5/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

58. laiuskraad
58. laiuskraadidel: VlgiLuua

Soovime 58. laiuskraadi lugudega
viia lugejat meie looduskaitsepaikadesse.
Tahame ksida, kuidas elavad meie kaitsealad ja kaitsealused ning kuidas elab meie looduskaitse.
Eesti looduskaitse kaart 21. sajandil neb vlja meeldivalt kirju, nagu viigerhljes: kaitsealad, hoiualad, psielupaigad, liikide leiukohad, pargid, ksikobjektid.
Kulgeme neid avastades idast lnde, Peipsi rest Lnemere poole, 58. laiuskraadidel.
Oleme sellega endale lubanud ige suure vabaduse. Kui vaadata Eesti kaarti, neb numbriga 58. algavaid laius kraade alates
mttelisest Veriora- Trva-Kabli joonest kuni mttelise Vasknarva-Anna-Risti jooneni. Nende
kahe kriipsu vahele pea pool Eestit.
Kui aastatel 20052009 Loodusesbra sarjades Sammud omas Eestis ja Kagust loodesse liikusime ksnes jalgsi, siis nd vtsime appi
jalgratta. Ehk tulevad edaspidi mngu ka
hobuvanker, soome kelk, nialuud elame
neme. Juulis judsime metsadevahelisse Vlgi klla Tartumaal Vara vallas, 27. septembril laadisime samas jalgrattad auto katuselt maha, et oma teekonda jtkata.

Olete midagi kuulnud Vlgi looduskaitsealast? Mitmendat plve Vlgi mees Viktor Jurkin ka ei olnud, kuni vastav silt talle paar aastat tagasi hel peval teel ette juhtus. Neid olevusi, kelle prast kaitseala loodi, on eluaeg traktoristi ja pllumehe ametit pidanud Knnu talu peremees aga kll ja kll kohanud nii metsist kui ka must-toonekurge. Teda
olen ninud oma pldude peal igal aastal,
tavaliselt juulikuus.

Metsisega seoses meenub Viktor Jurkinile aga lugu sgavast nukogude ajast ks mujalt tulnud mees, kes looduskaitsealust lindu Vlgil tulistas ja haavas, viidi vangi. Vlgilt voolab lbi Kpa jgi, seesama, kus needusega mk Kalevipojal jalad maha likas. Sillal seistes kneleb Viktor Jurkin meile vastuolust, mis tema meelest riigi poolt looduskaitseala loomise ja hoidmise vahel ilmneb.
Linud suvel ilmusid RMK mehed kaitsealale jge svendama. Viktor Jurkin kui Vlgi patrioot lks ksima: Mida te teete? See on ksk, vastasid mehed. Midagi head selles vserikuga kaetud soomaa parandamises Viktor Jurkin kll ei oska nha Kpa je kunagi haugirohked knud said mudasemaks kui enne. Jge oli svendatud 1970. aastatel ja juba siis tehti plaan uueks svendamiseks, mis nd teoks tehti.
Kui pda panna jesvendus mttetute tegude kotti ja melda Vlgile see on teline laanetagune.
Hundid havad ksteist hest mgestikust teise mgestikku ning ilves kib koos pojaga minu talu tagant le tee, kneleb Viktor Jurkin. lemdunud aasta oli tal kaks poega, mdunud aasta ks ja tnavu ka ks. Kui Viktor Jurkin hel htupoolikul ues tehnika juures nokitses, ngi ta kigepealt emailvest, kahesaja meetri kaugusel. Ema vaatas enne tee peal hele ja teisele poole, siis tuli poeg jrele. Minuga on nad harjunud, mind nad ei pelga.

Voore lael pld, allpool talu ja siis karjamaa
Liigume Vlgilt Pataste poole, mnusat metsadevahelist teed mda. See kruusateegi oleks justkui omamoodi looduskaitseala, sest Vlgi mees Mati Jrvoja, kelle ues me seljakotte pakime, on seal kiki loomi ninud ja isegi telefoniga fi lminud metsist, kes segase peaga ta autot rndas. Meie neme langevaid lehti, vanu talusid, mnda seenelist. Juba tus esimesele voorele sunnib hte meist rattalt maha astuma.
Vooremaa maastikukaitsealale judes hargneme. Ingmar sidab Raigastvere vaatetorni maastikuvaiba mustreid pdma. Mina liigun piki Kaiavere voort, ja see minek on imeilus: saare-kuusevahtra- lehise-allee septembrilpu pikesevirvenduses. Kahel pool kntud pllud kajakakarjadega, teest veidi eemal voorte kljel plispuude vahel talud, kaugemal all jrved. Omaprane Vooremaa maastik suletud ja avatud hekorraga.
Maalikooli maastikukorralduse ja loodushoiu professor Kalev Sepp, kellelt hiljem kommentaari ksime, soovitab Vooremaal rndajale thele panna ajaloolist maakasutust: voore lael knnimaad, talud kahe kolmandiku voore peal ning talust allpool, jrve ja maja vahel karjamaad.

Pikkade esijalgadega lehm
Kohtume Ingmariga taas kauni Praaklima voore all Mrulaane talus, kus rgime juttu klameeste Jaan Reino ja Tarmu Viluga, esimene on Vooremaad teeninud traktoristina, teine majandijuhina.
Viljakoristusel oli see mure, et vili jookseb hele poole hunnikusse ja hakkab le sela jooksma, kneleb tst vooreknnistel ja -seljakutel Jaan Reino. Osav pkamees vib kahe ratta peal sita, traktor vib ka mber minna, aga hobune saab iga asjaga hakkama, tema mber ei lhe.
Praaklima tulebki snapaarist praak maa. Rahvasuu kneleb, et Praaklima lehmadel olla esijalad pikemad kui tagajalad, et ikka jrsul karjamaal psti psida.
Tarmu Vilu meenutab Kehtna kombainereid, kes tulid Vooremaale appi, kuid lksid tagurpidi tagasi, sest ei julgenud oma masinaga voortel ttada. Siis tulid Puka mehed, kes tlesid, et need pole med ega midagi.
Jtekkelised voored vivad kuluda, kuid neid ei hvarda kadumine. Kll aga vivad vssa vajuda uhked vaated. Olen Sikkari melt ninud viit jrve Elistvere, Raigastvere, Kaiavere, Soitsjrv ja Pikkjrv kuid nd neb vaid kahte, kneleb Jaan Reino.
Kalev Sepa snul neb Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava ette sekkumist vaadete avamiseks. Talude taasasustajad on Vooremaal teretulnud. Ilma inimeseta prandkultuuri vrtused, niteks klade struktuur ja avatud maastik ei sili.
Minul on kindel plaan Raigastvere jrve phjatipp vsast ra puhastada, aga jrv lheb eest ra, kasvab kinni,kneleb Tarmu Vilu.
Eriti judsalt kasvavad kinni Soitsjrv ja Elistvere jrv, mrgib Kalev Sepp. Tavakodanikule vib see nida katastroof, kuid jrveuurijale on see etapp veekogu arengus. Hoopis teistlaadi probleem on, et maaomanikud sulgevad vhesed juurdepsud Vooremaa jrvedele.

Luua puude paabelis
Mullaverelt pressime Nava mkke ja veereme sealt alla Luua arboreetumi, kus meid ootab Luua metsanduskooli ppejud Vello Keppart, pakkudes vsimuse vastu sidrunvndiku hapusid marju.
Metsamees Alfred Ilvese (1912 1995) rajatud Luua looduskaitsealuses arboreetumis kasvab le 800 liigi ja vormi. Kust prineb soov seesuguse mitmekesisuse jrele? Alfred Ilves oli ikka elnud: Kujutage ette, et rajate aia kodumaistest liikidest, see saab ju sna mage!
Keegi ei saa aga ktt ette panna, kui vrpuuliigid hakkavad arboreetumist mujale levima. Vello Keppart nitabki meile arboreetumi lheduses vikeses knnapuusalus kasvavat pirnipuud. Kahest vanast knnapuust, kes kasvavad meil oma levila phjapiiril, loodusliku jrelkasvuna tekkinud knnapuusalu on vrtus omaette, vriselupaigana ka kaitse all.
Kas ma tohin maha vtta oma aias kasvavat knnapuud vi jugapuud, ksib Vello Keppart phjusmttelise ksimuse Loodusesbra lugeja kest. Nad on ju meie looduses haruldased ja kaitse all!
Luua arboreetumi harulduste seast paistab silma salk tuulepesakuuski, mutante, kel geneetiliselt on prsitud pikkuskasv. Kik okaspuude kbusvormid on tuulepesadest saadud.
800 liiki vib vaadata kaheksa tundi, aga neist vib ka 18 minutiga vsida. Arboreetumil on kindlasti oma petlik pool. Ei pea Ameerikasse minema, vaatad sealseid puid siin, tleb Vello Keppart. Arboreetumitel on aga ka teine, segadustekitav omadus. 22. sajandi bioloogidel saab Vello Kepparti snul Luua metsas keerukas olema.

Looduskaitsest ja kasumimaailmast
...juba 1960ndatel aastatel nii mnedki ringkonnad ei hakanud looduskaitse komisjoni peale vaatama kuigi hea pilguga. Tema oli htedele majandusplaanide elluviimise takistajaks, teistele sissetungijaks vrastele jahimaadele, kolmandatele rahuliku raelamise hirijaks. Need snad tles Eerik Kumari, kui Eesti TA Looduskaitse Komisjon thistas oma tegevuse 20. aastapeva. Teadagi, tleme tna. Olid teistsugused ajad.
Nd on meil teadmistephine riik. Kik peaksid nagu teadma, et looduskaitse on vajalik eelkige inimesele endale. Kas aga suhtumine looduskaitsesse on toonasega vrreldes muutunud? Kas hled, et looduskaitse takistab arengut, on hiskonnast kadunud? Kas me kasutame oma rahvuslikku rikkust loodusvarasid ja loodusressursse sstlikult?
Oli aeg, mil looduskaitselised argumendid olid viimaseks hdaabiks ebasobivate projektide peatamiseks. Nii loodi Lahemaa rahvuspark salamisi ka Tallinna suunas nihkuvaid kaevandusi peatama. Fosforiidisjas olid just looduskaitselised kaalutlused need, mis peale kige muu aitasid ra hoida ka massilise vrtju sissetoomist. Kas tna on midagi teisiti? Ikka siis, kui otse elda ei saa vi ei sobi, jme lpuks lootma looduskaitselistele argumentidele. Pole vahet, kas kohalikud elanikud vaidlevad mne kaevanduse kaugarendajaga vi diskuteeritakse rahvusvahelise toruprojekti le. Kitumismudelid, mis ttasid minevikus, jtavad inimkonna pikemas perspektiivis htta. Kui looduskaitse suudab tna ra hoida mistahes looduse arvelt kiirkasumit taotleva projekti, vidab sellest kogu hiskond.
Urmas Tartes, loodusemees



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet