4/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sammud omas eestis
Kagust loodesse: Nurtu-Nlva Teenuse

Noor nastik
Ingmar Muusikus
Olete matkanud hmaruses, pimeduses? Tasub proovida, tunnetuseskaalad vivad avarduda. Pimedus ei tohiks meile vras olla. Vib-olla kndis seal kunagi meie esivanem, kui ta koduks oli mitte hepereelamu, vaid koobas.

Kottpimedus peaks kigile isiklikult
tuttav olema ajast, kui me ei olnud veel ilmale
tulnud. Vib-olla ootab see pimedus
meid ka kunagi tagasi.

Pimedas metsas kies tasub ked ette
sirutada, siis ei kriimusta psastes pski,
siis ei prka vastu puud ega vastu ptra.
Viimastki on juhtunud. Kindlam on pimedas
kia teed mda. Mingi valguskbe
ikka teed nitab. Kui saate le kiusatusest
valgustada rada mobiilekraaniga, vib pimedas
imeasju kogeda. Niteks seda, et
laps teie kekrval ksib: kuidas maailm
on loodud?
ise matka iserasusi
Olime seekord plaani vtnud, et bime
metsas lkke res. Jaanipevajrgsed
valged d tundusid selle plaani tideviimiseks
kige sobivamad. Ja hilishtused
pilved ja varahommikused udud,
need on ju loodusfotograafi kige ihaldatumad
palad.
Kui Nurtu-Nlva pliselaniku Manivald
Tihkani klalislahke kodu uel kotte
pakime, nib eelseisev matka sna otseses
mttes lisaraskusena. Oleme kokku
leppinud, et kogu me siiski ei ki, vaid
ka puhkame mne tunni. Aga kuidas puhata?
Muidugi mitte maas istudes, tleb
ettevaatlik mees ning vtab kaasa rullmadratsi,
magamiskoti, kerge telgi, sooja
kampsuni.
Ega me lbi nlgida kavatse, lisab
ettengelik mees ning vtab kaasa veepudelid, leiba, sibulat, juustu, tomateid,
kalakonservi, meepurgi ja vib-olla veel
midagi.
Kui Nurtu-Nlval kottide vistukaalumiseks
lheb, osutub Ingmari peamiselt
fototehnikaga tidetud kott ikkagi
raskemaks. ks veepudel peab kaalude
vrdsustamiseks kotti vahetama. Taluperemees
lisab omalt poolt heast sdamest
veel pudeli kritatud kasemahlaga.
Sinu kott jb ju kergemaks, kui retk
edeneb, lohutab Ingmar.
Kohe alguses tuleb mdalask, valime
vale raja ning oleme sunnitud teed ksima,
selgub, et Noormaa talust.
Perenaine Hille Oviir suunab meie
poole kohe komplimendi. Ta nimetab
meid (vib-olla isegi luurerhma toim)
sdureiks. Kus need vaenlased teil on,
uurib ta ning meenutab, kuidas kaitseve
ksused kord talu lhistel le Nurtu je
sumpasid. Fotostatiiv vib testi mne
nurga alt kuulipildujaraua moodi vlja
nha. Selgub, et ige tee lheb mtsanuka
tagant.
Velise vabariigis
Olete, 15-kilone seljakott seljas, teeservast
metsmaasikaid noppinud? Proovige jrele,
iga maasikas tundub kui auhind.
Ja see metsmaasika lhn! Kui saaks lhnu
piltide krvale ajakirja sulatada. Maasikapildi
juurde maasikalhna ja servadesse
veidi angervaksa, palderjani, pdrakanepi,
valge ristiku ja vanade palkmajade kesksuviseid
lhnu. Kllap 22. sajand toobki kigi
looduse lhnade jrgi lhnavad ajakirjad.
Selja taha jb Nurtu-Nlva ning kahele
poole teed jb vahva, testi nlvaline
maastik, ees ootab Velise-Nlva.
Velise kla tervitab meid aga hoolitsetud
aedade, tipp-topp hekkide ja kella
heksase, kergelt alkisuitsuse htuvaikusega.
Kadakad, hbekuused, elupuud siledaks
pgatud muruvljakutel. Velise kla
on hinnatud Mrjamaa valla kauneimaks
klaks.
Silt kesksel ehitisel tleb: Siin, endises
Velise kihelkonnakooli hoones, kuulutati 1905. aasta sgisel vlja Velise vabariik.
Oktoobris see vabariik loodi, 31. detsembril
judis kohale karistussalk ja jrgnes
see, mis siiamaani meie ked rusikasse
tmbab.
Kas sealsete meeste iseseisvusvaimu on
kandunud ka tnasesse peva? Isekeskis
rgime, et Vigala meestes on seda iseolemise
vaimu veel rohkem, tleb Velise
kandi koduloo hea tundja Jrgen Kusmin.
Jaht pilvede peale
Raplamaa jed Nurtu, Velise, Vigala, Kasari
kulgevad risti meie mineku suunale.
Otsime sildu ja esialgu ka leiame neid.
Kell vib olla kmme vi pool ksteist.
Pakun Ingmarile pudelit: Soovid
vett?
Ma soovin pildistada, vastab sber.
Ta on roninud puu otsa, et paremini tabada
htupilvi. Need, kes silmapiiril, Velise
kiriku torni taga liiguvad, vivad ehk olla
hoopis kuhilakujulised krgrnkpilved
Altocumulus castellanus (see selgus tagantjrele
pilveaabitsa uurimisel).
Pool tundi hiljem tmbab Ingmar endale
hoopis maisema seltskonna, kena karja
lihaveiste thelepanu. Heledalapilistele
loomadele pakub teeservas vehklev fotograaf
ilmset huvi. Ingmar nimelt pab
veiseid jooksule sundida, et pilt dnaamilisem
saaks. Vastavad lbirkimised
inimese ja loomakarja vahel venivad.
rge kartke, rge kartke midagi,
hab Ingmar. Te viksite joosta edasitagasi.
Mis te sellest arvate?
Veised piidlevad knelejat vaoshoitud
ilmel ja liigutavad end alles siis, kui fotograaf
le karjatara hvardab ronida.
Piimjate sprade seltsis
Kell 23 ongi Ingmari sbrad platsis, seisab
kirje reisipevikus. Ingmari sbrad need
on udud. Ilmateade olevat neid juba peval
ennustanud. Esialgu hiilivad udud metsaservas
ja vlja peal, varsti aga limpsivad
oma uduvalgete keeltega ka kruusateed
meie jalge all. Ootame kige pimedamat
aega, mis peaks saabuma kell ks.
Kell 23.54 juab mrkmikulehele kirje esimesest nahkhiirest, seejrel: rukkirk,
jgi-ritsiklind, sorr, taamalt kilomeetrite
kauguselt ka juba PrnuTallinna suurtee
hled. sorr paistab meid saatvat
oma iseloomulikul lennul, tustes, maandudes,
taas tustes.
Kell vib olla pool kaks sel, kui leiame
laagriplatsi Vigala je krus. Kik
lheb plaani jrgi: telgipstitus, lke, sammude
kokkulugemine. Ingmar 19 543,
Juhani 18 214.
Ingmar seab end hommikuvalgust
ootama. Mind palub aga isand Uni pooleteisetunnisele
jalutuskigule. Jrgnen
sellele kutsele meeleldi.
Poti laada meeleolu
Aovalguses, kell neli selgub, et oleme laagerdanud
seal, kuhu Teeme ra aktsioon
sel kevadel ei judnud. Kas Prnust Tallinna
vi Tallinnast Prnu sites on hoolimatud
ked metsaserva kandnud kike
vimalikku. Pisut kleepuvate laugudega
pakime kotid ja kustutanud lkkesuitsu,
lahkume rvetatud metsanurgast.
Suurtee letame Konuvere silla juures,
imetleme renoveeritud ehitist ja loeme infotahvlilt,
et 1861. aastal Vigala jele ehitatud
Konuvere sild oli oma 116 meetriga
Eesti pikim.
Triivime, unepuudusele hoolega livu
makstes, edasi. Hommikusgil vana kolhoosikuivati
pikesesoojal trepil kipume
meesaia ses magama jma. Nii edasi ei
saa, Ingmar pnab teeroopas 18 minutit.
Siis tleb silt, et algab eramaa ja eratee.
Mingu poti laadale, snub sber selliste
siltide panijaid.
Ega Poti laada asupaik Prdul meist
sealsel hetkel kaugel polegi. Prast uurime
kohalike inimeste kest, et kas Poti laat
on paha paik, kui kedagi sinna nii saadetakse.
Selgub, et augustikuine Poti laat on
hoopis igati mnus paik, vanasti philiselt
linalaat.
Pris virgeks lb meid he metsasihi
mrg, rinnuni ulatuv rohi. Kahlame selles
vaat et kaks kilomeetrit, enne kui Mrjamaa
valla piiril asfaldile juame. Sealt sidutatakse
meid Kivi-Vigalasse magama.
Jrgnevad tunnid mduvad Tammeluka
sbralikus talus puhaste voodilinade vahel
ning siis piruka ja kohvi juures.
Seiklus Nkukivi juures
Prastlunaks oleme taastunud ja vaatleme
Kasari luhal huviga, kuidas kuus
toonekurge niiduki jrel astudes endale
suuprast nokivad. Ingmaril nnestub pildistada
hiiresmist.See ei ole veel midagi, tleb heinaniitja
Peeter Pipar oma masina otsast maha
ronides. Toonekurgi on mul 3040 tkki
korraga jrel olnud.
Kibe, must, punane, nii kuidas soovite,
snab meie uus tuttav oma perekonnanime
kohta ja tleb veel, et meil on teda
kohates vedanud. Nimelt oskab ta juhatada
ainsat sealtkandi koolmekohta Kasari
jel.Tulge mulle jrele, tleb Peeter Pipar ja
sidab liikurniidukiga ees le luha. Jekaldale
judes annab niiduk pikalt signaali.
Selgub, et hoiatamaks keset jge suurel
kivil pevitavat naisterahvast.
See seal on Nkukivi, kneleb meie
teejuht jumalaga jttes. Lapsed panid selle
nime ja on ka phjust.
Riietunud nkk istub kivil ja piidleb
meie jeletuskatseid le pikeseprillide.
Kasari pilliroogu peitunud vood on sgavad,
proovime eduta hest ja teisest kohast
neid letada, saame nabani mrjaks.
Ujuge le, kostab kivilt.
Meil on fototehnika, hame vastu.
Pakkige kilesse, pakub nkk.
Viimaks leiab Ingmar koha, kust kuidagi,
puurondi toel le saame.
Kui oleme paar kilomeetrit piki jekallast
Teenuse poole astunud, paisub Kasari
juba ige laiaks. Saame aru, et vlgneme
Peeter Piprale ige suure tnu.
Teenuse bussipeatuse juures loeme
kokku kahe peva sammud. Ingmar
46 940, Juhani 42 090.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet