5/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Siniallika hiis hoiab rahvusvrve

Aeg-ajalt ksivad Tallinna vi mne teise linna inimesed, kuidas leida oma hiit? Et seda
elda, peab teadma, kus on inimese juured. Keegi meist pole priselt linnast prit, juured ulatuvad ikka kladesse ja taludesse. Kige igem on melda, millise esivanemaga, tema kodukohaga on su side kige tugevam. Kllap siis seal klas vi kihelkonnas asub ka su hiis, mida otsida, kus kia ja millele melda. Selles hiies kohtuvad su jljed, mtted ja pilk esivanemate omaga.

Aga kui sa oled kesk linnakra ja tunned,
et vajad ndsama veidi rahu, vrsket hku, puudekohinat, linnulaulu, vetevulinat, vge ja esivanemate lhedust? Tallinna Raekoja platsist 30 km hommikupevas asub metsa varjus Siniallikas. Varsti prast kiirtee lppu, kohas, kus Tartu maantee letab teist korda Pirita je, leiad vasakut ktt autoparkla ja selle nurgast metsa kaduva raja. Rajal paremale hoides juad peagi tumeda jevooni, letad soonikuorgu mtva silla ja kui sa oled siin esimest korda, tabab sind kindlasti llatus.

Puude vahelt hakkab paistma midagi erksalt sinakasrohelist, mis lhenedes tidab metsa vahel avaneva vlu sgava veepeegliga. See on nagu ime. Midagi nii erakordselt helget ja vrvikat peitub siin kalda ja krgete puude varjus ning tidab su hinge rmuga.

Tusuveeline allikajrv
Sini- ehk Ohvriallikas on tusuveeline allikajrv, mille phjas vesi paljudes kohtades les keeb, allikas toitub survelisest phjaveest. Allikal on laiust kuni 20 meetrit ja sgavust kuni 4 meetrit, vees vib sageli nha kalu. Vrvi annavad allikale selle phjas paistvad sinakad liivaosakesed. Jrvekesest vljavoolav oja suubub sajakonna meetri prast jkke.
igupoolest on Saulas kolm allikat, mis on kik loodus- ja muinsuskaitse all. Siniallikast 30 meetrit kagus asub Mustallikas ja selle taga kohe Valgeallikas. Vesi on neis aasta lbi klm: 57 kraadi.

Must ja valge allikas
Kuigi ka Mustallikas leidub vee leskeemise kohti ja sellest voolavad lbi Valgeallika veed, on phi ometi must.
Valgeallika phjas on kmneid keemiskohti, millest lespaiskuv valge liivapuru halli ja musta setet lppematult trjub. Valgeallikas on samuti vike jrveke.
Sini- ja Valgeallika rde on rajatud piirded ja purded, et pehmet kallast stkumata ohutult veeni kndida. Ja kaitset vajab kallas hdasti, sest rahvast kib siin palju. Siniallika hiis on kindlasti ks klastatavamaid phapaiku Harjumaal. Aastas vib allikateni viiv rada nha kuni kmmet tuhandet inimest.

Siniallika pha paik
Allikate lhedal asunud niitu nimetati Hiie aasaks ja seal on ka Hiiemgi. Paljud inimesed tulevad Siniallika hiide teadlikult kui phapaika. Enamik klastajaid on aga siiski enese teadmata palverndurid, kes tahavad osa saada pha paiga ilust ja kosutavast vest.
Kui 2004. aasta pimukuus kogunesid siia soome-ugri maailmakongressi avamise puhul hispalvust pidama maarahva, soome, ersa, udmurdi ja mari omausulised, veti Valgeallikast vesi, millega keedeti samas toimunud palvuse jaoks puder. Viies himukeeles prduti Maaema, Uku, Vee-ema, Tuleema, Tule ja esivanemate poole, et paluda maale ja plistele rahvastele nnistust.

Primus nuab anni viimist
Alates 1899. aastast on Siniallika kohta talletatud paarkmmend lhemat vi pikemat primusteadet. Nende kohaselt on paik juba vanal ajal vga kuulus ja klastatav olnud. Phapaika tuldi ravima ja elujudu koguma. On kneldud, et Siniallikas tervendab kik haigused, isegi kige raskemad. On ka arvatud, et allikas ravib terveks kik naha- ja silmahaigused. Eraldi on nimetatud silmavalu, maast hakanud haigusi ja sgelisi. Tervenemise tingimuseks on aga vee eest anni jtmine.
Allikas pidi kige paremini aitama siis, kui sinna hberubla visata. Kneldud on ka vask- ja hberahast, 5kopikalisest, vanadest rahadest, viljateradest, riietest ja muudest andidest.
Vett vidi kasutada sealsamas ja viidi sageli ka koju kaasa. 1929. a vahendas Rudolf Pldme selle primuse: Kose Siniallikale (Uuemisa maal) viidi andeid. Kui lastel olid maa-alused, siis saadeti lesk naine Siniallikast vett tooma. Ta viis vi 1 kop. vaskraha allikasse ja ti sealt vett, millega pesti haiget last. See tegi haige maa-alustest puhtaks.
Allikasse visatava anni judu suurendas sageli taig. 1910. a kirjutas Jaan Jung Siniallika kohta: Vask- ehk hberahaga vaotatavat kolm korda haiget kohta, siis keerutatavat kolm korda vastu peva mber pea ja visatavat hallikasse. Siis vetavat sealt vett ja kastetavat haigeid kohte, mis siis terveks saavat. Mned olla ieti suures haiguses olnud, aga hallika vesi olla ikka kik terveks teinud. Selleprast olla see hallikas nii pha.

Siniallika vaimud Tlp ja nkk
Siniallika veel on ka noorendav vgi. Kord keegi vanem naisterahvas ei hoolinud targa manitsustest vett targu kasutada. Lks allikasse leni sisse ja muutunud pris nooreks titeks.
Siniallikas aitab ennustada tulevase nime. Vee kohale kummardades tuleb hda jrjest meeldivate inimeste nimesid. Kelle nime kohal tuseb allika phjast suur pahvakas setet, see ongi see ige. Vibolla annab allikas vastuse ka muudele ksimustele, kui puhta sdamega ksida.
Allikaid hoiab Siniallika Tlp mehesarnane vaim, kellel peas kbar, seljas sinine kuub ja kes kepp. Kneldi, et Tlp tuleb koju jrgi, kui allikast annita vett viia.
Sealsamas lhedal, Saula vana silla juures, nhti aga varem sageli teistki veevaimu kuldsete pikkade juustega nkki.
Siniallika hiies kohtuvad loodus ja vaim, ajalugu ja tnapev. See paik on eriliselt thenduslik kigile, kel kallis kodu ja kodumaa. Sini-, Must- ja Valgeallikas hoiavad meie rahvusvrve.





Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet