2/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Rpina polder kultuurselt metsik maa

Rpina poldri peamise vrtuse loovad leujutatavad rohumaad, mis sarnanevad rannaniitude vi jelammidega. Need on koguni arvatud rahvusvahelise thtsusega linnualade hulka ja nende kaitseks on siia moodustatud ka hoiuala. Vhethtis pole ka selle paiga asukoht maakaardil le Lmmijrve ja Rpina poldri kulgeb suur lindude rnnutee.

Inimese ktet
Kunagi laiusid siin Lmmijrve kaldail ilmselt lamminiidud, mida jrv oma rangemise jrgi kevaditi uputas ja siis jlle kuivatas. Seeprast on ka vanad talukohad rajatud targu kaugemale, sisemaa poole. Kohalikud mletavad, kuidas vahel oli kevadel vesi nii krge, et haug mngis otse taluakna all. Jrveniitude rammus hein oli aga heaks khutiteks koduloomadele, kes end siin suvel nuumasid, ja mida jtkus talveheinakski. See oli vanasti.
Eesti NSV aegadel ei peetud paslikuks, et jrved ja sood omatahtsi laiutavad ja head maad mdandavad. Nii algas Eestis suur maade kuivendamise kampaania ja sndisid ka poldrid. Polder on maa, mis on veekogu leujutuse eest kaitstud tammiga ja kuivendatud. Rpina poldri rajamist alustati 1967 ja lpetati alles 1985. Tulemusena valmis Eesti suurim polder, mille 14-ruutkilomeetrist pinda lahutab Lmmijrvest 10 km pikkune tamm. Et aga kevadised sulaveed plde ei uputaks, on ehitatud kaks pumbajaama, millega liigvesi le tammi jrve pumbati.

Pumpamisel arvestatakse lindudega
Vahepeal vsastunud ja kulustunud polder on praegu jlle kasutuses ja hooldatud. Kahest pumbajaamast on tkorras vaid ks. Et siin kevadel ikka vett oleks, ptakse seda kige paremates paikades alles sja rajatud regulaatoritega kinni hoida. Ka pumpamisega oodatakse vimalusel, kuni veelinnud pesitsemise lpetavad. Nii pavad siin inimesed ja linnud kompromisse leida ning heskoos hakkama saada. Rohumaade niitmine ja karjatamine on aga isegi vajalik, et silitada nende looduslik vrtus.
Kahjuks ei ole aastad vennad, suurt liigirikkust igal aastal siin ei kohta. Kik sltub veest ja suure jrve tasemest. Kui kevadel juab suurvesi kohale ja jb psima, on siin teline paradiis. Mnel aastal aga jb maa hoopis kuivaks vi on vett vga vhe vaid kraavidel vib nha parte ja stkaid, teised veelinnud aga peavad kusagil leidma endale parema koha. Sellisel aastal tuleb pisut kannatlikum olla ja vaikselt ringi vaadata, muu elu kib siin ju edasi.

Poldril ja linnutornis ehk keda-mida mrgata

Jrgnevad meenutused ei prine Niiluse kallastelt, vaid Eestimaa idaservast, Rpina poldrilt.
hel kevadpeval vtan retke ette jalgrattal. Nii on siin kige mugavam liigelda. Lumi on ammu pldudelt kadunud ja asendunud veega. Seda on siia nii palju kokku voolanud, et kraavisngid on kitsaks jnud ja vesi helkleb nd rohumaade mtaste vahel. Kohati on vett isegi nii palju, et sida vi paadiga. Selliseid kevadeid pole siin kahjuks igal aastal. Vtan suuna phja poole, paremal aeg-ajalt vilksatamas Lmmijrv, vasakul heina- ja pllumaad, kaugemal ksikud taludki.

Rohumaal
Selle lunanurga rohumaad on ks minu lemmikpaiku, eriti prast seda, kui siia mned aastad tagasi toodi veised rohtu pgama. Varem kulustunud heinamaa on nd hoopis teise ilmega ja kevadine taimestik haljendab roheliselt. leujutatud karja- ja heinamaad on suureprane linnuparadiis. Tildrite ja kiivitajate alarm ning koovitajate ja viglede hlitsused on need, mis teistest le. Vees sulistavad sajad pardid ning edasi- tagasi sagivad kajakad ja viired, pdes vee kohal lendlevaid putukaid. Just siit on Eesti linnunimestikku lisandunud koguni kaks uut eksootilist liiki valgesaba-kiivitaja ja knnu-psujooksur.

Plluteel
Mda psastega ristatud plluteed edasi liikudes saadab mind kiivitajate vali kiivitamine ja lokeste lakkamatu trillerdus, krguses seiravad kaks merikotkast ja hte silman ka vette uppunud surnud metsatukas puutkal istumas. Merikotkad on siin alalised klalised. Madallennul luurates otsib saaki ks rooloorkullipaar ja oma pesa kohal tiirutab vike-konnakotkas. Kik psad ja metsaribad on tis vikeste vrvuliste saginat ja laulu. Jrsku hakkab eest sidusuunast kostma mhinat ja pladinat, mida saadab vali kaagatamine. Need on haned, kelle olen tahtmatult pllult lendu ehmatanud. See paik on Eestimaal ks hanede lemmikuid. Kevadel peatub neid siin korraga isegi kuni 9000, vahel juhtub sekka ka mni lagle.

Linnutornis
Prast mnekilomeetrist situ hakkab paistma minu tnane sihtkoht linnutorn. See on siia pstitatud juba kuus aastat tagasi ja mitte ilmaasjata. Tornist paistab ktte kogu siinne mitmekesisus jrv, roostik, metsatukad, psaribad, kraavid, pllumaad ja nende taga klad. Just siin on ka heinamaad, mis kevaditi jvad kige sgavama vee alla. See mitmekesisus meelitab siia kokku vga eripalgelise elustiku, kige silmatorkavamaks on muidugi veelinnud, alates partidest ja vartidest ning lpetades kurvitsaliste ja kajakatega. Otse torni all on sel aastal nha isegi ks tutkamng: isastel vitlejatel erivrvilised kraed uhkelt kohevil.
Alles sja on oma rnnult tagasi judnud vikekajakad ja mustviired. Need on selle ala hed vapilinnud. Tna paistab siin neid mlemaid ehk sadakond. Naerukajakate valju kisa vahele end ra mahutades pavad ka nemad leida endale turvalist pesapaika vette uppunud mtastel.
Korraga kuuldub otse phjast, kunagi plenud heinamaa asemele tekkinud roostikust, kume hl, justkui puhuks keegi pudelisse. See on hp. Too nhtamatu lind elavneb enamasti ikka videvikus, kuid kevaditi vib teda isegi keset peva laulmas kuulda. Siit edasi ei maksa minna, et mitte linde hirida. Jn hoopis torni pisut kauemaks. Et siinsest elust tielikku levaadet saada, peab natuke kannatust olema.

ja soojemal ajal
Jrgmise retke vtan ette mned ndalad hiljem, seekord htul. On nneks vaikne ja soe. Esimese peatuse teen kindla eesmrgiga leida les rohunepid. Need haruldased linnud on siia asunud alles mned aastad tagasi, kui heinamaid jlle regulaar selt niitma hakati. Tna on mul eriliselt nne ige pea kostab le kraavi vaikset klbistamist ja pisut hiljem ka teiselt poolt. Nha ei ole kedagi. Hle jrgi vib neid siin olla isegi kmmekond. Nii palju pole ma neid korraga kuulnudki!
Rattaga mda teid vaikselt edasi vndates hakkab pikapeale krvus kumisema, nii vali on kikjal saatev rukkirkude saagimine, millega konkureerivad ritsiklinnud ja roolinnud, bikust rkimata. Judes linnutorni juurde, jb rkude kisa pisut kaugemale ja asendub iseralike piitsaplaksudega. Need on tpikhuigud, kelle vhuit meenutab piitsalki hus. Siin on neid kmneid, kes koos moodustavad sna kummalise helitausta. Piitsutajate vahelt kostab siit-sealt lbi ka laukude terav hl, ruikade ruigamine ja kahe hbi huiked, kes teineteist pavad le trumbata. Siinne elu on tiesti omaette maailm, eksootiline, pigem troopilistest loodusfi lmidest tuttava helipildiga.



Riho Kinks
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet