4/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Keskaegse noga Jakriborg

Vahest satub keegi Loodusesbra lugejaist sitma rongiga Lundist Malmsse vi niteks Kopenhaageni lennujaama Kastrupisse. Soovitan tungivalt sel teekonnal mitte kohe raamatu vi ajalehe lugemisse sveneda, vaid vaadata mnda aega aknast vlja.

Jahmatus peaks olema garanteeritud: otse vikese Hjrupi raudteejaama tagant paistavad hansalinna moodi krgete katustega, tihedalt ksteise krvale lkitud mitmevrviliste majade read.

Pguski vaade veenab siiski, et tegemist pole testi mingeil saladuslikel asjaoludel silinud keskaegse kvartali, vaid uusarendusega. Meie vtsime sel kevadel nuks korra Malmst tulles Hjrupi jaamas rongist maha astuda. Rongiliiklus on tihe ja peagi reisi jtkata pole probleem. Ning tunniga juab selle iseraliku asula piisavphjalikult le vaadata.

Vennad Berggrenid: pole me mingid neourbanistid
Arendusala nimi on Jakriborg ja seda ehitab Skne ehitusfi rma Jakri AB. Omakorda fi rma nime pritolu pole raske mistatada, kui tead, et selle omanikud on vennad Jan ja Krister Berggren. Ehitusettevtlusega alustasid vennaksed 1987. aastal, Rootsi kinnisvarabuumi aegu: ostsid maad Malm ja Lundi lhedal paiknevas karpis ja pstitasid sinna oma kuus esimest maja. Kuigi ka Rootsi kinnisvaramull lhkes, oli Janil ja Kristeril kmme aastat hiljem ksil juba neli arendusprojekti, ks neist Jakriborg.
Viimasel on veidi iseralik nanss: see on rajatud maale, mida meeste ema oli tungivalt soovitanud neil ra osta, aga kui pojad keeldusid, ostis vanaproua maa ise ning prandas selle lpuks muidugi Janile ja Kristerile. Ja suur erinevus Berggrenide teistest, tavalistest arendustest on loomulikult Jakriborgi disain. Esimese thelepanu plvis see kohaliku kollase pressi vaimukustes, peagi judis aga ka asjatundjate kriitika- ja tunnustusristtule alla.
Eriala-ajakirjades tuuakse Jakriborg sageli esile kui krestomaatiline nide 1980-ndail USA-s tekkinud ja hiljem Euroopaski les nopitud neourbanimist. Viimase all peetakse silmas planeeringustiili, mis on kerkinud vastukaaluks htaegu nii aedlinnadele, funktsionalismile kui ka kla idealiseerivale nn naabrusphimttele. Vi teisiti eldes tsoneerimisele ja valglinnastumisele. Maa nappus ja krge hind sunnivad pinda sstvamalt kasutama, koondumine pisemale alale toob kaasa keskkonnahoidlikult viksema vajaduse autode jrele.
Kummalisel kombel eitavad vennad ja nende arhitekt mis tahes sidemeid neourbanismiga, olgu siis alusphimtete sarnasus pealegi ilmne: mistusprane ja keskkonnahoidlik planeering ja ehitusviis, hoonete thus ja jtkusuutlik kasutus, kodude toomine vimalikult tkohtade lhedale, jalgrataste ja histranspordi eelistus, kogukonnatunne. Neourbanistid peavad esmathtsaks ka ehitusstiili sobivust kohalikku ajalukku, kliimasse, maastikku ja geograafi asse.
Muide, just arvestamine vi tpsemalt arvestamata jtmine kohaliku eripraga on ks suuremaid etteheiteid, mida teevad Berggrenidele skoonelased: sellised majad sobiksid kritiseerijate kinnitusel kokku kll Lne- ja Phjamere rsete hansalinnade stiiliga, mitte aga Skne ehitustavadega. Ja mni eriti radikaalne kritiseerija on ajalugu meenutades ka kirunud, et ne, ei taha skoonelased rootslasteks hakata, vaid pavad ennast ikka Saksamaa vi Taaniga mratleda

Kas Jakriborgis on h elada
Kui kogu see teoretiseerimine krvale jtta, siis vhemalt asula vlispilt on testi efektne. Kitsad vi vga kitsad ning enamasti ikka knulised tnavad; autosid pole esmamuljena lausa sugugi: kogu linnake tundub olevat kui ks sbralik jalakija- ja jalgrattaparadiis. Prast saan aru, et jakriborglastelgi on ikka autosid kll, ainult et parklad pole mitte majade vahel, vaid servades: raudteega rbiti kulgeva linnamri varjus ja linna vastaskljes plluservas. Kummalisel kombel ei paista rootslast vaevavat vajadus mnikmmend vi sadakond meetrit jala kia Sealsamas linnamri juures ja sugugi mitte otse majade krval on ka eht rootsipraselt rohkete eri liiki kastidega jtmekeskus. Linnamr, mis tegelikult on ju helitke ja peab summutama otse asula krval kihutavate rongide mrinat (see on Eestist tuttava mraga vrreldes uskumatult tagasihoidlik), on veel pooleli: osa seinastki titmata ja katus peal ainult vikesel ligul.
Majad on testi ilusad rohketes vrvitoonides, krgete gooti katustega, sbraliku tihedusega klg klje krval ja igatpidi korras; lakooniliste, aga samas kenade detailidega: keskaja stiilis laternad, vitraaakendega galeriid mnede majade teiste korruste vahel, lilleamplid ja -vaasid. Muidugi peitub keskaegse eksterjri taga tiesti ndisaegne sisu.
Jakriborgi elanikkond olevat sna seinast seina Rootsi hiskonna lbilige: on vastabiellunuid ja pensionre, lastega peresid ja kuna otse krval on suure likooliga Lund, siis muidugi ka tudengeid. Lundi lunapoolne siluett paistab asula servast kenasti ktte, philisteks maamrkideks kuulus katedraal, hiigelhaigla, thetorn ja Kikide Phakute kirik. Jakriborglastele meeldivat elupaiga lhedus iidse likooliga Lundile ja Rootsi suuruselt kolmandale linnale Malmle: rong viib esimesse kolme- nelja, teise kmmekonna minutiga. Linnakese atmosfr eldakse olevat elav, aga rahulik ja vga lapsesbralik. Muidugi on olemas kik olulised poed ja teenindusasutused, restoranid ja vikesed dusad kohvikud. Kooli, Hjrupi algkooli, lhevad lapsed tunneli kaudu raudtee alt lbi.
Kneldakse kll mnedest probleemidest, mis on rnike ja Jakri AB vahel olnud heakorra ksimustes, aga ldiselt nitavat uuringud, et inimesed on oma elukohaga rahul vi selle le lausa nnelikud.

Olemasolev pole kaugeltki kik
Plussina mainitakse ka ri: Rootsi kohta sna tagasihoidlik 900 Rootsi krooni ruutmeetri eest aastas. Kokku on Jakriborgi arendajail ehitusluba praegu 1300 korteri jaoks, valmis on neist veidi rohkem kui kolmandik. Lugeda vib plaanidest ehitada koguni kuni 3500 korterit. Aga ehitustempo just vga krge ei ole ja videtavasti olevat inimestest, kes veel valmimata kortereid rida tahavad, moodustunud kenake jrjekord. Kavas on rajada ka ks suurem kaubanduskeskus.
sna arusaadavalt on iseralik linnake tasapisi muutumas ka turistlikuks tmbekohaks. Kas kik elanikud ka selle le rmustavad, on mistagi raske uskuda, aga kohvikute ja poekeste kive saab kindlasti hoogu juurde.
Me oleme Jakriborgis htusel ajal; pike on juba sna madalal, nii et pildistamisolud pole just vaimustavad. Aga kik, kes mu rohkeid fotosid on vaadanud, imestavad hoopis muu le: nha on vaid ksikuid inimesi. Neile tuleb siis seletada, et kodu on mu kindlus phimttest nii lugupidav rootslane lihtsalt ei kooserda htuti lunaeurooplase kombel mda tnavaid. Eriti mjusa kinnituse siinse rahva limast privaatsustaotlusest annavad pllupoolsete majade ette ehitatud madalad piirdeaiad: ldisesse keskajapilti minu meelest sama sobivad kui sadul sea selga.



Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet