5/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
Mathis Wackernagel: SKP asemel valige kojlg

koloogilise jalajlje kontseptsiooni
kaasautor Mathis Wackernagel istub minu vastas
teisel pool arvutiekraani. Krvaklapid
peas, vaatab ta pdlikult veebikaamerasse,
pruunid silmad fikseeritud otse minule. Mina nii ei oksa, passin kogu aeg veebikaamera kuvandit Skypei aknas, Mathisest mda, aga eks tema ongi harjunud rohkem veebikaameras suhtlema. See ju igati koloogiline intervjuu ma ei pea sitma lennukiga Californiasse, saan niisamagi kodus istudes silmast silma rkida.
Aga kas see arvutis rkimine ikka tegelikult
mahub lubatud kojlje sisse? Mathise
jutt annab sellele vastuse. Intervjuu alguses
on Eestis kena htutund, kell nitab seitse
ja mni minut le, Mathisel on kell 9 hommikul.
Ida- ja lnepoolkera kohtuvad.

Millal Sa selle aastaarvu 1986 tpselt vlja arvutasid? Aasta, kui inimkond letas maa taastumisvimete piiri.
Kigepealt pean vastama, et ma olin juba lapsena tuttav raamatutega, mis mngisid tulevikumudelitega, arvutustega, mis nitasid tulevikku, kui maailmas kik jtkub vanaviisi. Enamasti leiti, et halb pre tuleb 21. sajandi keskel, kui tarbimist sellises mahus jtkame. Kui aastal 1973 saabus naftakriis Euroopas, olin ma laps ja mletan, kuidas mu vanemad sellest rkisid. Tookord tekkis mul juba tsine veendumus, et peame fossiilsete ktuste ringist kuidagi vlja saama, et pikas perspektiivis see ei tta. Inimestel oli tol ajal kolm autot peres, aga eks kik mberringi said juba siis aru, et midagi on valesti, ksimus on selles, mida ette vtta. Midagi oleks vinud juba siis muutuda, seda aga ei juhtunud ja nd oleme veel sgavamas hdas.
Aastal 1987 ilmus Brundtlandi komisjoni raport, mis viiski kuulsa Rio de Janei ro konverentsini, kus paljude maade juhtfiguurid ja rohelised organisatsioonid kliimaksimuste aruteluks kokku said.
Naljaks oli sellel konverentsil aga asjaolu, et ei rgitud globaalsetest piiridest, kik tlesid: oo, jaa, probleem on suur, aga ei keegi snastanud, mida probleem endast kujutab.
Mul tekkis mte, et kuidagi tuleks leida moodus mta maksimaalseid maakera koloogilisi piire, millega arvestades peaks inimese elu kulgema. Sest ka igale lapsele on selge, et planeetide arv, mida saame oma ressurssidena kasutada, on ks. (Mathis naerab).
Need mtted suunasid mind koloogilise jalajlje kontseptsiooni arendamiseni. Arvan, et me olime suutelised tpset aastaarvu arvutama, millal letati tarbimisega he planeedi piir, umbes 1997. aastal. Me teadsime, et erinevad maad olid letanud oma jalajlje, aga alguses me ei teadnud, millal oli see juhtunud globaalse keskmisena arvutades kikide maade jalajljed kokku. Enne arvutasime viksemate paikkondade jalajlge, nagu niteks Kanada oma. Ngime, et kui kik elaksid nagu kanadalased, olnuks vaja juba pikemat aega nelja-viite planeeti, et sellist elustiili jtkuvalt hoida.

Aga
Ega me nd tpselt ikka ei tea, umbkaudselt on see ige.

Aga miks elad Sa praegu Kalifornias, riigis, mille jalajlg pole just lejnutele eeskujuks?
Alati peab minema sinna, kus abi on kige rohkem vaja. (Mathis muigab.)
Tegelikult on meil kontor ka Brsselis ning meil on le maakera suhelda tarvis. Meie lesanne on globaalse ulatusega, nii et mneti pole thtsust, kus on kontor idas, lnes, phjas. Teisalt, California on hea paik, siinsed inimesed toetavad innovaatilist mtlemist, siin on Silicon Valley, paljud uusi ideid... Palju rohkem kui niteks Shveitsis. Shveitsis on nii, et uusi ideid on palju raskem ellu viia, inimesed on rohkem vanas kinni, tlevad: Ei, ei, kes oled sina, et rkida ministriga, sa oled vaid vike inimene, ra tee seda.... Aga Californias eldaks: Kik on vimalik! Hakka peale.
Siia koguneb ka palju inimesi, kes on uutest lahendustest huvitatud, tekib koost. Uutele ideedele on siin hea kasvulava. Aga muidugi poliitilist mjuvimu on siin vhe, selleprast peame kima Washingtonis, Brsselis. Aga lpuks on need ikkagi konkreetsed rahvad, kes peavad maailma muutma.

Kuidas see kib? Ma ei suuda uskuda, et kui hakkame ehitama maju rohelisel viisil, et teisest otsast taas ei raisata. Nagu juhtus Inglismaal: inimene sstis elektrit tublilt, jrelejnud raha ostis aga endale luksuspaadi kaatri.
Loomulikult ei saa teha nii-elda geneetilist make-upi, muuta inimesi, et nad ei vaja maju. Vi energiat mingitest krvalallikatest. (Mathis naerab jlle.)
Aga kus on siis see punkt, kus saame muutusi teha: kui melda niteks kliimamuutustele, on ju vga selge, et see on kogu inimkonna hine huvi vhendada CO2 heiteid. Et inimene tarbib kiiremini ja rohkem kui maakera juab varusid taastada. Siis mtled, kelle kasuks on niimoodi kituda. Mitte kellegi. Meie mtleme, et kige thtsam on kitumise muutmise otsus vastu vtta riigi ja linna tasandil. Sest linn on ks vtmekoht, linn vib kituda kokkuhoidlikult vi mitte. Linn peab ju kik oma varud saama vljaspoolt, mbritsevatelt maadelt. Kui vrrelda niteks Ameerika linna Houstonit Itaalia linna Sienaga, mis suudab kolm korda vhema kuluga elada, on selge, et saab ka teisiti. Kui hjuustonlased majandaks oma linna nagu itaallased, vheneks nende jalajlg tohutult, ilma suurema elumugavuste tegeliku kahanemiseta. Vga thtis on just see, kuidas me oma infrastruktuure ehitame. Kige thtsam majandusedu vti hele linnale, suurim investeering, mida see saab teha, on valmistuda uueks tulevikuks. Kui seda ei tehta, kaob see linn maamunalt, ei psi konkurentsis, hvib.

> Suurte infrastruktuuride muutmine oleks vljapsutee. Aga siiski, kas individuaalsel teljel on luksus lubatud kui palju vib ksikisik ikkagi kulutada?
Vastus peaks justkui puudutama moraaliksimust, millesse ma ei taha sukelduda.
Ksimus on, kui kasumlikult me kitume. Aina pealiskaudse kasu taga ajamine hoiab inimest n- kigus, muutes meid aina tootlikumaks, elu efektiivsemaks, aga tarbime rohkem maavarasid, see seaduspra avastati juba 150 aastat tagasi. Me elame ikka illusioonis, et aina kasumlikuma tootlikkuse mng on kogu majanduse vti ja tagab kindla tuleviku.
Aga see pole nii, me vajame teistsuguseid toimemehhanisme. Nd peaksime maha istuma ja mtlema, mis on meie rahvuslikud huvid. Niteks SKP arvestamise ssteem ehk kui palju raha majanduses liigub ehk kui palju raha liigub kest-ktte, see ei nita ju meie tegelikku edukust. Kui juurde ei arvestada teisi tegureid kui palju taastumatuid maavarasid kulub, kas kasutame neid taastumisevime piirides. Selle arvestamine peaks olema meie riigi huvides.
Ma ksin, kas Eestil on sjavgi? On, eks, siis miks teil on sjavgi? Sest see on riigi huvides, see on idee, mida usutakse. Aga ellujmise ksimus peaks olema samuti riigi huvi, huvi arvestada sstliku majandamise ideed. See on oluline kestmajmiseks.

Kik arvestavad endiselt majandusedukust SKP-s? Me ei saa seda muuta. Jah, saame kll. Kuidas?
Saame kll (naerab). Proovige. Meie organisatsiooni eesmrk on tegutseda koos riikidega. Praegu on meiega koosts kmmekond maad (projekt Ten-in-Ten toimetaja), kes vtavad omaks edukuse mudelina koloogilise jalajlje SKP asemel. Peaksime aru saama, et SKP ei ole tiuslik mudel mtmaks meie majanduslikku hakkamasaamist, selle peaks kombineerima vga paljude muude teguritega. Oleks tore, kui Eesti oleks ka nende riikide hulgas, kes sellega tegeleks. ldiselt on ju nii, et ega siis kliimamuutused pole ainus probleem, ikka maakera varud, mida tarbime. Kui Eesti pole selleks valmis...
Aga teisalt, eks ole, Eesti on n- krediidiandja, annetaja ldise jalajlje arvestuses?

Tean, et meie jalajlg on keskmisest lubatust 2,1 globaalsest hektarist kvasti suurem le 6 hektari.
Jah, aga las ma vaatan jrele (Mathise ngu kaob korraks ekraanilt, kui ta vasakult lauanurgast midagi lappab). Ja, nii on, teie maa varud nitavad 9,1 hektarit iga eestlase kohta. Teil on rikas maa.

Aga samuti jtkates vime selle ju letada.
Kui Eesti on tark, siis vaatate ette. Teie maa on vga rikas, teil on varusid, aga kasumi tagaajamisel neelate selle kiiresti alla, oleks eriti loll tegu sellel sndida lasta. See thendab, et teie riigi otsustajate ette tuleb asetada varude arvestused, nende piirid ja melda koos, kuidas edasi. Ei piisa tlemisest, et oleme looduse vastu kenad. Kui me ei hoolitse oma loodusressursside psimise eest, ei ole meil tulevikus konkurentsivimelist majandust. Meie suurim vimalus on hoida end varusid letarbimast.

Aga kui energivajadus kasvab Kas Sina oled isiklikult niteks tuumaenergia pooldaja, pead seda piisavalt puhtaks, mis ei saasta kliimat ja mis vhendab jalajlge?
Ei, sellega on vga palju probleeme: hind, jtmed. Mneti on see ikkagi mng tulega, sest melge kuidas meil vib olla kmneid tuhandeid tuumajaamu maailmas, aga me ei taha htegi lubada Iraani? Need lahendused ei tta globaalselt. Me saaks ka ilma hakkama, kui vtta alternatiivsed energiaallikaid kui neid igesti ehitada ja kasutada.

Kas me Eestis siis kasutame hetkel oma maad hsti, kui meie jalajlg on 6 hektari kanti, varu aga 9?
Ma ei tle, kas hsti vi halvasti, seda otsustate ise. Ma lihtsalt tlen, kui suur pld teil on. Teil on suur pld. Praegu on nii, et kui igaks maailmas elaks nagu eestlased, oleks meil vaja kolme maakera.

Aga kui mnel maal on vga kitsas, tleme, vimaldab kohalikel kulutada ainult 1 hektar isiku kohta, kas siis meiesugused rikkad maad peaks andma krediiti, tarbima ise vhem?
Ma ei tle, mida peaks tegema. Meie organisatsioon maalib teile pildi, milline on seis. Aga tore olekssaage aru, eestlased peavad ise otsustama, palju teil on, palju kasutate ja mis on teie huvid.

Mul pole autot, kin palju jalgsi, tkoht ja elupaik on lhestikku, ostan kohalikku toitu niipalju kui vimalik. Kust ma veel kokku tmban? Mu isiklik jalajlg letab ikkagi 2,1 hektarit... Kas Milka shokolaadi vin ldse sa?
(Nitan Mathisele lbi veebikaamera thja lillavrvilist pakendit.)
Kas sulle see maitseb?

Jah.
No s muidugi (naerab). Me ei tle ikkagi inimestele, mida nad peavad tegema, nad peavad ise aru saama, mis on neile hea, kigile, maakerale hea. Me usume, et kik rahvad tahavad hte ilmset asja, et varud hel peval ei lpeks. Kik, kes sellele ei mtle, riskivad oma tulevikuga tohutult. Parem teha seda praegu, kui kannatada. Me ei tle kellelegi, et olete halb maa, kasutate halvasti oma maa varusid, see ei vii meid kuhugi. Keegi ei reageeri hsti moraalsele noomimisele. Lihtsalt me nitame, et kui Eesti ei majanda perspektiivitundega, on riigil tulevikus suuri probleeme. Eesmrk pole panna iga indiviidi ennast sdlasena tundma, see tekitab frustratsiooni ja tekitab vastuseisu. Vga vhe inimesi tahab oma elus kirglikult midagi igeks muuta,aga meil on vaja suuri muutusi riiklikul tasemel. Milka shokolaadi mujal toodetud okolaadi smise prast ei pea end sdi tundma, energia peaks suunama mujale.

Nii et te kunagi ei moraliseeri, vaid tlete alati, mida oleks mistlik teha?
Mina isiklikult testi ei moraliseeri, kuigi paljud seda teevad. Mul on arusaam, et kui asja hakata moraaliga phjendama, saavad inimesed eldust tpselt vastupidi aru. Kui sa tled: ainult siis, kui sa hoiad oma jalajlje 2,1 hektari peal, oled hea inimene, siis inimesed mtlevad, oo, suurema jalajljega elamises on kindlasti midagi ahvatlevalt ja tahavad sellele juurdepsu, ei taha sellest loobuda. Ja keegi ei loobugi. Asja tuleb teisest kljest valgustada, elda, kas olete lollid, et ei investeeri tulevikku?! Miks te peaksite tahtma oma huvisid nestada, miks viskad raha aknast vlja?!
Eetika on hea rajaseadja, sellega ehitame ngemuse, millist maailma tahame nha. Aga siis peame ksima, kuidas seda kige paremini ehitada.
Maailma vib vaadelda kahest aspektist. Kui sul on raha, oled rikas, siis on see hea ainult sulle. Kui kigil on raha vahva. Aga kui tegu on ressurssidega, pead arvestama, et kasutades rohkem kui keskmine number lubab, peab keegi teine sinu tttu omadega vlja tulemiseks vhem kasutama, muidu keskmine number ei tasakaalustu. Nii see ttab. Me elame ikka veel fantaasiamaailmas nimega raha et raha on kigi asjade ekvivalendiks ja juhib meie otsuseid. Kui raha juhib, siis surume me teised, vaesemad inimesed pildist vlja. Aga kuhu see viib? Nagu teame: vgivalla ja sjani. Pole hea teisi pildist vlja suruda. Kas tahad elada selles maailmas vi ei, see on ksimus.
Mina usun, et kui meil on piisavalt teavet selle kohta, kuidas maailm funktsioneerib, vime teha paremaid otsuseid. Hea uudis on see, et jalajlje puhul thendab isiklik huvi ka ldist huvi. Kui Eesti huvitub oma jalajljest, oma vimalustega arvestamisest, siis on see automaatselt hea ka kogu maailmale.

Eestlased elavad phjamaal. Kas seda peaks ka kuidagi jalajlje sisse arvestama, et hed inimesed elavad phjas ja vajavad elukoha tttu rohkem ressursse, et hoida end soojas?
Miks teil rohkem vaja on?

Sest me ei ela soojas, valges lunas.
Aga ma ksin nii, et kas teil on vaja krgemat SKP-d kui teistel maadel, et hakkama saada? Kujutlege, kui kik rahvad tulevad RO kokkusaamisele ja hakkavad kauplema, kui palju nad viksid kasutada oma riigi klimaatiliste iserasuste tasakaalustamiseks lisaressursse? Eestlased tulevad ja tlevad, et meil on vaja rohkem kui maailma keskmine, sest meil on nii klm ja pime. Aga siis etiooplased tusevad psti ja tlevad, et tegelikult on meil vaja rohkem, sest jahutamine on vga kallis energiakulu. Ja see on tsi, sest sooja hoidmiseks pead ehitama ainult hea maja, aga mahajahutamiseks kulub rohkem energiat, see on kallim kui ktmine.
Ma pean nd intervjuu lpetama ja koosolekule tttama, aga tahan veel lpetuseks elda, et oleks hea, kui Eesti hakkaks oma koloogilise jalajlje ksimusega tegelema. Kui Eesti oleks ks neist kmnest riigist, kes esimesena jalajlgedes oma edu mdab, oleks teil suur edumaa.

Vaata ka:
Eesti Looduse juulikuu 2009 numbrit, kus
Age Poom tutvustab meetodit, kuidas
mdetakse globaalse hektari suurust
inimese kohta.
Loodusesbra juunikuu 2008 numbrit,
kus Maie Kiisel kirjeldab erineva elustiili
viljelejate jalajlje ulatust.

Kuidas saab elada maakerale vlgu?
Inimkond on Global Footprint Networki arvutuste kohaselt alates 1986. aastast seega juba 23 aastat elanud vlgu. Vlgu ollakse niisamuti nagu pangas: mingi aja jooksul saad pangalt krediiti, aga lpuks pead ikkagi vla tagasi maksma. Maakera krediidiandmine neb vlja kalavarude nitel nii, et kui inimkond teatud aeg pab kala liiga palju, ei paljune kalad enam piisaval hulgal,parved jvad aina viksemaks ja viksemaks, kuni meie pidurdamatu vajadus lpuks kik vlja pab.

Organisatsioon Global Footprint Network nitlikustab meie letarbimist he kindla kuupevaga: sel aastal saabus Earth
Overshoot Day
ehk Maailma Vlguelamise
Pev 25. septembril, mis thendab, et maa looduslikud varud,mis olid ette nhtud aastaks 2009,said otsa juba septembri lpus.Alates 25. septembrist kuni 31. detsembrini elame me vlgu.
Huvitav on see, et eelmisel aastal saabus Earth Overshoot Day 23. septembril, mis thendab, et globaalne masu on kll pealtnha tarbimist pidurdanud, ent sisuliselt on tegu siiski thikigul ttava tarbimismasinaga, mida isegi masu nii lihtsalt ei peata. Vaata: www.footprintnetwork.org netikljel: earth overshoot day

koloogilise jalajlje kontseptsiooni
lid aastatel 1990-1994 Mathis Wackernagel ja William E. Rees. Mathis oli tol ajal alles noor, piirkondliku planeerimisega tegelev
teadlane, keda juhendas vitekirja kaitmisel
professor William E. Rees Kanadas Vancouveri Briti Kolumbia likoolis.
Oma jalajlge saad kige paremini arvestada Tartu likooli geograafide koostatud kalkulaatoris: www.ut.ee/mobility/jalajalg



Usutles Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet