4/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodus kodus
Kuidas tuhkrupidajast tuhkrukutsikas sai

Kes oskaks ette kujutada, et thk, va haisukott, leiab teie majaseinas mne roti nritud augu, poeb sellest sisse ning asutab end majja elama. Oi seda segadust ning haisu. Koli vi vlja!

Hoopis teistlaadne on olukord aga siis, kui vtate oma pereliikmeks sinise europassiga valgetuhkru ehk freti vi kodutuhkru veel parem, kui mitu. Saage tuttavaks Webster Th eodori ehk Tukiga ning Susanna Carolina ehk Sussaga. Soobli vrvi ja siiami mustriga tuhkrupaar elab Tartus Mare Klaose ja Andres Kivivare kodus.

Loomad slmivad tutvust lhnade kaudu nii nuuskleb Sussa roosa tedrethniline nina hindavalt klalise le. Tukit hoitakse ettevaatlikku kaugusse, tema on spruse slmimisel valivam ning tihtilugu proovib hoopis hambaga.
Enamikul loomadest paikneb kige tugevam lhnaala saba all. Seetttu nuhutavad nad ksteise sabaaluseid ning koer liputab tervituseks saba, et temale omane lhn praku krval asuvatest nrmetest paremini leviks. Tuhkrul on lhnastatud kogu karvastik, kuid haisu nime, nagu arvatakse metsatuhkru kohta levinud juttude jrgi, see kll ei vri ning veidi vngemat prakunrmete nret pritsib thk hoopis hdaohu korral.
Euroopas on juba tuhkruid rohkem kui kasse. Sa pead endale tuhkru vtma, tles loomaarstist poeg Valdeko Paavel emale. Prast rott Rossu surma ei tahtnud Mare kaua looma vtta, see kaotusevalu tundus letamatu.
Oh, thk, see ju haiseb ja murrab kanu, meil maal neid tapeti, selline jutt ttab Maret, kuid esialgu tundus temalegi tuhkur koduloomana vrastav. Tna aga lausub Mare oma lemmikutest kneldes: Ma ei uskunud, et veel kunagi elus nii armunud vin olla. Alati tulevad need kaks lbusat selli minu koju judes uksele vastu, kas vi une pealt kinnisilmi, poole meetri pikkustena ringutades, kpad pikalt vlja sirutatud.
Perenaine Mare kahetseb vaid enda isekust, et kohe kahte looma ei vtnud, paarikaupa on elu lustlikum nii loomadel kui ka omanikul.
Paljudele on llatuseks, et tuhkrud ei ela mitte puuris, vaid kodus lahtiselt, nagu kassid. On aga neist hoopis seltsivamad ning mnguhimulisemad.

Vilkad silmamoondajad
Vorst, angerjas ja pannkook ei ole mitte pere lunamen, vaid vrdlused pere lemmikute iseloomustamiseks. Sellisteks moondab end vilgas tuhkur, kui tuleb tuju kuskile alla vi vahele pugeda.
Pikk ja painduv keha on kui luudeta sooblinahk ning Tuki lausa mnuleb, kui peremees teda pikaks vorstiks venitab, looka vi kringliks painutab, loom lubaks vist ennast ka slme keerata. Looma vilkuse tttu on alatasa hirm, et ta kuskile vahele jb. Ned, et lheb sinna, samas tuleb teiselt poolt.
Tuhkru uudishimu on tohutult suur, ta peab saama igale poole ronida. Ega ta selleprast pahandust tee, lihtsalt vaatab. Samas on ta nii ratsionaalne, et ilmaaegu oma energiat ka ei kuluta. Vaatab kik oma teed eesmrgile judmiseks le, mtleb, ning lheb lhemat teed pidi. Tuki on hsti nutikas, tema tegevus on alati mtestatud, ka lihtsas peituse- ja kullimngus. Seevastu Sussa on lihtsalt mnus musirull, kneleb Mare.

Sttib roheline tuluke
Tuki naksab Andrest, jookseb kiiresti eemale ning ootab vasturnnakut. See pgus ampsamine on vaid mngule meelitamine. Omavahel mngides on aga loomad tihti teineteise turjas kinni.
Harvadel juhtudel tekib tuhkru ilmes eriline kiskjapilk muidu tumedates, hallikassinistes silmades sttib roheline tuluke. Ta on nii vilgas, seda hetkelist rnnakupilku ei pane thelegi ning loom lheb ja purebki oma nelteravate kihvadega neli verist jlge. Muidu inimeste suhtes sbralik loom valib oma rndeobjekte vaid temale teadaolevate mrkide phjal.
Tuhkrukasvataja Heleri Turjakas tleb, et tuhkur sobib ka lastega peredele, aga looma hooldajaks peab olema tiskasvanu, kuna kasvatus nuab tohutut jrjekindlust. Suhteliselt aeglase ppimisvimega loomale peab selgeks tegema miste ei tohi nii hammustamise kui kraapimise lpetamiseks. Kasvataja peab ise mistma, et tuhkur on kiskja ning tema kitumist juhib tugev saagiinstinkt. Rndamine on looduse poolt kaasa antud. Kutsikad on ema juures kuni jrgmise kevadeni, ning aasta jooksul lihvitakse jahiosavust ning esialgne mnguline ampsamine lheb le halastamatuks vitluseks.
Hammustamist tuleb vlja koolitada enne kui instinktiivne kitumine muutub harjumuseks. Samal phjusel soovitatakse ka isasloomad seitsmendaks elukuuks kastreerida.
Tuki hammustuste vastu aitas sokikuur. Nii kui hammustas, sai endale tistopitud soki hammaste vahele.
Puhtusepidamine saab loomadel kiiresti selgeks. Saba psti, tispre ning meetri jagu tagurpidi tammudes pissimiskoha suunas. Kui ei taba mrki, siis uuesti, aga kindlasti kummaliselt tagurdades.

Kanavarguse asemel tomatijaht
Tuhkru asemel kib nd pereisa kanalas, igemini Selveri lihaletis, sest tuhkur peab ju ometi kanaliha saama.
Tuhkrukrbinad, vutimunad, kommid maiuseks ning hambapuhastuseks selline men asendab metsatuhkru saakloomi hiiri, rotte, roomajaid.
Naljaks on see, et kiskjainstinkt lb vlja mitte liha, vaid niteks tomati ja arbuusi smise juures. Seda toitu raputavad nad hambus enne smist, nagu tahaks kindlad olla, et saak ikka surnud on.
Kuid liha smine toimub soliidselt nautides. Siin ei toimu mingit rivaalitsemist, trgimist ega olda teineteise peale armukadedad ka siis, kui kaaslane sgi ra vtab.

Tnitav tdi Susanna
Vahel, kui Sussa pahaseks saab, pobiseb ta nagu vanamutt. Nina poolviltu maas, lheb omaette tnitades. Sussa oli varem nnetu ja vaevatud puuriloom ning kulus mitu kuud, kuni ta uues kodus oma halbadest mlestustest le sai ja jlle lustlikult mngima ppis. Sel ajal rkis ta tohutult palju, ilmselt kaebles ennast thjaks. Nd klab majas rmus kilkamine, eriti rmsameelne on Tuki. Vaid harvad valukiljatused kostuvad lbi vallatlemise mdina, sest mng on inimese silmale kohati julm jahivitlus.
Sussa enam poegi ei saa, kuid teatud hormoonid ttavad ning jooksuaeg kib kord aastas edasi. Mdunud kevadel tekkis niinimetatud ebatiinus ning kui teoreetiline kandmise aeg mdus, saigi Sussa enda meelest kutsikad. Kuid nnetuseks olid tema arvates poegadeks perenaine Mare ja Tuki. See instinkt oli nii tugev, et Sussa tahtis kigest hingest oma kutsikad pessa kanda. Kontrollis, kas pesa on turvaline, tuli pobinaga manitsedes, vaatas paluvalt otsa, vttis vga rnalt srmest kinni ning tiris pesa poole. Tuki ei kuuletunud tema kutsele kuidagi, kuid Marega kis kutsikamng terve kuu.
Sellel kevadel kik kordus, kuid seekord Sussa lakkus oma kutsikaid lima hoolega.
Hoiatavat susisemist ja lbilikavat hirmukisa on siin peres kuuldud vaid korra.

Kaval nagu rebane
Surnul ei pea ju enam krvu puhastama, siin kasutab Tuki kavalust ning viskubkrvapuhastamise hirmus liikumatult pikali. Kord kangestus ta selliselt kassi rnnakust saadud shokist. Perenaise ehmatus oli lamavat looma nhes suur nd ongi lpp kes. Mne minuti prast raputas haavatu end nneks ellu tagasi.
Loomad kannatavadki vaikides. Kui loomal on halb, ei tee ta ka looduses hlt. Kaeblik hl on signaaliks, et oled nrk ja haavatav ning langed kohe kellegi ohvriks. Vigastatu sakse lihtsalt ra. Mng kib nrkemiseni, vikesed vledikud mngivad ennast energiast thjaks, Tuki pea kukub Andrese ksivarrele, silmad vajuvad kinni. Mare sles lebavast rngast kostavad ohked, sgavad, sdame phjast sgavad ohked tlevad: Vii mind nd pessa.



Eha Jrv
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet