4/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
Ahto Kaasik: Hiis taastub ise

Ahto Kaasik kneleb Loodusesbrale sellest,
miks hiit ei saa taastada ega puhastada.
Ja sellest, kust linnainimene viks leida
oma juuri.

Mletan hte pressiteadet maikuust: Maavalla koda kinkis raamatu Looduslikud phapaigad kigile Riigikogu liikmetele. Ahto, mis Sa arvad, mitu riigikogulast seda lugenud on?
Ma ei tea. Ma vib-olla eeldasin isegi, et mitte keegi ei loe. Samas on see nagu teabeallikas, rhutasin seda neile, et kui nad nende ksimustega tegelevad, siis teaksid, mille poole prduda. Sest kusagil mujal sellist teavet phapaikade kohta koondatud pole, kui nende kaante vahel.

Mulle tundub, et kki Riigikogust on
vale alustada, et Eesti phapaikadest
peaks rahvas eelkige teavet saama, aga
poodi see raamat ei judnud. Pole ju kusagil
mujal infot.
Ei ole jah. Aga kas Sa vaatasid seda vikest
hiite teejuhti, mis on meie kodulehekljel?
Vaatasin.
Vaat seal on viited, et kust mida leida. Eraldi
hiitekaarti vi midagi sellist olemas ei ole.
Kuigi niteks Muhumaa kohta tegime selle
Muhu valla tellimusel, sest Muhu phapaiku
oleme uurinud kige phjalikumalt.
Aga see on Maavallast vaid ks vike kild.
Suurem kogus kartograafi lisi andmeid on
nende paikade kohta, mis kaitse all. Muinsuskaitse
lehel on see kigile kttesaadav.
Aga kas need paigad on Regio kaardil ka
olemas?
Kik ei ole. Samas me pole pris kindlad,
kas neid asukoha andmeid on mtet avaldada
kikide paikade kiki andmeid. Kui
kohad on heas seisukorras, siis thendab
see, et loodus on seal tundlik ning ei talu
tallamist. Kui kirikust kib lbi 10 000 inimest,
siis lvepakk kulub vga vhe, aga kui
hest looduslikust kohast kib lbi 100 inimest,
vib seal hvida vga vrtuslik kooslus.
Samuti teeb
ettevaatlikuks see,
et on levimas metallidetektorite abil tehtav
hauarste. See on meie muinsuste jaoks
nagu must katk.
Kuidas siis ldse meis ratada huvi phapaikade
vastu, kui sinna minna ei tohi?
Eesktt hauarvlite ja igat sorti turismitstuse
eest peaksime neid paiku sstma.
Vikesesse teejuhti valisime vlja kohad,
mis on tuntud, mis juba praegu on turistipaikadeks
kujunenud: Panga pank, Taevaskoja,
Kaali ja muud. Nende kasutamist on
juba kuigivrd ptud reguleerida. Teiseks,
teejuhis on ka paigad, mida on raske kahjustada:
phajrved niteks ja Phajgi.
Aga ltted? Ltted viks ju kanda kik
Regio kaardile, need on ju vrt kohad.
Juba minek ltteni, alguseni, allikani
see on iseenesest puhastav. Hiis on testi
tundlikum paik.
Ltete kaart on vga hea mte, selle le tasub
melda.
Palju phasid ltteid on praegu teada?
Teateid ajaloolistest phadest ltetest on le
neljasaja, kui paljud neist on silinud, ma
ei tea. Et neid leida, peab olemasolevat primust
koondama ja analsima ning need
paigad ka les otsima. Niisama heast peast
ei leia neid. Selleks on suur t vajalik.
See suur t jb praegu tegemata, sest
seoses majandusraskustega vtab riik ra
pea kogu raha, mis oli meldud Eesti phapaikade
uurimiseks, tutvustamiseks ja
kaitsmiseks. Riiklik looduslike phapaikade
arengukava ngi aastateks 20082012 ette
selleks 26,7 miljonit krooni. Viimastel andmetel
on Kultuuriministeerium sellest summast
alles jtnud vaid 0,5 miljonit, millest
on vga kahju. Aga mis parata.
Kas kiki phapaiku ongi vaja leida?
Olen melnud, et kui maarahvas oleks
saanud viimased 800 aastat oma tahtmist
melda, ilma vrvimu sekkumiseta
maailma muutustega tasapisi kaasa
minna, siis kki oleks need paigad maha
jetud, oleksime endile uued kohad leidnud
niteks linnas?
Siin toon analoogi kirikutega ehitatakse
ka uusi kirikuid, aga vanad ei kaota seejuures
vrtust. Kultuurikatkemine, mis
toimus, polnud ju looduskatastroof, mis
phapaiga hvitas. Need paigad on olemas.
Ja traditsioone saab taastada.
Toon juurde vaimse aspekti: me vime
minna vgevasse metsa ja tunda ennast
seal vga hsti, on meeldiv. Aga kui seal ei
ole meie juuri, kui me ei tea, et seal meie
esivanemad on kinud 1000 vi 5000 aastat,
siis selles paigas pole meil sidet oma
esivanematega. Sna juured on muutunud
sna sisutuks, keegi enam ei mtle
oma juurtele.
Mida Sa silmas pead? Enamikul linnainimestel
ei ole enam juuri, ollakse mitmenda
plve linlased. Seal, kus minu
juured niteks olid, on kik hvitatud,
kas on mingi tehisjrv kaevatud, nukogude
riik vi esimene vabariik teinud
maaparandust.
Aga need on su lhijuured. Kui minna
natuke kaugemale, tulevad pevakorda ju
phapaigad. Mnes piirkonnas on need
paigad judnud elavas kasutuses tnapeva
vlja, enamikus paikades pole nii.
Aga kui lhed mned plved kaugemale
ja juad mnda kodukoha hiiepaika, siis
vid kujutleda ja olla kindel, et seal on
kinud mni sinu esivanem. Seal ongi su
juured.
Aga kuhu siis Tallinna inimene peab
minema, kes ei tea oma juurtest midagi,
neljanda plve linlane? Kas siin linnas
on mni esivanemate paik teada? Selline
koht, kus kia, peaks olema ju kodu
lhedal, ei sideta ju niteks sada kilomeetrit
autoga kirikusse. Maausulistel
pole Tallinnas midagi.
Phapaiga puhul on thtis, et sa tead, kus
ta on, ning tead, et sa vid sinna minna, kui
tekib vajadus. On vga hea, kui see on sulle
lhedal, aga kui on eemal, pole ka midagi
katki, sest oluline on side. Oluline on teadmine. Toome vi niteks sideme puuga, mis
kasvab su koduakna taga ja millega sa oled
kasvanud kokku. Kui see maha saetakse, on
sulle tehtud haiget. Side he hiiepaigaga on
mratult tugevam ja sgavam.
Pha peaks olema see, mille phaduses
kik kokku lepivad, mitte mina ksi.
Muidu on hre. Nii et aknatagune puu
linnas ei sobi. Saan lihtsalt haiget, kui
see hvitatakse.
Juame taas ajalooliste phapaikade juurde.
On ju tore, kui mni inimene leiab endale
oma vekoha. Leiab uue, oma perele.
Aga see on tema isiklik paik ning hiskondlik
kokkulepe ja hised vrtused sellesse ei
puutu. Ajalooliste phapaikade juures on
hishuvi olemas. Need on olnud psivad
mitmeid plvkondi jrjest, neid on hine
kokkulepe juba kaua aega kaitsnud ja me
peaksime seda ka tnapeval tegema. Traditsioone
ja juuri luua ise ei ole vimalik,
neid on vimalik ainult hoida.
Tallinnas enamik inimesi pole ju plised,
vga vhe on neid, kelle juured ei ulatu
teatud liinides Tallinnast vlja. Isegi, kui
pole silnud fsilist talukohta vi sugulasi
seal, on silinud teadmine, on silinud side,
teatud primused on sealt, kas vi niipalju,
et ks kord lastega sinna sita ning seda
kohta nidata. Kuid seal lhedal on ka kusagil
ajaloolised phapaigad. Kui sealt otsida
les lte vi hiis vi ksik pha puu, siis
see on koht, mis viks inimesele vaimses
mttes pakkuda turvatunnet, sidet ja tuge,
mis ei kao ra.
Aga kel pole juuri, need peaksid Tallinna
lhimbruses vi suvekodus soovitavalt
ajaloolise phapaiga leidma. Jgala klas on
Prname hiis, esimese Eesti vabariigi ajal
kll suur osa sellest raiuti maha ja allikas
knti kinni, kuid silinud saluke on vimas.
Lehmja tammik on samuti Tallinna klje
all, Saula siniallikad.
Aga ma mtlen, et kas Tallinnasse on
lootust luua looduslikku phapaika. On ta
ldse jtkusuutlik?
Kllap ta on, linn on nii kaua psinud.
Ta on psinud ainult tnu naftale. Kui maali
lpeb, lpeb ka suurlinn.
Ma arvan, et peab lhtuma hetke olukorrast.
Praegusel ajal elab palju inimesi
linnas, nende koht on siin. Ja usk viks
ehk kohanduda vastavalt.
Phapaigad on maausust ainult killuke, aga
maausulisel on muudki olulist primuse hoidmine: tavad, traditsioonid, keel isegi.
Me ei saa kike panna hele phapaikade
kaardile.
Heiko: Kas Tartus Toomemel ei ritatud
midagi sarnast teha luua phapaika?
Ahto: Jah, Tartu koja vanem lis Sukand
tahtis Toomemele kujundada avaliku
loodusliku phapaiga, maausuliste ja loodususuliste
jaoks. Aga linnavalitsus leidis
kahjuks, et see ei ole sobiv koht. Mniteist
aastat enne seda pstitasid noored sinna
maajumalate kujud, kuid need langesid
elusnalaste kirve all. Vaid kirjanik Jaan
Kaplinski vttis seda sallimatusest tingitud
vandalismiakti avalikult hukka mista.
Helen: Millistes hiietes kige rohkem
kiakse?
Kige rohkem kiakse neis, mis on kujunenud
turismiobjektideks. See on seotud
nende loodusliku vega, neid on hea vaadata,
seal on hea olla, sinna on lihtne ligi pseda:
Taevaskoja, Kaali, Ebavere hiiemgi.
See viimane on nd ka lagastamisel sinna
arendatakse spordi- ja puhkekeskust.
Palju pevas inimesi kib neis paigus?
Tuhandeid inimesi.
Seal kiakse ainult kimise prast: vaadatakse
ra ja sidetakse tagasi. Kik
lihtsalt teevad nii, muud seal pole.
See omadus on ka ajalooliste hiite jures,
seal kiakse, sest kik kivad.
ks nide. Kmmekond aastat tagasi
olime Saaremaal Pide kihelkonnas Tumala
hiiemel. Seal asub kige tuntum lohukivi.
Olin seal pildistamas, kui sinna tuli ks jutukas
elav mikrobussitis inimesi. Ma psaste
vahelt vaatasin mehed ruttasid sinna kige
esimestena, llepurgid kes ja valasid kivile
lut. Nad kitusid tegelikult nagu maausulised:
andsid phas paigas kivile andi. See tuli
neil loomulikult, ei mingit tseremooniat:
lihtne liigutus, aga sgavate juurtega. Kui
rgime turistidest, kes seal kivad neil on
juured, kas vi teadmatult kantakse endas
teatud hoiakuid ja traditsioone.
Aga valged ameeriklased on jrelikult
juurtetud, mis siis neile jb?
Nad lhevad sinna, kuhu loodus kutsub,
lhevad omal moel. Nagu juurteta eestlased
lheksid. Palukla hiiemele suusakeskusse
suusatama. Kui sul pole juuri, siis
ikkagi looduse vgi tmbab sind sinna, kus
on vgi, aga sa kitud seal vib-olla mitte
kige igemini.
Vahel phapaigad kutsuvad esile imeliku
agressiivsuse. See on tsi. Seal on lhutud
ja kaevatud kuidagi imelikult, oleks
vinud krval kaevata, aga on mindud just
hiide. Meie hiiepaigad tmbavad ka muust
rahvusest inimesi ligi. Miks sest seal on
hea olla neil. Kuid see vallandab neis mnikord
ka mingi agressiivsuse, mis sunnib
lhkuma, sunnib kituma teisiti kui tavaolukorras
kituksid. Hpotees on see, et
vib-olla selle koha vgi paneb inimese, kel
pole primust, kituma agressiivselt enda
suhtes. Paik vib seda soodustada. See teatud
seaduspra on testi mrgatav.
Kaua sa ise oled hiites kinud?
Teadlikult 20 aastat. Ma elan praegu Asulas,
mida nd nimetatakse Aseriks. Ajalooliselt
on see Merikla, mis hvitati, et
tehast ehitada ja savi kaevandada. Minu
emapoolsed juured on seal vga sgavalt
Mahu kihelkonnas. Olen les kasvanud
talus ning aja jooksul mistnud, et see talu
oli vga traditsiooniline, selle elulaad ja
kultuur on nd ka minu ja mu laste nol
hoitud. Mu kodu on loonud maailmavaatelise
phja, mis on aidanud olla vga avatud
hiite teemale niteks. Ma ttasin vga
noore inimesena Rakvere muuseumis.
hel hommikul tuli ks vanahrra sinna,
Helmut Eelstrok, muinsuskaitse tegelane,
selline sdemega inimene. Viru-Nigula lhedal
on Tammealuse hiis, kus rahvas kis
koos veel enne Teist maailmasda, tles ta.
Vanahrral oli ngemus, et tulevad noored
ja toimub trvikutega rongkik hiide! Seda
pole siiani tehtud, aga see mte on vrt
meelespidamist. Aga ta ajas asja niikaugele,
et mina muuseumi esindajana lksingi kohale
ja klanukogust tuli ka inimesi. Leidsime
selle koha les ning hakkasime seda
taastama. Tol ajal mtlesime, et taastamine
on vimalik, et kui on hvitatud, siis saab
ka taastada. Esimene suur avalik sndmus
oligi hiietammede istutamine. Televisioon
ja paarsada inimest oli kohal.
Hiljem hakkasin seda teemat uurima, et
ksimused saaksid vastuseid. Siis sain teada,
et hiis ei thenda reeglina tammikut. Et
hiit ei taastata, vaid hiis taastub ise. Hiis on
looduslik nhtus, millel inimene lubab olla.
Ja kui me ritame hiit istutada, siis on see
vgivaldne sekkumine, ta pole enam looduslik,
ning selle koha vgi ei pruugi tulla
esile. Veel kord agressiivsusest hiites
enamik hiiepaikadest on haavatud, on hullult
rsitud, aga niikaua, kui seal on viljakat
pinnast, mis saab kasvatada rohtu, psaid,
puid, on ta taastumisvimeline. Kuna aga
need paigad on saanud haiget, kki selleprast
inimesed hakkavad seal agressiivselt
kituma. Kui paik on vimas, heas korras,
siis see rahustab maha, teeb inimese puhtaks.
Meenub praegu Taevaskoja kuusemnnimets.
Vimas tunne paneb seal inimese
teistmoodi kituma, rahunenult.
Aga seal on palju turiste
Jah, fsilises mttes on hel paigal talumisvime,
aga ka vaimses. Kui kirikusse
lheksid inimesed, kes ei hooli, kituksid
valesti, mis siis saaks?
Kirik kannataks samuti. Aga mis on Su
ideaal sinu tegevuses, mis viks Eestis
olla, kuidas rahvas viks olla?
Iga eestlane sltumata oma poliitilisest vi
usulisest maailmavaatest peaks tunnistama,
et meie esivanemad on need, kes nad olid
tuhandeid aastaid looduse, loomausku, maausku.
Esivanemate phad paigad on hiied.
Iga enesest lugupidav inimene peaks lugu
pidama ka oma esivanematest. Kui mina
maausulisena kiidan heaks kirikute korrashoiu,
samamoodi viks kristlane pidada
thtsaks, et hiied oleksid hoitud korras.
Kes see eestlane on?
Snaga eestlane meenub mulle ainult see
uuseestlane, see uusasuniku mentaliteediga
eestlane, keda kirjanikud, niteks
Tammsaare on loonud. Maarahvas on midagi
muud, aga meie suuremad kirjanikud
paraku reeglina ei vrtustanud plist. See
kirjanike loodud eestlase pilt on nd judnud
meie minapilti.
Niteks, oled sa lugenud teost Anastassia?
Ei.
Teatud ringkondades on see kultusteos, mis
jutustab hest noorest naisest, kes elab koopas,
magab karu kaisus, oravad toovad talle
sa. Gruusia venelane (Vladimir Megre
toim.) on selle kirjutanud. Vga ilus ju, mis
seal raamatus on kirjutatud, aga inimesed
vtavad seda te phe. Tegevus toimub taigas
kusagil hantide vi manside vi neenetsite
maal, aga raamatus on ainus rahvuslik
klg vene klg, plisrahvusest ei snagi.
Samas jutustatakse, et see kik on olnud tuhandeid
aastaid selles paigas nii! Kirjanik paneb
teosesse selle, mis ta ise on. Aga pline
on sealt puudu.
Tunnen, et see primuse teema jb ehk kaugeks teile kui inimene ise pole primust
uurinud ja lugenud, siis ta ei taju selle
puudumist enda mber.
Ei, see on arusaadav, kui Sa rgid. Olen
tavaline linlane, aga plisest tunnen
puudust kogu aeg.
Ka sinus on plist. Ma olen uurinud oma
pere primust, ksitlenud ja jlginud selle
pilguga omakseid juba paarkmmend aastat.
Ajapikku olen mistnud, et suurem osa
sellest vanemast, plisest teadmisest, mida
inimene teab, ei vallandu ksimuse peale.
See vallandub teatud aktuaalsetes olukordades.
Selleks, et kirjeldada, peab olema
kohal ja tundma ra.
Igal aastal olen saanud emalt uusi uskumusi.
Kige vimsam nide prineb eelmisest
aastast. Ema peab vikest kartulilappi,
mdunud suvel hakkas ta knelema,
et naaberklas Rannul on ilmunud vlja
kartulimardikad. Aga ta ei elnud kartulimardikad,
vaid et peaksime oma pllul
vaatama neid elukaid. Et kas meil ka need
satikad on. Ta tles kolm-neli korda asja
mber. Teisititlemine see on prit juba
kiviajast, kui usuti, et asja nimetamine toob
selle kohale. Meile petati kll koolis, et
vanasti rumalad inimesed uskusid nii. Aga
tegelikult toimitakse selle jrgi siiamaani.
Kas usundina vi keeleosana, ei tea. Aga
see elab, see traditsioon. Kui mu ema seda
mardikatega tegi, sain aru, et ta on ennegi
nii teinud tleb mber, et soovimatu
olend, nhtus, jud ei toimiks.
Usundiloolasena viksin elda, et sama
nhtust kohtab le maailma. Enamik eestlasi
on minu hinnangul mbertlemise usku.
Usutakse, et olendite vahel on nhtamatu
side, et snal ja ennekike nimel on eriline
jud. Teadus seda ei testa, aga see on teadmine.
Usk sna jusse ja mittenhtavasse
sidemesse on philisi asju loomausus. See
on silinud siiani ka Tallinnas. Kes arvab,
et neil pole mingeid juuri, ma tlen, seda
pole osatud mrgata. See on niivrd pline.
Igahes meis on vana vga palju rohkem kui
arvame. Ja see on suur nn, et philisi asju ei
osatud Eestis kigil neil vrvimu sajanditel
mrgata ja hvitada, siis poleks paljudest
meil testi enam mingeid juuri.
Vike teejuht hiite juurde asub:
http://www.maa vald.ee uudiste rubriigis
snumina 15. juunist.
Thelepanu! Kuni oktoobrini kestab ka
fotovistlus phapaikadest, kigi fotod
oodatud www.maavald.ee



Intervjuu: Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet