2/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Miks Tallinn ei joo phjavett ehk jrjejutt jtkub

Kohe alustuseks pean tunnistama, et veevarustuse arengukavade osas meldi nukogude ajal palju enam tulevikule, kui seda tna tehakse.

Nukaajal osutati suurt thelepanu ohutusele seoses vimaliku sjaolukorra puhul, veel enam aga pindmise ala radioaktiivse reostuse korral.

Tol ajal asus Kosel maa-alune sjavestaap,
mis oli varustatud sjatehnika viimase sna jrgi ja kust toimus kogu eriolukorra juhtimine. Ka Geoloogia Valitsus oli llitatud eriolukorraks ettevalmistuse ketti. Nii ENSV ja Tallinna Tsiviilkaitse Staabi tellimusel koostas temaatiline rhm vastava aruande (tingliku nimega Vesi), milles ksitleti veevarustuse lahendusi eriolukorras.

Tallinnas vib eriolukorda tekitada peale bioloogilise ja radioaktiivse reostuse ka lemiste jrve enda seisund. Nii niteks tuli arvestada, et rohkete sademete puhul vib veepinna ekstreemne seis tekitada linnale palju pahandusi (Mustame, all-linna leujutus, joogivee kvaliteedi halvenemine ja veehulga nappus). Arvestades tnapeval ha enam prog resseeruvat kriisiolukorra vimalikkust, vib psterngaks olla ainult alternatiivne veeallikas phjavesi. Ning just seda pole eesktt Tallinnas siiani tagatud. Miks? Sellest alljrgnevalt. Geoloogilis-majanduslik phjendus varustamaks Tallinna phjaveega Nutava veetarbimise katteks oli Tallinnale vaja otsida uusi veeallikaid. Tol ajal nhti Tallinna areneva tstuse tttu ette veevajaduse suurenemist. Selle nimel phjavee otsinguprojekti raames sai autori poolt kahasse geoloog Kaljo Stumburiga tehtud tasuvusarvestus ning vetud ette uuring nimetuse all Geoloogilismajanduslik phjendus varustamaks Tallinna ja Phja-Eestit phjaveega (1968). Olemasolevate uuringumaterjalide phjal sai arvesse vetud linna alal olevad kasutamata phjaveereservid. Lisaks hinnati vimalust tuua phjavesi Tallinna vljastpoolt linna vastavate kogumismahutite hendamisel veetorustikuga.Vlja sai valitud kaks suunda: ida poole Padaoruni vlja ja lunasse Lihula suunas. Lbiviidud uuring nitas, et vajalikku veehulka on vimalik reaalselt ammutada. Samuti selgus, et lisaks oma krgele kvaliteedile tuleb saadava phjavee omahind pinnavee omast tunduvalt madalam, moodustades 4,6 kopikat kuupmeetri eest. Paraku uuringud jid pooleli teise konkureeriva variandi pevavalgele ilmumisel. Kuna uute phjaveeallikate otsingud Tallinna perspektiivse veevarustuse tarvis olid lhteandmete nappuse tttu kahtlemata loominguline t, pakkus see huvi ka mningatele asjaarmastajatele. Otsest konkurssi vlja kuulutatud ei olnud, aga siiski tuli jrgmisel aastal oma projektiga esile geoloogide hulgas ideede generaatorina tuntud Valter Petersell. Tema projekt ngi ette rajada veehaarde ehitised Tallinnast vljaviimisega hoopis Paide suunas, Keila-Jgala-Prnu lemjooksu alale. Mainitud projekti kohaselt pidi vesi judma pealinna peaaegu et isevoolu teel. Hiljem kneldi kll ka magistraaltorustiku rajamise vajadu sest. Nimetatud projektist pidi saama ks odavamaid veevarustuse variante. Vesi pidi Tallinnasse judma omahinnaga 2,53,0 kopikat kuupmeeter. Paraku projekteerimise kigus jeti ilmselt arvestamata, et siluri-ordoviitsiumi veeladestu phjaveehulk (suvine ravool jgedes) on Paide variandi puhul le kahe korra viksem, kui seda on niteks Jgala vesikonnas. Veebilansi nitajate puudulik anals oli peaphjuseks, miks Peterselli variant oli juba algselt mratud lbikukkumisele. Kuna aga projekti oli sissekodeeritud kaalukas trump nuandjana ja toimetajana esi nes vahetult Geoloogia Valitsuse tolleaeg ne lemus ise, siis tema toel lks Peterselli projekt 1969. aastal tsse. Jrgnesid aastatepikkused kulukad uuringud Rein Perensi eestvedamisel, kuni lpuks selgus, et Paide variant ei taga vajalikku kvaliteeti ega nutavat veehulka. Kopsakate kulutuste krval on palju kahetsusvrsem aga kaotatud aeg. Seega olime geoloogide poole pealt aastaks 1975 endiselt lhkise kna ees mingeid vajalikul tasemel uuritud alternatiivvariandi allikaid tellijale pakkuda ei olnud. See tingiski konkurentidel suunama kogu loominguline potentsiaal esialgu hdrotehniliste ehitiste rajamisele (veehoidlad, paisud, pumbajaamad), toomaks tiendavaid veehulki lemiste jrvemahu suurendamiseks, ning edaspidi prati pilgud juba Peipsi jrve suunas. Edasisest aga jrgmises Loodusesbras.



Erna Sepp,geoloogia-mineraloogia kandidaat
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet