2/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamaturott
Ilmus sisukas ja mnus linnuraamat

Imelised linnud
Roger Ledener
Tlkinud Jaanus Elts
Kirjastus Koolibri
Tallinn, 2008
160 lk

Raamatu alapealkiri Tiivuliste- maailma huvitavate tikade varakamber on sisuga tiesti koosklas. Saame lindudest teada palju, alates antiikmaailma tekspidamistest kuni moodsaimate uurimisvtetega vlja selgitatud faktideni. Lhemat vi tsedamat teavet antakse enam kui 470 linnu kohta see on ju rohkem kui kmnendik tnapeva liikidest.
Juba kaanekujundusest aimub, et raamat prineb lnepoolkeralt vaid hes kaanelinnus tunneme ra eurooplase, mustrsta. Siiski kajastab esitatav suurelt jaolt meiegi suleliste elu. Kahju, et kirjastajad on ilmutanud ei tea mitmenda linnuraamatu meist pisut kaugele jva materjaliga, selmet leida Kesk-Euroopa looduskirjanduse varamust Eesti oludega rohkem sarnanevat ainest. Paraku on Eesti loodusehuviline lugejaskond nii vhene, et tiraazhinumbrid jvad kasinaiks ega suuda originaalraamatute kirjutajaid elatada.
Vaadeldav raamatki on aga lihuvitav, fotode ja joonistega, mida jagub keskmiselt kolm igale lehekljele. Tlge on ladusas eesti keeles ja lausa mnus lugeda.
Mned kriitilised mrkused. Torkab silma, et hulk linde, tervelt 28, on esitletud vaid ladinakeelse liiginimega, kuid nendest heksal on maakeelne nimi olemas (vt 1980. aastal ilmunud suurt linnuraamatut). Jaanus Elts kasutab ainult neid nimetusi, mis on ornitoloogiahingu nimekomisjoni internetinimistus, he erandiga. Autor tarvitab ilusat nime hpel, mis ornitoloogiahingu ristiisade poolt on millegiprast mber tehtud nimeks vikehp.
Trkivigu leidsin alla kmne, enamik neist pole eksitavad. Terminoloogilisi etteheiteid on kll mned. Linnu silma kolmas laug on pilkkile, mitte pilknahk. Kui linnud talvituspaigas on aktiivsed, siis nad talvitavad ainsaks talvituvaks linnuliigiks on teadaolevalt unisorr, kes langeb talveks tardunne.
Lindude nivalt sihita liikumisi viks mrkida uitamise, mitte hulkumisena. Rppetompude ja poegadele toodud toidu vljutamise kohta peaks tlema gatamine, mitte oksendamine (mis toimub ju vastutahtsi). Zugunruhe on ikka rnderahutus olnud. Mned kohanimed on tlkimata jnud: islas Ballestas ja Lofotenid on ju Ballesta ja Lofoodi saared. Teretulnud on praktilised soovitused lindude kaitseks ja hooldeks. Ainult tetrapakenditest pesakaste ei pea ma igeks sooja ja pikeselise ilmaga vivad linnupojad neis hukkuda. Suluspesa puitsein peab soojusisolatsiooni mttes olema vhemalt kahe sentimeetri paksune.
Raamatus leidub vapustav arv: vastu aknaid lendab end aastas surnuks paar miljardit lindu. Kokkuprkamist vltivad vrgud jt meetmed viksid linde oluliselt ssta.



Olav Renno,ornitoloog
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet