5/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

raamaturott
Raamat, mille viks metsa kaasa vtta

Seened: tunne, korja,hoidu

Tea von Bonsdorff ,Lasse Kosonen
Soome keelest tlkinud Katrin Jrgens,
konsultant ja toimetaja Erast Parmasto.

Varrak, 2009. 208 lk

Vrske hk, metsa lhnad, vrvilised
seened, punastavad pohlad. Pan igal aastal vhemalt korra metsa seenile minna, paistku siis pike vi tibagu vihma. Viimati kisin septembri alguses, korvi rndasid kukeseened, puravikud, tatikud, riisikad ja kitsemamplid. Heinikuid ei korjanud selleprast, et ei olnud endas pris kindel. Samuti ei korja ma samal phjusel enam knnuseeni. Kui ei tunne kindlalt, ei pane ka korvi, sest muidu vib smaeg kurvalt lppeda. Tean ka, et minust on
metsa vga hid sgiseeni maha jnud
teadlikumaid seenespru ootama.

Kui palju on tnavu juba mrgitustega haiglaravile sattunuid, kes ekslikult sgiseente phe on koju toonud valget vi
rohelist krbseseent. Mkoloogid soovitavad
vheste kogemuste korral niteks tiesti valgeid seeni ldse mitte koju tuua. Eestis on pris palju hid seeneraamatuid ilmunud, ent seeni tuntakse ikkagi halvasti.

Erast Parmasto on elnud, et tark petuseandja
kulub elus alati ra, kuid ilma
raamatuteta pole vimalik seeni korralikult
tundma ppida: Palja juhatamise-nitamise
peale ei j he liigi erinevused teistest
kuigi kergelt meelde.

Mramise jaoks on vaja korjata terve seen, sest mramistunnused vivad asuda kskik millises viljakeha osas. Muuhulgas on mramistunnuseks seene lhn. Viimati metsas tundsin mitmel korral aniisilhna, kuid selle levitajat mets ampinjoni kahjuks ei silmanud. Kesolev raamat tekitas tunde, et viks ta ikka jrgmisel korral kaasa vtta. Sellega seoses
kohe ks mrkus ka tekstikiri oleks vinud
kll suurem olla, praegune on metsahmaras
ja vanadel silmadel raske lugeda.
Fotosid vaadates valdas ratundmisrm,
et just seda ma korjasin vi selle jtsin kasvama. Kenad ja arusaadavad on liigikirjeldused: pilt kasvukohas, nimi
eesti ja ladina keeles, hinnang sdavusele, kirjeldus, tundemrgid ja kasutamine,
lhiliigid ja hoiatused nii mrgisuse kui ka selle kohta, milliste mrgiste liikidega on segiajamise oht. Seegi on kirjas, kas klbab kohe pannile panna vi vajab kupatamist ja kui kaua siis. Niteks mnniriisikat peab kupatama vhemalt viis, kaseriisikat umbes kmme minutit. Aeg-ajalt on hea seejuures oma teadmisi mrajate ja -nituste abil vrskendada ja see raamat on ks, mis seda vimaldab.



Liina Espenberg, kauaaegne seeneline
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet