4/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Mis on peidus poejtise sees?

Ehkki karbijtised aitavad jtisetootjatel talve le elada, on jtise hooaeg vaieldamatult suvi. Ent mis aineid soojal aastaajal koos jtisega sisse sme, kuidas need meile mjuvad? Selgub, et midagi hullu jtistes niteks vorstidega vrreldes ei ole.

Laias laastus vib elda, et vanasti oli taevas sinisem ja jtis parem. Tnapeva jtised on enamasti kreemjamad kui vanasti. Praegusaja jtistes on ohtralt vahustajaid ja vahu hoidjaid. Kigi Premia retrojtiste puhul oleme pdnud silitada endisaegset retsepti maksimaalselt, et saavutada tpselt sellist maitset, nagu mletame oma lapseplvest ja noorusajast, rgib Premia turundusjuht Katre Kvask. Samas on mningaid koostisosi, mida jtisetstuses enam ei saa kasutada, nagu niteks elatiin. Seda tarvitati jtisesegu stabiliseerimiseks, ja selle asemel oleme kasutusele vtnud tnapevased emulgaatorid-stabilisaatorid.
Nii jbki le stabiliseerimata jtist nautida sprade juures, kes ise jtist teevad. Samas midagi kardinaalselt kahjulikku poejtistes niteks vorstidega vrreldes ei ole. Vaid silitusaine 202, kaaliumsorbaat, raskendab astmat ja nahalvet. Samuti pole organismis midagi head sndimas prast hdrogeenitud taimsete rasvade smist.

Tavaline jtis sisaldab reeglina:
Jtis: vesi, rsk koor, suhkur, vadaku- ja lssipulber, vi, 471,412, 410 (jaanileivapuujahu), 407, vanilliin.
Vahvel: nisujahu, suhkur, taimerasv, 322, 150 (looduslik vrvaine), sool.


Vanilliin:
snteetiline asendaja kallile, ent maitsvale vaniljele. vastamiseni leekspluateeritud, vib tekitada allergilisi reaktsioone.
Lssipulbrit tehakse lssist ehk kooritud piimast. Lssipulbri valgusisaldus on vga krge ja mningail andmeil on tegemist krgekvaliteedilise inimese organismile kasuliku toorainega.
Vadakupulbrit valmistatakse vadakust, mis on kohupiima ja juustu tegemise krvalsaadus piimavalguta vedelik. Tnu ohtrale kuivainesisaldusele vadaku- ja lssipulbris valmib jtis ige vahustatuse ja tihedusega.
162 betaniin ehk punane peedivrv.
202 silitusaine kaaliumsorbaat, mis raskendab astmat ja nahalvet.
322 sojast toodetud letsitiin sojaletsitiin. On apteegis purgiga mgil ning seda tarvitavad toidulisandina inimesed, kes tunnevad, et aju vajab turgutust. Ei sobi neile, kes ei soovi geneetiliselt muundatud taimedega tegemist teha.
407 vetikatest toodetud paksendaja. Toiduainete teaduskomitee esitas 5. mrtsil 2003 arvamuse, mille kohaselt tuleks vikese molekulmassiga karrageeni sisaldust toiduainetes vhendada niipalju kui vimalik. Kahtlustatakse soolestikuvaevuste tekitamises. Hirib immuunssteemi.
412 guarkummi on guaaraoapsa seemnetest tehtud paksendaja. kopoodides on guarkummit vimalik osta, seda kasutavad paksendajana soustides jne need, kes kartulit ja maisi sa ei vi.
440 pektiin. Paksendaja, mis tehakse taimsest materjalist. Niteks punasesstramoos zheleerub tnu seal ohtralt leiduvale pektiinile.
471 rasvhapete mono- ja digltseriidid, mille halbade krvaltoimete kohta ei ole midagi teada. Jtises emulgeerivad ehk seovad mittesegunevaid aineid (niteks vett ja rasva) ja stabiliseerivad ehk siis aitavad koostisel psida.
Suhkur, sool, nisujahu

Artiklis on toetutud raamatule Toidu lisaainete vlimraja, Felix Kala, 2006 ning
Premia turundusdirektor Katre Kvaski ja biokeemik Mihkel Zilmeri kirjutistele.



Madli Zobel
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet