, mille toodangut oli mdud Narvaski. Ettevtte rajas jurist Martin Schmidt, kes rentis Rpin kihelkonna misad. Vib arvata, et raua tootmiseks kasutati jrve- vi soomaaki. Miilva kla jrgi on nimetatud ka suur Miilva soo, mis pikalt phja-luna suunas kulgedes moodustab loodusliku piiri Rpin, Plva ja Vnnu kihelkondade vahel. Tegelikult on sool eri paigus erinevad rahvaprased nimed Mrst, Maaniide, ka Rpina soo. Koos jrvega moodustub Meelva maastikukaitseala.

Kurkl pool lb maastik lainetama. Tee siugleb knkari mda. Viit osutab Kurkl Liinamele, mis on 9.13. sajandist prinev muinaslinnus. Veidi maad edasi viib teeharu le Ritskame, kust avaneb vaade Liinamele ja mbrusele. Peateel situ jtkates silmame ida pool peagi kiviaeda kauni maakodu mber. See on Koolimaa talu endise Kurkl koolimaja maal, millele 1998. aastal omistati paremini heakorrastatud tootmistalu tiitel. Jgmiseks juame Kassi taludeni, kus sndis ja elas mees, kellele kogu Rpina kihelkond vlgneb tnu oma ajaloo ning primuse talletamise eest. See oli Jakob Jagomann (18441910), rahvaluule suurkoguja ja Rpina kihelkonna ajaraamatu koostaja. Suur osa tema kogutud rahvalaule on avaldatud Jakob Hurda Setukeste lauludes. Peale kodukihelkonna kis ta korjeretkel ka pris Setomaal.

Mgiotsa kla
Prast Kurkl suruvad mets ja soo end teele ha ligemale. Asustus koondub kngastereale, moodustades Mgiotsa kla. Siin asus Rpin misa viimane karjamis. Esimesele knkale tustes vibki ees nha mnesid karjamisast silinud hooneid. Siitsamast lhedalt prab teerada ka Miilva sohu, Padojrve rde. Raba on ju tegelikult klje all kogu kla ulatuses, ainult et tee peale ta ei paista. Rabas leidub veel veesilmi, pigem vikesi jrvi kui laukaid kohalik sna nende jaoks on jrvits. Nad on toeks arvamusele, et kunagi oli terve soo ks suur jrv, mis hiljem kinni kasvas. Siiski on ka telisi laukaid ja lveid, mis nuavad soo lbimisel ettevaatust. Siin pesitseb kalakajakaid ning parte, soo on pesitsus- ja suvitus-paigaks hulgale sookurgedele, kes peval otsivad toitu mbruskonna kultuurmaastikult.

Metsa vahel
Viimaks hinevad mets ja soo ning inimasustus lakkab mneks ajaks. Sidame lbi Tldseplaane. See on Rpin ja Vnnu kihelkondade, htlasi vanade Vro ja Tartu maakondade piirimaa. Viljakal pinnasel kasvab metsas kllalt palju laialehiseid puuliike. Edasi vanal Tartumaal avaneb vaade Savimele, kuhu alles 20. sajandi algul rajati Savime karjamis. Eesti Vabariigi ajal sai sellest 11 taluga kla. Rasina poole sites mdume veel Matsisaare klast, mis on samuti sna noor rajatud alles 19. sajandi teisel poolel. ldse paistab Rasina mis silma sellega, kuidas siin asustuspilt on viimase 150 aasta jooksul muutunud. Tol ajal laiusid veel mitmete praeguste klade asemel metsad.

Rasina kla ennast tuntakse juba 15. sajandist, misa 16. sajandi lpust. Nime on arvatud venepraseks (melgem vene nimele Razin!), seda enam, et Vnnu kihelkonnast on teada kllalt kohanimesid, mis tulenevad vene isikunimedest. Igatahes on eesti ja vene asustuse jagunemine kunagi olnud htviisi kirev mlemal pool Lmmijrve. Vnnu kihelkonna sisemaal leidus paarisaja aasta eest terveid vene klasid (Lniste, Knnpoja), mis on hiljem eestistatud vi koguni hvitatud. Siinsed eesti asukad aga on nii keele kui rahvaluule ja -kommete poolest tugevasti seotud vana Vromaaga. Oletatud on vrokeste sissernnet luna poolt prast Phjasja-aegset hvingut. Igatahes on Vnnu kihelkonna ida- ja lunaosa keel selgelt vroprane, kui vtta aluseks kolm otsustavat tunnust: tielik vokaalharmoonia (lnnq, mitte lnnu), krisulghlik (uues vro kirjaviisis mrgitud q-thega) ja vroprane palatalisatsioon ehk peenendus (ts, kats, mitte its, kaits). Kuid ka tartu keele mjud on selgesti kuulda: sna alguses puudub h-hlik ((h)obn), seestleva knde lpus on -n, mitte -h, nagu Rpins (mtsanja mtsah). Veel 1950. aastate algul pani Rasina maile saabunud keeleuurija thele, kuidas seltskonnas phjaeesti keele pruukijaid naeruks pandi. Ndseks aga on kohalik keelepruuk noorte seas ja ka sisserndajate mjul taandunud ning asja vib muuta vaid see, kui oma keelt hakatakse tunnetama oma kodu(kandi) loomuliku osana ja prandina.
Maantee kulgeb lbi misasdame, millest on jrel vaid juugendliku moega tiibhoone. Silinud on plispuudega alleesid, mlestus kige kuulsamast Rasina misahrrast Woldemar von Stackelbergist (18091857) ehk Tinasilmast, kes paistis silma nii teokuse kui ka julmuse poolest. Oma he silmaga (teise asemele oligi pandud tinast silm) pidanud ta valvet trahva le ja lasknud peksa anda vikseimagi eksimuse eest. Naist ta ei vtnudki, vald aga oli tis tema vallaslapsi.

<Lutsu jgi
25 km pikkune Lutsu jgi tuleb siia luna poolt. Just Rasina misa kohal teeb ta tisnurkse knaku luna-phja sihist lnde, et peagi suubuda Ahja jkke. Sestap sidamegi temast le kaks korda enne ja prast misat.

Rasina kirik ehitati 19311933 endise misa magasiaida kohale ja viimasel ajal on teda korrastatud. Kiriku juures kasvab 8,5-meetrise mbermduga remmelgas, Eesti vgevamaid puid. Lheduses, teeristi juures, asub endise Rasina Phikooli hoone, valminud 1937. aastal. Kool lpetas tegevuse 2005.
Rasinalt prame itta ja letame Sikapalo metsas praeguse maakonnapiiri. Sikakurmu klas Jrvselja teeristil vime silmitseda kngasteahelikku, mis inimasustust kandes ulatub siit kuni Lmmijrveni ning jtkub ka ida pool jrve.

Kastre Pervald
Prdume phja Kastre-Pervalla metsadesse. Kasutan meelega seda nime, kuna Jrvselja on niigi tuttav. Jrvselja nimi on laienenud alles viimasel ajal kunagiselt talult ja vikejrvelt tervele metsamassiivile. Ometi viks ka Pervald jda. Saladusliku hnguga nimi thendab tegelikult seda, et Kastre misa poolt vaadates jid need maad valla pera-otsa, teisele poole Ahja jge. Luna poolt tulles htivad Kastre-Pervalla piirid praeguse Jrvselja metskonna omadega.

Jrvselja
Knuline tee, mille kohale knivad puude kroonid, viib edasi pris Jrvseljale. See kohanimi on teada 1811. aastast. Sajand hiljem, 1912. aastal, valmis jahiloss. likooli ppemetskond rajati siia 1921.

Ahunapalo kla ja mbruskond on kllastunud muinasusundi meenutustest. Ka asustus on siin iidne. Viimastel aastatel on tnu arheoloogide usinusele tuvastatud ning kaitse alla vetud muinasaegsed asulakohad (rauaajast) ja kalmistud mberkaudsetel soosaartel ja Agali klas. Kaitsealune asulakoht asub ka otse klakeskuses, kalmistu ja koolimaja vahel. Obussaare soosaar on aga muistne pelgupaik. Nagu tervet seda kanti, nii on ka siinset keskset asulat nimetatud lihtsalt Pervallaks, praeguseni on see nimi kinnistunud surnuaiale, mida teatakse siin olnud iidsest ajast peale. Lheduses asuvaid soojrvi Kallit ja Leegot on vanadel kaartidel nimetatud Phajrvedeks ning Leego jrve rseid talusid Phajrve klaks. Leego jrve rest, Ahunapalo ja Kvossaare klast on teada laia kuulsusega ohverduskohti, mis aga ndseks on hvinud. Ka on veel 20. sajandil mletatud ksikute talude phapaiku puude juures, kus kidi palumas vilja- ja karjanne. Viimase paarisaja aasta jooksul on maastik ja olud siin tundmatuseni muutunud. 19. sajandi teise pooleni paiknesid kla thtsamate talude hooned tihedalt koos kalmistu lhedal. Hiljem paigutati need laiali. Eesti vabariigi ajal oli kla avar ja lage, siit lks lbi thtis peatee Jrvseljast Kastresse, Kikkasaare parvega le Ahja je. Nukogude ajal asustus hrenes, teed paiknesid mber, pllumaile istutati mnnimets, mis on nd suureks sirgunud. Tpselt sama on pilt ka Kvossaares ja Leego jrve mbruses, kus ainult vanad kohanimed meenutavad endist asustust. Leidub aga plispuid, mis on psinud lbi kigi nende muutuste. Soosaartel kasvab mitmeid mnnihiiglasi, Pervalla surnuaial aga Eesti krgeim kadakas (14 meetrit) ja mitu uhket Ameerika pritoluga valget mndi. Surnuaia juures seisab uue laastukatuse all kunagise Peravalla kooli hoone (nd mberehitustega), kus 19071910 oli koolmeistriks tulevane luuletaja Henrik Visnapuu ja kes kirjutas neist aastaist oma mlestusteraamatus Pike ja jgi.

Emaje Suursoo Looduskaitseala hlmab ligi 200 km2 Eesti suurimat deltasoostikku. Kaitse alla veti soostik 1981. aastal, selle keskus asub Kastres, keskaegse linnuse ja hilisema Kantsi krtsi mridele ehitatud uues moodsas hoones. Soostiku teeb eriliseks Peipsi jrve mju siinsele veerezhiimile valdavaks sootbiks on madalsoo. Kuid leidub ka siirdesoid ja soostiku kagunurgas Meerapalo raba. Praegu jtab soostik enamikus rgse maastiku mulje, kuid tegelikult on metsik loodus siia kujunenud pigem viimase poole sajandi jooksul, kui sooheinamaad ja taliteed on kasutusest kadunud, inimasustus hrenenud ning endised kultuurmaad metsa kasvanud.

Virvissaar kla on ammust ajast olnud eesti-vene segaasustusega. Talud rajati alles 1930. aastail, kuid juba varem olid siin Pedsp kla talude pllumaad.
Praegu kuulub Pedsp Meeksi valda, varem aga jooksis Pedsp ja Meerapalo klade vahelt Tartu- ja Vromaa vaheline piir. Siin asus Vromaa phjapoolseim punkt.

Meerapalo on eesti asustusega tnavkla. Kla asub otsekui soosaarel, jrve ja Meerapalo raba vahel. Enne maantee ehitamist elatigi siin nagu saarel, liigeldi paatidega. Meerapalo raba on sna vike ja noor, laukaid ja lveidki on vhe. Siiski esinevad siin mned tpilised rabalinnud, nagu mudatilder, rt, vikekoovitaja.

Piirissaar olla tekkinud heinasletiest, mille Kalevipoeg oma pea alla pani, kui jrve kaldal Venemaa-reisi vsimust vlja puhkas. Sorts tuli ja sikutas heinad magaja pea alt vlja ning heitis jrve. Lained uhtusid heintele liiva ja nii tekkiski saar. Ndseks on asjakik prdunud ja jrv on ametis saare lammutamisega. Nagu mnes muuski asjas, on ka selles sarnasusi Meerapalo ja Pedsp ranna saatusega. Pedsp kla on pidanud viimastel sajanditel taganema mitusada meetrit, Piirissaarel on aga vhemalt kahe kla (Porka ja Kotsaare) asupaigad ndseks Peipsi lainete all. Endise maismaa kohal ujuvad ja otsivad toitu rndavad laulu- ja vikeluiged. Praegu on saarel kolm kla: Piiri, Tooni ja Saare; elanikke kokku 100 ringis. Elanikkond on ammusest ajast olnud kirju: eestlased, vanausulised ja igeusklikud venelased. Praegu elab eestlasi Piiri klas, vanausuliste kirik on Saare klas, igeusu kirik aga Toonil, mis on htlasi noorim kla, rajatud alles 19. sajandi teisel poolel. Piirissaare eestlaste keel on saanud vene mjutusi, kuid liigitub siiski vro keeleks. Plised tegevusalad on saarel ikka olnud kalapk ja sibulakasvatus. Nd, kui turustusolud on muutunud ja kalasaak kahanemas, vheneb ka elanike arv. Talvel on enamik maju thjad, suveks saar elavneb, seda ka tnu turistide huvile. Tnu rikkalikule kahepaiksete faunale ja linnustikule tmbab saar ligi ka loodushuvilisi. Silmapaistvatest lindudest nimetagem hallhaigrut ja merikotkast teliselt rahvusvahelisi liike, kes vivad vabalt pesitseda hel, aga jahti pidada hoopis teisel kaldal.

Lmmijrv ja Suur-Peipsi
Piirissaar on htlasi ka Lmmijrve ja Suur-Peipsi kohtumispaik. Just siinne rahvas tunneb nende jrvede erinevaid palgeid ja pruugib vastavaid nimesid: phjapoolne on Suurjrv, Klmjrv ehk Sljrv, seega siis Seljajrv, mis meenutab saare enda keskaegset nime (1582 Selsar).
Piirissaarega peetakse hendust Laaksaare sadama kaudu. Laaksaarel on kuulsa metsavenna Richard Kaldmaa (19061946) kodutalu.
Pervallast tulev tee hineb Meerapalo teega Parapalo klas, mille kunagisest koolimajast on alles vaid alusmr. Omaaegsest klaelust pajatab oma noorusmaa- meenutustes Jaan Vahtra, kes oli siin koolmeistriks tsaariaja lpul. Neme siin ja edasi sites ilusaid elamuid, kuid ka vssakasvanud pllu- ja karjamaid, mis kipuvad varjutama tegelikku asustuspilti. Varsti prast Parapalot, Laan kla kohal, vimegi imetleda Lmmijrve otse maanteelt. Krgemal nlval jrve res paikneb muistne asulakoht. Siit on ka sna avar vaade jrvele, kuid pajuvsa kipub seda varjama. Siiski on need pajud tarvilikud nad seisavad vastu jrvelainetele, mis randa rndavad ja uhuvad.

Mehikuurma on keskne Lmmijrve-rne asula mitmeski mttes. Ta on elanike arvult suurim, eesti-vene segarahvastikuga kalurikla, asub testi umbes keskpaigas, ja siit Krdsinnalt tuletorni juures, avaneb vaade tervele Lmmijrvele Piirissaarest kuni Salo saareni. Ka siinne ajalugu on htlasi Lmmijrve ajalugu. Mehikuurma nime kige tenolisem seletus on tema tuletamine snadest Mehitse (mesilase)-kurmu, kus kurm thendab soppi, nurka, ka jrveabajat. Praeguseni tuntud venekeelne kla nimi Izmenka on tagasiviidav Jlahingu aegadesse, 1242. aastani. Too lahing peeti nhtavasti kusagil kirde pool. Lmmijrve idakalda lheduses. 31. maist 1704 alates kolme peva jooksul seisid aga 4 Rootsi sjalaeva siin, Mehikuurma kohal, vastu enam kui saja viksema, Pihkva poolt tulnud Vene aluse rnnakule, kuni olid sunnitud taanduma. Nii hoiti poliitilisi piire. Kuid teine lugu on rahvuspiiridega. mberasumine le Lmmijrve on toimunud mlemas suunas. Lnde pgenenud vanausulistele liikusid vastu misaorjuse kest pagevad eestlased. Vimalik, et nad leidsid idakaldalt eest veel vanema lnemeresoome asustuse. 19. sajandil, juba prast prisorjuse lppu, kulges le Mehikuurma itta uus vljarndajate laine, mis kujundas laialdase eesti asustuse kuni Peterburini vlja.
Eestlased sunniti Lmmijrve idakaldalt lahkuma 1944. aastal rinde lhenedes. Kuid ka nukogude ajal psis lbikimine teise kaldaga. Ligemate lejrve-klade vene lapsed kisid Mehikuurmasse kooli, ka lhim kauplus sealse rahva jaoks asus siin. Lmmijrve kitsaimas kohas (2,8 km) paistab le jrve Haniva (vene Pnevo) kla, kus elanikke on vheks jnud, aga elu hoiavad psti jukad suvitajad. Nii on he Smolenski rimehe rahadega pandud psti vike puukirik.
Mehikuurma tuletorn on ehitatud 1938. aastal ja on nd judnud ka Eesti tuletorne tutvustava seeria postmargile. Siinsamas, piirivalvekordoni naabruses seisab mlestusmrk eesti meestele, kes Teises maailmasjas lid 1943/44. aasta talvel Lmmijrve lnekaldalt tagasi Punaarmee dessandi. Eestlased vitlesid Saksa armees, neid juhtis aga eestlane, Harald Riipalu. 1944. aasta suvel tungis Punaarmee (sealhulgas Eesti Laskurkorpus) siiski le jrve ja li siin sillapea. Neid mehi mlestab tahvel tuletorni seinal. Seega saame siin avaldada austust kigil pooltel hukkunud sjameestele.
Mehikuurma luteri kiriku juures seisab mlestuskivi ka Vabadussjas langenuile, kes prinesid Meeksi vallast. Mehikuurmas on luteri kirik olnud ammusest ajast ning Rpin kihelkonna abikirikus kisid ka lejrve-eestlased. Uus kivist kirikuhoone valmis 1895. Teises maailmasjas sai ta pommitabamuse ja hiljem osaliselt lammutati. Uus kirik tegutseb viksemas hoones vana kiriku varemete naabruses. Praegune igeusu kirik prineb aastast 1933. Luteri ja igeusu kalmistud paiknevad tihedalt krvuti. Mehikoorma Phikoolis kib praegu 44 last.
Klast vljas, poolel teel Miiksi misasse, krguvad kolm silmapaistvat ehitist Kk karjamisa hoone (pikaaegne Meeksi vallamaja), telliskividest tuulik ja meierei. Uus omanik on ksile vtnud nende restaureerimise.

Miiksi misasdamest on silinud kaitsealune park ja mitmed krvalhooned. Hrber ise on hvinud. Prast Miiksit lbime Nahavariku metsa, kus nd kulgeb valla piir. Varem kuulus Meeksi vallale ka Naha kla, kuid mets on olnud omamoodi keelepiiriks: siit luna pool muutub kohalik keel tunduvalt rpinlikumaks, niteks asendub seestleva knde lpp -n siin -h-ga (vt keelemrkmeid Rasina valla kohta).
Naha Algkooli lheduses kasvab ks Eesti jmedamaid kaski (mbermdult Eestis kolmandal kohal 364 cm). Kla lunaosas, maanteest ida pool, asub Peebu ehk Phna talu kaarja verandaga eestiaegne elumaja, mis on judnud ka Eesti taluhrberite raamatusse. Nahalt on prit kauaaegne Tartu likooli raamatukogu juhataja Friedrich Puksoo (18901969), kes tudengina vttis 1912. aasta suvel oma talus vastu soome rahvaluuleteadlase Armas Otto Visneni. Rahvalaulude saak oli rikkalik, kuigi mitmehlne eestlaulja ja kooriga laulmine (mneti erinev seto mitmehlsusest) oli Rpin mail selleks ajaks juba kadunud.
Prast Naha kla prdume Rpin poldrile, et tutvuda siinse linnueluga ja silmitseda vaatetornidest Lmmijrve.
Ristipalo kla on Phjasja-aegne lahingupaik. Siin leidub ka kpaid keskmisest rauaajast.
Vpsost lbivoolav Vhandu ehk Vu jgi on olnud piiriks Liivimaa ja Pihkvamaa vahel, ehk, kui knelda kodusemalt Vro- ja Setomaa vahel. Kuid see terav vastandamine, mida kirjanduses lausa Ida ja Lne vastasseisuga samastatakse, polegi nii vga igustatud, kui vaadelda siin mbruses elanud himude ajalugu. Neme, et mlemal pool seda piiri esineb keskmisel rauaajal sarnane kbastesse matmine. Setude kuulus komme kia haudadel pidamas hiseid smaaegu koos elavate ja surnud sugulastega on tuntud ka Vromaal. Mitmehlset rahvalaulu on peale Setomaa lauldud ka Rpin ja Vahtsliina kihelkonnas. Vaatamata vene laensnade rohkusele ja hlduse omaprale on Setomaa ja naabruskonna Vromaa keelemurrakud vga sarnased, siinkandis on rpin ja seto keelel hisjooni, mis teevad neid teineteisega lhedasemaks kui Obinitsa ja Ruge kandi keelepruugid. Lpuks, vene asustust on ammust ajast esinenud nii siin- kui sealpool seda piirjoont. Venelasi elas ka Vpsos, puhtvene klad aga on siit luna poole jvad Lbnitsa ja Peresi (Beresje). Teine neist oli varem philiselt vanausku elanikkonnaga. Lbnitsas peetakse igal aastal kuulsat sibulalaata. Siin on vaatetorn, kust saab silmitseda le kitsa vina asuvat, samuti vene asustusega Kulkna (Kolpino) saart, mis on nd Venemaa valduses.

Vpso seto kla iidsust tendab maa-alune kalmistu. Kabel ehk tssson Phale Nikolaile rajati siia aga 13.14. sajandil. Teisel pool jge asuv Vpso alevik kujunes 19. sajandil asutatud krtsi mber. Krtsis peatusid kaupmeeste voorid, laevade peatuskoht oli tollal aga Vhandu jesuus Salo saare lhedal. Sellest saarest (vi Vrska lahe suudmest) le jrve Vantus (Mtei) neemeni tmmataksegi Lmmijrve piiri. Edasi luna poole tuleb juba Pihkva jrv. Kuigi Eesti Vabariigi ajal kauplemine Vpsos soikus (Pihkva ji piiri taha), psis Vpso Rpinga vistleva alevina kuni 1938. aastani. 1939. aastal hvitas tulekahju le veerandi asulast. Vaatamata oma praegusele tagasihoidlikkusele vrib Vpso ndki thelepanu kui ainulaadne paik, kus eesti, seto ja vene inimesed on aastasadu koos elanud, lvinud ja kogemusi vahetanud ning vivad selles suhtes olla eeskujuks tnase pevani.

Laossina kla
Edasi aga pikame sgavamale Setomaale, Poloda nulka, nagu klab selle piirkonna pline nimetus. Laossina ja Rsna kla on arheoloogide seas kuulsad oma kbaskalmistute poolest. Kahe kla peale on neid siin kokku 6. Nad sisaldavad nii mmargusi kui ka piklikke kpaid, prinedes I aastatuhande teisest poolest. Selline matmisviis oli levinud ka mujal Kagu-Eestis. Laossina kla muudab aga erakordseks traditsioonide psivus. Pidev asustus on siin olnud 5300 aastat jrjest. Lisaks asulakohtadele ja kbastele paikneb siin keskajast prit klakalmistu, mis on kasutusele jnud tnapevani. Kalmistul silinud kolm kiviristi kuuluvad 14.16. sajandisse. Vaid siin ja Podmotsa klas on veel silinud keskajast prinev tava mlestada surnuid tsssona nimepha ajal haudadel smisega ja palvusega kohalikul klakalmistul. Katoliku ajal vis taolist kommet kohata ka hiljem luterlikeks saanud Eesti piirkondades, kus klakalmistutesse matmine ra keelati.

Mikitame
Jtame nd Pihkva jrvega hvasti ja suundume tagasi sisemaa poole. Mikitme asula umbes 300 elanikuga on vallakeskus, mida mainitakse Moskva rikutes 1500. aastal Nikitina Gora nime all. Ttab phikool, setu lauluprimuse iidsemaid jooni kannab edasi leelokoor Helmine. Uusinitsa klas asutas perekond Teresk 2007. aastal pneva ettevtte vhikasvanduse, kus 1500 kodumaist jevhki elavad praegu viies tiigis. Edaspidi on kavas siit tiendada ka Eesti looduslikke vhivarusid.

Mdjgi (Vhandu lisajgi) on pline Rpin kihelkonna ja Setomaa piirijgi, praegune kobraste paradiis. letame je endise Kahkva misa mail. Praeguse jaotuse jrgi kuulub ka osa je lnekalda klasid Mikitame valda, seega on liidetud setodega. Kuigi ajalooliselt on siin piirimail setode eristamine teistest vga levinud, tuleb ka endise Kahkva valla puhul tunnistada keelelist lhedust ja tihedat lbikimist. Kahkva misa juures peeti suvel isegi setude Ninni kirmaskit, kuhu tuldi kokku teiselt poolt Mdajge.

Kahhar peti / Kahar pettai
Meie aga prdume nd tagasi phja poole ning juame peagi Viku-Viirksu klla, kus meid tervitab kaunis kahhar peti, mis htlasi kuulub Eesti kmne jmedama mnni hulka (Jrvselja Kuningamnd muide ongi alles kmnes). Vaikne, orunlvadel paiknev kla on ldse mingi kummalise veetlusega, mis maanteel ei pruugigi silma hakata. Kusagile kla vahele on peitunud veel kaitsealune kadakas ja kivimrakas.

Palokl
Kuni 18. sajandi alguseni kogu Rpin kihelkonna alal ks suur, ainsale omanikule kuuluv Rpin mis. Sajandi lpuks oli ta juba jagunenud mitmeks. Viimasena, 1873. aastal eraldati Rpinst Rahume mis. Sellega seoses lhuti Nulga ja Palo klad, millede elanikud pidid mber asuma. Kolides aga vtsid nad kaasa oma klade nimed. Nii on ka uues kohas asuva Paloklga. Klast kirde pool Kontsaar soos laiuvad turbavljad, rabataimestik ulatub kohati tee rde vlja.
Ja kui viimaks oleme end les vndanud Ltteme knkast, siis vimegi tuhiseda vlja Rahume teeristile. Mis ise asub Vhandu je rsel krgendikul, mida maa poolt piirab soine ala, nii et moodustub otsekui kindlus, mida ju igupoolest saksakeelne Friedholm (Rahusaar) thendabki. Tegelikult pole siit mingit muinaslinnust teada, kll aga on je vastaskaldas teada pelgukoobas ja selle kohal vana ohvrikoht suurte tammepuudega.
Silinud on suur ja kaunis misapark vaadetega jele. Puud jvadki meie saatjaiks ka teekonnal Priitholmist (Friedholm) Rpinsse. Prast Sillap metsa juame kaitsealusele mnni alleele, mis on istutatud 20. sajandi alguses Rpin misahrra von Sieversi algatusel, kellest on rpinlaste sdamesse jnud hea mlestus.



Urmas Kalla
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet