4/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tammepuu troonib paljudel maailma mntidel

Pris paljude riikide mntidel on kujutatud tamme, seda enamasti kas okstena vi lehtedena. Internetist otsides leidsin tammepuud 31 riigi eri ajastute mntidelt. See ei ole kindlasti kaugeltki lplik arv.

Leitud 31 riigist asuvad 25 Euroopas (niteks Skandinaaviamaad, Balti riigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Horvaatia, Rumeenia, Moldova, Ukraina) ning lejnud kuus on Mehhiko, Boliivia, Kuuba, USA, Mongoolia ja Venemaa. Vt ka mndigaleriid http://worldcoingallery. com/index.htm

Viis tammelehte, viis krossi
Kige levinum on kaarja tammeprja kujutis mndiservas. Kaarjad tammeoksad vivad ka mbritseda vappi, niteks nagu Eesti Vabariigi esimestel mntidel 20. sajandi algupoolel. Leidub ka kujundust, kus hel pool on kaarjas tammeoks ja teisel pool kas viljapead, oliivi- vi loorberioks. Niteks Venemaa ja Ukraina mntidel on tammeoks just viljapeaga koos. Oliiviokstega jagab tamm ruumi aga USA ja Portugali mntidel.
Mnelt mndilt vaatab vastu tammeoks koos trudega, niteks Itaalia kunagisel 20-liirisel vi Horvaatia 5-lipasel mndil.
Lbi aegade on tamm psinud Saksa mntidel. Varem pennidel ning nd 1-, 2- ja 5-eurosendistel. Mndil vib olla ka ainult tammeleht. Niteks Poola krossidel vastab lehtede arv mndi vrtusele vastavalt 1, 2 vi 5.

Sendiselt meenemndile
Kibelolevatelt Eesti mntidelt me tamme ei leia. Kuid kmnekroonisel paberrahal on ta see-eest esindatud Eesti vanima ja jmedaima puu Tamme-Lauri tammega. Meeldiv on sama puud nha ka kmnekroonisel hbedast meenemndil, mis anti vlja Eesti Vabariigi 90. aastapevaks. Suur riigivapp (koos tammeokstega variant) kaunistab aga mitmeid tnapevaseid meenemnte. Esimese Eesti Vabariigi aegsetel 1- ja 2-kroonistel kibemntidel on tammeoksad vapiga koos kujutatud, kuid 1-sendisel on tammeoksake kujundatud diagonaalselt le mndi.

Mndimarus painutab ka tammeoksa kveraks
Eesti ajaloomuuseumi vanemteaduri Ivar Leimuse snul tuleneb tamme motiiv Eesti mntidel mitte mingist loodusearmastusest, vaid Eesti Vabariigi suurest vapist, mida teaduprast mbritsevad tammeoksad. Miks just tamme kujutis on mntidel levinud? Leimus tleb, et kllap on puu tugevus, kvadus ning pikaealisus ks tamme austamise phjusi. Kuid eks iga rahvas on seda puud enda jaoks erinevalt mtestanud. Phjuseks, miks tamme motiiv on sageli kujundatud oksana kaarjalt mber mndi, arvab Leimus olevat tsiasja, et mndi mmargune kuju seab sellel kujutatavale teatavad piirid.

Veelgi levinum lvimotiiv
Loodusemees Hendrik Relve snul on Euroopas tamme motiiv laialt kasutusel ilmselt seetttu, et hariliku tamme levila hlmab enam-vhem kik Euroopa maad. Pealegi kigis neis maades on see puuliik teistest vgevam, pikaealisem ja esinduslikum. Alates Antiik-Kreekast kuni Eestini vlja on tamm olnud inimeste lemmik. Teatavasti on Tamm ka eestlaste levinuim perekonnanimi!
Tamm kui smbol ja tammelehed embleemidel, see on omamoodi standard, peaaegu trafarett. Arvatavasti sama levinud smbol kui loomariigist lvi. Lvi on selles mttes aga teistsugune, et lvimotiiv ulatub kaugele vljapoole selle looma levilat, niteks Eestisse ja Soomessegi, selgitab Relve.
Olen vahel melnud, et kui EL-il tuleks endale valida rahvuspuu, siis oleks see kahtlemata harilik tamm teda armastavad kik, avaldab Relve oma mtte.

Smbol mitte vaid mntidel
Tamme peeti phaks puuks antiikmaailmas keltide, kreeklaste ja roomlaste juures. Tamm on olnud religioosselt austatud puu ka germaani, balti ja slaavi rahvastel.
Paljude Euroopa rahvaste uskumustes on tamm piksejumala puu. Roomlastel oli puu phendatud Jupiterile, muinasskandinaavlastel Thorile, leedulaste esivanematel Perkunasele (loe Hendrik Relve raamatut Puude juurde, Eesti Loodusfoto, 1998).
Tamm on kahtlemata ka Eesti vimsamaid ja pikaealisemaid puid, mida tuntakse ju ja tugevuse vrdkujuna (raudpuu, rahnpuu, kivipuu), nagu ka paljude teistegi rahvaste juures. Tammelehest on saanud nii tamme enda kui ka tugevuse, ju ja psivuse smbol. Tammeprjad aga on meil ammu kujunenud lunamaiste loorberiprgade asetitjateks (Viires, Ants. Puud ja inimesed, Ilmamaa, 2000).
Suur tamm vljendab meie asukohast lhtuvat valge ja pimeda aja vaheldumist ehk aastaringi, mida mtoloogilistes lauludes esitati taevase hiigelpuuna.
Meie esivanemad pidasid tamme phaks, phad tammed ja hiied olid neile ohverdamispaikadeks (Suuroja, Martin. Eesti hiiepuud, O Geo Trail KS, 2007).



Sigrid Suu-Peica
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet