4/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
JRJEJUTT: Miks Tallinn ei joo phjavett?

Pinnaveetootjaid innustas 1970. aastatel hdrogeoloogiliste uuringuobjektide ebannestunud valik veelgi pinnavee kasuks, tulles vlja terve hdrotehniliste ehitiste kaskaadiga.

Tnu sellele ning Tallinna Veepuhastusjaama (VPJ) rekonstrueerimisele moodustas 1980. aastaks lpptulemusena arvutuslik VPJ tootlikkus 240 000 kantmeetrit pevas neli korda rohkem kui Tallinn tnasel peval vajab.

Padise-Nva variant?
Lisaks varem toodud kolmele Tallinnasse phjavee juurdetoomise projektvariandile pakkusid kmmekond aastat hiljem selle ala asjatundjad perspektiivsemaks veehaar de vljaviimise variandiks hoopis linnast luna suunas. Veeallikana soovitati vtta siluri-ordoviitsiumi ja kambriumi- vendi veeladestud. Phjenduseks toodi kambriumi-vendi kompleksi kivimite veeandvuse tunduva suurenemise selles suunas. Analtiliste arvestuste ja modelleerimise andmetel annaks veehaarde rajamine Padise-Nva piirkonnas kvaliteetset phjavett ligikaudu 80 000 m3/d, vhendamata sealjuures teiste linnade (Keila, Paldiski, Haapsalu) antava phjavee hulka ka tulevikus (Leonid Savitski ja Viktor Belkin, 1978). Eriuuringuid phjavee tarbevarude suurendamiseks mainitud koguse vrra pole hiljem ette vetud.
Lhenesid segased ajad. Seoses uue riigikorraga muutusid drastiliselt ka majanduse arengu prioriteedid. Kui nukogude ajal tingisid veetarbimise kasvu eesktt linnas paiknevad suurettevtted, siis taasiseseisvumise ajal uutes majanduslik-eraiguslikes tingimustes muutusid oluliselt ka majanduse ja elamuehitusearengu eelistused. Veemahukad ettevtted lakkasid ttamast, mistttu jrsult vhenes vee tarbimine. 2005. aastaks oli see vhenenud enam kui kolm korda (tabel).
Vastavalt tarbimisele tuli korrigeerida ka veepuhastusjaama lisuuri tootmisvimsusi. Phjendades investeeringuid, mida tehti VPJ kaasajastamiseks, suudeti alandada selle tootlikkust kokku kahe korpuse peale 105 000 m3/d. Kusjuures isegi phjavee tarbimise oluline vhendamine ei pannud VPJ tisjus tle. Oli vaja laiendada veetarbijate ringi, mida uue vee-ettevtte omanik lhivaldade arvel tegigi. Nimelt tnu Tallinna haldusalast vljapoole intensiivselt arendatavatele elamu- ja tstuspiirkondadele hakati viimaste veevajadusi katma AS Tallinna Vesi kasutamata tootmisvimsuste reservide arvel, rajades selleks jrjest uusi vee- ja kanalisatsioonitrasse (kui ma ei eksi, euroliidu poolt Tallinnale ette nhtud investeeringute arvel).
Otsitakse jrjest uusi vljundeid. Nii jooksis Eesti Pevalehest mne aja eest lbi teade, et Nmmel on veepuudus: ei jtku kastmiseks vett. AS Tallinna Vee suuromanik oli kohe varmas pakkuma oma abi avama veekraan, et suunata lemiste vett nmmelastele. Tegelikult kasutatakse Nmmel ainult 1/3 kinnitatud phjavee tarbeveekogusest. Kastmisvett aga ei jtku tehnilistel phjustel (aegunud veevrk).
Jttes krvale vee-ettevtte erastamise tagamaad ning linnavimude inertsuse veeallika valiku ksimustes, viks siinkohal lpetada loo teemal, miks tallinlased ei joo phjavett, vaid tarbib mrksa madalama vrtusega ja kallimat pinnasevett. Enne lpetamist aga tahaks peatuda veel kord hel phjavee seisukohalt strateegilisel paigal Mnniku liivikul, mida linnavimud poleks tohtinud phjavee reservalana mitte alahinnata.

Prioriteedid paika Mnniku liiviku nitel
Tallinna alal jb jrjest vhem valikuvimalusi rajada veevarustus phjaveele, peatuksin aga detailsemalt hel sellisel, mis pole oma aktuaalsust veel tnaseks kaotanud. Mnniku liivik on kll maavara liiva tttu muutunud atraktiivseks riobjektiks, ent valgustaks selle leiukoha minnalaskmise lugu pisut detailsemalt. Seda enam, et Mnnikut on veel vara arvelt maha kanda tulevikku suunatud veepoliitikas peaks see leidma vrikama koha. Seda kinnitavad liiva kaevandamise tagajrjel tekkinud tehisjrved, mis on titunud praktiliselt puhta joogiklbliku veega.
Hdrogeoloogid on mitmel korral prdunud Mnniku pinnasevee tarbevaru suuruse mrangute poole. Viimati veel riigi omandis oleva AS Tallinna Vesi tellimusel koostas autor projektlahenduse. Hdrogeoloogilisi uuringuid tegi 1987. aastal AS Salvesia, paraku ainult lokaalsel alal, liivatootja npunidete jrgi ette antud kohas. Uuringute tulemusena pakuti 10 000 m3/d joogiklblikku vett (vt Tallinna vesi eile, tna, homme, lk 78). Paraku just sel ajal seoses linnavimude poolt vee-ettevtte ettevalmistusega mgiks huvi Mnniku liiviku pinnasevee kasutamise vastu jahtus.
Mnniku ala kasutamise huviliste spekter on erakordselt lai. Strateegilise arengukava puudumise tingimustes tekivad paratamatult mndide alla loomade varjupaigad, spordirajatised, sjavelinnakud, uusmagala piirkonnad ja surnuaiad. Liiv ehitusmaterjalina on alati aus olnud. Kuid nukogude ajal ehitati suhteliselt vhe, ei olnud ieti probleeme. Ehituse intensiivse arengu tingimustes on liiv muutunud atraktiivseks maavaraks ning htlasi tulutoovaks riobjektiks. Viimati see oli 21. jaanuaril 2004, kui Tallinna ekslinnapea Jri Ratase initsiatiivil toimus vljasiduistung, mille kigus tdeti, et Raku-Mnniku piirkond vajab silitamist, korrastamist ja edasiarendamist kikide huvigruppide soove arvestades. hitada kaks omavahel mittehitavat asja kinnitab veel kord linnavimude eeldatavat tegevusetust, minnalaskmist, elamist ks pev korraga.

Kaevandus, surnuaed vi elamurajoon
Alles hiljaaegu teadvustati, et lisaks endistele liivakaevandajatele on Keskkonnaministeerium vljastanud load veel neljale uuele liivakaevandamise taotlejale (14.07.2006 nr 11-11/8164). Kuid see pole veel kik. Lisaks 90,5 ha Liiva kalmistule saavad arendajad endise abilinnapea Olga Stniku eestvedamisel tiendavalt Saku valla piires veel 66 ha maad viimse puhkepaiga rajamiseks. Vidurmsalt tdetakse, et maa on kaetud mnnimetsaga ja aluspinnaseks puhas liiv. Samas Mnniku kla elanike 250 allkirjaga protestikiri surnuaia rajamise vastu (EP, 13. mrts 2007) vilja ei kandnud.
Joondudes meie esivanemate traditsioonidele, tasuks melda, kas ikka pole veel saabunud aeg, mil hakataks puhast keskkonda limuslikuks pidama, rakendades matmise asemel ka meil tnapeval juba jalad alla saamas lahkunute tuhastamise moodust. Kas ei peaks mitte selle esiisade traditsiooni taasjuurutamist jtkama?
Samas olen veendunud, et kui tegemist olnuks paekivimite levikualaga, poleks arendajate huvi uute kalmistute rajamise vastu just suur, sest ritegevus ei oleks siis kahtlemata nii tulus.
Vhe sellest. Liivikuala osutus soodsaks treeningute ja kaitseotstarbeliste rajatiste kohaks, kalmistutevrgu jtkuval arendamisel parimaks matmispaigaks, ning tnu oma tehisknklikule maastikule ka motospordi arengu alaks. Samal ajal tnu mnnikule, puhtale hule ning hiljuti tekkinud tehisveekogudele on kogu piirkond muutunud ihaldatavaks omakodu rajamise paigaks. Ning lpuks seisame fakti eest, et senistele asjaosalistele on jrjest uusi huvilisi juurde tekkimas. Nii niteks vastavalt Tallinna ldplaneeringule on kavandatud uus raudtee le Mnniku liiviku phjapoolse osa ja kes teab mida veel.

Kes otsustab?
Vaatamata sellele, et Mnniku staatus, arvestades kikide huve, vajaks otsustavat lahendust, toimub tnini kik omasoodu. Siiani piirkonna arenguprioriteetide valikul prevaleerivad elamuarendus, majanduslikud, ri- ja militaarhuvid ning muud huvid, samal ajal kui tielikult puudub ametkondade omavaheline sidusus.
Miks on eelisseisus liiva kaevandamine, mitte aga puhas joogivesi? Pole tit selgust, kes ieti maardla valdaja on? Kes on otsustaja, kes peaks nende maavarade kasutamise eelistused paika panema: kas Tallinna linnavalitsus, Saku vald, kes eraldab maid arendajatele vi hoopis Keskkonnaministeerium, kes jagab soovijatele lahkelt liivakaevandamise lubasid? Igal juhul, kui me tahame silitada ja suurendada Mnniku liiviku pinnase veevarusid eesmrgiga tagada pealinnale vlisreostuse ohtude eest kaitstud veeallikas, on viimane aeg panna paika prioriteedid, tehes sellekohase otsuse. Teiste asjaosaliste huvid tuleb sel juhul allutada mratud eelistuse kasuks. Kuidas hitada mittehtivat? On selge, et arvestada kikide huvigruppide soove pole kunagi vimalik. Pole kahtlust, et mrav snaigus joogivee seisukohalt on tervishoiukaitse organitel, kes on antud ksimuses vtnud ilmselt vaikiva hoiaku.
Siinkohal lpeb jrjejutt Miks Tallinn ei joo phjavett?, aga selle teema juurde tuleme tagasi veel.



Erna Sepp, phjavee spetsialist
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet