5/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Kuidas Kablis avastati osarnne

Eestisse rajati esimene linnujaam Kabli rannikule 40 aastat tagasi seoses poolakate tollal Lnemere idakaldal kivitatud
lindude rndeuurimisprogrammi Operatsioon Baltica ja meie oma rngastuskeskuse loomisega Matsalu looduskaitsealale. Programm vimaldas varustada linnujaama vajalike rngastega,
mis kandsid tollal nukogude okupatsiooni
oludes uskumatut signatuuri ESTONIA MATSALU.

Kabli linnujaama rajajal, tollasel Nigula looduskaitseala juhatajal Henn Vilbastel ei olnud tenoselt ettekujutust, et alus saab pandud vga pikaajalisele projektile, mis on kestnud tnase pevani. Pigem oli mte kasuta da vimalust kaasa la rahvusvahelises koosts, mille algatasid poolakad ning saada selgust oma uurimisobjekti rasvatihase rndekitumise kohta mis ei olnud tollal sugugi vga selge,aga millesse jrgnevad aastakmneid tid lahendusi.

Tavaliselt on linnujaamad rajatud kohtadesse, kuhu rnne tugevalt koondub need on merre ulatuvad poolsaared vi maasred ning meresaared, kus on suhteliselt lihtne pda suurt kogust rndelviibivaid linde. Kabli puhul sattus linnujaama asukoht tavalisele mererannikule, mis on samuti lindudele heaks rnde juhtjooneks. Kuid koondumine ei ole siin tugev. Siiski esialgu nrkusena tundunud asukoht on osutunud just Kabli linnujaama tugevuseks siia pstitatud suur le 15 m krgune Helgolandi tpi hiigelrsa vimaldab avastada ka rndeliikumisi, mis jvad nii visuaalvaatlejal kui ka rnde kontsentreerumiskohtades asuvates pgikohtades mrkamata. Nii on Kabli linnujaam sobiv koht paikseks peetavate ja osaliselt rndavate metsavrvuliste rndeliikumiste uurimiseks, kelle puhul toimub rnne mrkamatult mda metsamassiive ja kes vldivad vljalendu avamaastikule.
Nd on selgunud, et tielikeks paigalindudeks peetavad sootihased, tutt-tihased ja puukoristajad vivad mnel aastal ette vtta kllaltki arvukaid sgisesi rndeliikumisi. Ka algne huviobjekt rasvatihane osutus Eestis osarnduriks, kellest osa asurkonda on philiselt rndajad (loodusmaastikes pesitsejad) ja osa peaaegu tiesti Mats Kangur paiksed (linnades pesitsejad). Kll vib tdeda, et viimase paarikmne aastaga on Kablis rasvatihaste rnne muutunud vhemarvukaks, mis viitab lindude vimele kiiresti kohaneda muutuvate kliimaoludega. Kabli linnujaamas kige arvukamalt mrgistatud linnuliik Euroopa vikseim linnuliik pialpoiss on samuti osarndur, kelle asurkonnas paiksete ja rndsete isendite vahekorda reguleerib looduslik valik.

Pialpoiss enim mrgistatud lind
Kablis 40 aasta jooksul on Kabli linnujaamas kige enam mrgistatud pialpoisse (Regulus regulus) le 156 000 isendi on Kablis jalga saanud MATSALU kirjaga rnga, mis moodustab veidi le veerandi linnujaamas rngastatud lindude koguarvust. Taasleide on kogunenud veidi le 170 see thendab, et he taasleiu saamiseks tuleb mrgistada peaaegu tuhatkond pialpoissi.

Pialpoiss: nii talvituja kui rndaja
Vaatamata sellele, et tegu on Euroopa vikseima linnuga, suudavad pialpoisid talvituda nii talvel madala temperatuuri ja lhikese pevaga Phja-Euroopas kui rnnata talvituma pehmema kliimaga Keskja Lne-Euroopasse. Rndel suudavad pialpoisid regulaarselt letada ulatuslikke veetakistusi. Kablis rngastatud isenditest on Lnemere teiselt kaldalt saadud poolsada taasleidu ning ks pialpoiss on judnud isegi Suurbritanniasse. Prast mere letamist on pialpoisid pris kurnatud, mis viitab sellise rndetaktika toimimisele fsioloogilisel piiril.

Linnud valivad ilma, millal lennata
Pialpoisid kasutavad edasiliikumiseks erinevat taktikat. Kui valdavad krgrhkkonnad ja d on selged, rnnatakse sel ning letatakse ka sageli tuule toel Lnemerd, seda kinnitavad taasleiudki.
Lnemere taolise takistuse letamiseks peab ligikaudu 5 grammi raskune lind koguma piisava ktusevaru rasvuma, suurendades kiirelt kehakaalu kuni kolmandiku vrra. Lisaks on vajalik arvestada ka ilmastikutingimustega vaja on lelendu toetavat sabatuult. Nii hindavad rndel rannikule judnud pialpoisid ilmastikutingimusi ning stardivad lelennuks vaid soodsate olude puhul. Kablis on linnursaga korduvalt nnestunud suures koguses (poole tunni jooksul kuni tuhat isendit) pda pikeseloojakul isele rndele startivaid pialpoisse.

Tuul triivib pialpoisse
Kui valdavad krgrhkkonnad, d on selged ning puhuvad soodsad tuuled, rnnatakse sel ning letatakse ka sageli tuule toel edukalt Lnemeri, mida kinnitavad taasleiud Rootsi linnujaamadest. Vahel kalduvad merd letavad vikesed pialpoisid tuuletriivi tttu edelasuunast krvale ning neid on tabatud Ahvenamaal asuvatest linnujaamadest.

Vihmaga lennatakse valgel ajal
Vihmastel perioodidel kasutatakse aga edasi liikumiseks varahommikuid, kulgedes mda rannikumetsade puuvrasid luna poole.
Mnel aastal domineerivad pialpoiste philisel sgisrndeperioodil septembri teisel ja oktoobri esimesel poolel madalrhkkonnad ning iseks rndeks soodsa ilmastikuga id napib. Sellistel perioodidel koguneb rannikul asuvatesse metsadesse massiliselt pialpoisse, kes liiguvad edasi varahommikuti mda puuvrasid luna poole, eelistades lennata vastutuult. Taolistel aastatel tabatakse Kablis mrgistatud pialpoisse philiselt Lnemere idakalda linnujaamadest. Kui vrrelda mda rannikut ja merd letavate pialpoiste rnde kiirust, siis viimastel on see kordades suurem. Rndekiirus on suurem ka lindudel, kelle rasvavarud olid rngastamisel suuremad. Talveperioodil on talvituvaid tabatud philiselt Saksamaalt, kige kaugemad Kablis mrgistatud pialpoiste taasleiud prinevad aga Itaaliast ja Prantsusmaalt. Rngastatud isendite kevadrnde aegsete taaspkide phjal toimub tagasiprdumine pesitsusaladele aprilli teisel poolel. Seega on pialpoiss tpiline lhirndur, kellele on omane nii lhimaarnduritele iseloomulik pevane rnne kui ka kaugrnduritele omane ine rnne.

Pialpoiss on ka osarndur
Siinkohal tuleb rhutada, et pialpoiss on ka osarndur, kelle asurkonnast osa jb Eestis talvituma pesitsusaladele, olles siinsetes okas- ja segametsades talviti ks tavalisem liik. Kll vib tdeda, et prast vga klmi ja lumerohkeid talvi jb kevadeks ellu vga vike osa talvitujatest. Samas osutub paigalinnuks olemine kasulikuks ellujmisstrateegiaks pehmete talvede puhul. Hiljuti on eksperimentaalselt testatud, et lindude rndsus on piisavalt tugevalt prilik ning valiku toimel vib asurkondade rndsus muutuda suhteliselt kiiresti. Suure tenosusega mrab ka pialpoisi asurkondades paiksete ja rndsete isendite vahekorda looduslik valik. See kajastub ka pikaajalises linnujaama andmestikus, kus on perioode, mil pialpoiste arvukus on vga krge, ja perioode, kui see on madal. Kindlasti on lhikese elueaga pialpoiss heaks mudelliigiks rndekitumise edasiseks uurimiseks kiirete kliimamuutuste mjust elustikule ning vimaluseks uurida liikide kohastumisvimet muutuvate keskkonnatingimustega.
he taasleiu saamiseks tuleb mrgistada peaaegu tuhatkond pialpoissi.

Mis tuuled on rndajale hd?
sel on hea lennata kirde- ja idatuule, aga ka phjatuule toel ilmselt nii saabki 5grammine lind le mere. Tegelikult kaalub ta kll 67 grammi, millest prast mereletamist on jrel taas tavaprased 5 grammi. ldiselt, mida hilisemaks jb rndeperioodi faas, seda kiiremaks rnne lheb (vidujooks, et igeks ajaks kohale saada). Koosts vene uurijatega on selgunud, et Lnemere idakalda (philiselt Venemaalt ja Soomest prit) pialpoisid rndavad kiiremini just rnde algusperioodil, st ajal, kui on vajalik letada takistust. Prast, kui on jutud Lnemere lunakaldale, kulgeb rnne aeglasemalt. Meie laiuskraadil eelistatakse ist hpet, luna pool aga pevast edasiimbumist. Kui ilm ei vimalda, toimub ka meil hommikune aeglane pevarnne. Tundub, et pialpoiste rnde edu vti on just vita aega rnde esimeses faasis takistust letades ning prast jb rohkem aega talvitu miseks sobiva putukarikka kuusemetsa leidmiseks Kesk-Euroopas.

ine rnne sstab energiat, aega ja vhendab riski
Et pialpoiss sel rndab, on omamoodi paradoks, sest tavaliselt kasutavad lhimaarndurid rndeks peva ja kaugrndurid d, kuigi on erandeid. ise rnde eelisteks loetakse:
1) pevane aeg jb toitumiseks,
2) sel on jahedam, mis vhendab lekuumenemise ohtu ja vhendab veekadu,
3) sel on hk niiskem, mis aitab vhendada veekadu,
4) jahe hk on vhem tihe ja lennuks vajalik energiakulu viksem,
5) sel on vhem tuult (just vastuvi klgtuult),
6) navigeerimiseks saab kasutada thistaevast,
7) rvlusriskid on sel viksemad.



Agu Leivits
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet