5/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesbra sahvrist
Matsalu Loodusfilmide Festivali fotopevast

Augusti alguses helistas ootamatult Ago Ruus. Nii algas minu jaoks sellesgisene Lihula suursndmus. Sain austava lesande panna koos Heiko Kruusiga kokku MAFFi (Matsalu Loodusfi lmide Festivali) fotoprogramm, lisaks pisut seinapinda omaenda nituse jaoks.

eldakse, et juhuseid pole olemas, et kik asjad satuvad nppu seeprast, et need peavad
sinna sattuma. Nii ilmus suur mbrikutis 6x6 sentimeetrisi laifi lmislaide Lapimaa loodusest sahtli phjast lagedale tervelt kahel phjusel. Nituse materjal oli mul (kahjuks) juba olemas ja seintelgi kinud, aga nd meenus nostalgiline igatsus pris fotokaamerate jrele.Sel phjusel sai ra meelitatud Eesti ks tuntumaid suurpiltide autoreid Lembit
Tenno, kes kutsus kaasa ka vanameister Gustav Germani. Kui viimasel on kodus sadade kaupa likorralikult prinditud, klaasitud ja raamitud suuri fotosid, mis ainult ootavad vimalust eksponeeritud saada, siis Tenno asus kibekiiresti printima ja raamima fotosid, mille juures he mehe siruulatusest ei piisa, et neid tkojast bussi ja bussist Lihula Misa aita seinale tarida. Verivrsked taiesed ja kik ikka selleprast, et kui asi tasub tegemist, tasub see hsti tegemist. Samal phjusel askeldasid kaks tmeest pea terve peva, et ehitada ja paigaldada misa aita tsine valgustus, mis kannataks vrdlust korralike galeriidega ja vimaldaks nha pildil olevat pisimate detailideni. Ndsest vib Lihula Misa Ait eksponeerida mida tahes, tundmata hirmu pimeduse ees.

***

Loodusmaastikud: meri, jed, jrved vttis kokku Gustav Germani aastatepikkuse kire vett pildistada. Lembit Tenno Loodus lbi plaatkaamera esitas 17 pooleteistmeetrist pilti erinevate maade matkaradadelt Norrast, Soomest, Eestist ja Roheneeme saartelt.
Ago Ruusi idee oli sel sgisel eksponeerida vimalikult palju kohalikke, s.t Lnemaa fotograafe, kuna seni tuntumad tegijad olid vist hetkeks aja maha vtnud.
Hanila vallavanem Arno Peksarit viks varahommikuti kohata kusagil uduse mere kaldal vi Salevere salume allika all vi mnel ainult temale teada oleval metsalagendikul, paraku me magame kik sel ajal ja nii saamegi sellest maailmast teada ainult tema piltide vahendusel. Need said nd, esimest korda nelja aasta jooksul nii suures formaadis vlja prinditud. Neli aastat vttis autor hoogu, nd oli idee kps ja nitusele judis teline paremik Sgistalvine Puhtu.
Endine Matsalu mees Tiit Kaljuste pildistaks ilmselt mrksa rohkem, kuid viimase aja tegemised looduskeskuste ja infostendide koostamisel ja kujundamisel rvivad pevi, ndalaid ja kuid. nneks judis vike pihutis salaprast pakatavaid Lnemaa loodusvaateid ka nitusele.
Sama saali teisele seinale asetusid HKHK Grupi esindajate pildid Oma vaatenurk. Seekord ainult viis taiest, autoriteks Kaia Vooremaa, Heli Nr, Mare Miller, Inge Peterson ja Anu Tamme. Kllap olid lejnud Haapsalu Kutsehariduskeskuse 2008. aasta loodusfoto kursusel osalenud lepea oma tdega hivatud ja ausalt elda on nitusele minek vgagi tsine ja otsustav samm. Tahaks ju nidata parimat pilti, ent enamasti on see veel pildistamata. See on valusalt tuttav tunne.
Kaido Haagen on nimi, mis rgib enda eest. Peamiselt teatakse teda arhitektuurifotode, viimasel ajal ka hobi korras tehtud allveefotode jrgi. Lihula misa vlvsaali seintel oli aga seekord nitus nimega Milline vaade. Eestimaal leiab milliseid ja ka kahemilliseid vaateid rohkesti. Kaido oli mnd neist vaatajatega jaganud, nii et vanadesse aknaraamidesse ptuna avasid need meile killukesi kellegi teise igapevast, mis heskoos ometi pidupevaks lenesid.
Misa Tunnelis vis kogeda omaprast staatilise foto dnaamiliseks kujundivooks teisenemise efekti. Alo Pldme pealtnha lputult palju, tegelikkuses ainult 80 pilti Neeruti semiootilistest puudest nullis ra senise kogemuse ja arusaama seinal rippuvast pildist kui jvast ja lplikust kujundist. Jadastikuses paljususes sai neist pidevalt muutuv ja uuenev, otsekui elus vaade, mis tnu autori omistatud mrgilisele thendusele andis igal vaatamisel uue elamuse, sltuvalt meeleolust, kontekstist ja vaatamise laadist.
Misa suur saal mahutas enam-vhem kogu Looduse Aasta Foto 2009 paremiku. Neid pilte on mujal juba nhtud, Lnemaal veel mitte. Need sobisid restaureerimist ootava saali pastelsetes lagunemistoonides seinale justnagu osakesena loodusest. Kllap oligi kivi ja krohv, mida muud! Kultuurimaja sammassaali juhtnitus oli sedapuhku vga sobivalt Matsalu inimeste endi pildistatud. Pille ja Kaarel Kaisel nitasid meisterlikult tabatud vaateid Kasari luhast ja selle elanikest. Nitused avati juba kolmapeva htul ja veti maha prast filmifestivali lputseremooniat.

***

Nagu ikka, kripeldas seegi kord korraldajate sda enne 19. septembri fotolaupeva pris kvasti kui palju rahvast tuleb? Hommikune sessioon Matsalu Looduskeskuses ajas pisikesevitu saali peaaegu lhki, kuid Arne Aderi ning Pille ja Kaarel Kaisla fotosid koos Urmas Sisaski lummavate helinditega ning Fred Jssi mitte vhem lummava hlega vaadati karges vaikuses. Multimeediakava Elu Matsalus jst jni tekitas ilusa ja tese elamuse ja mtteid elust, surmast ja veel kord elust.
Jrgnes lustakas ja sisutihe fi lmilugu noorest, andekast ja juba likuulsast ungarlasest Bence Matest. Snnipevalapse Urmas Tartese ettekanne loodusfoto hinnast ti kohale needki, kes esimeste ettekannete ajal veel magasid vi kiiret linnupetet vtsid. Selgus ka, et hinnasildil ei pruugigi alati rahanumbrid olla, eriti looduse ja loomingu puhul.
Endine odaviske olmpiahbe, Soome kige kvema kega fi lmimees ja fotograaf Hannu Siitonen nitas sdantsoojendavaid tabamusi Phjala elust. Saal ahhetas ja mgises naerda vaheldumisi.
Prastlunane sessioon kolis Lihula Misa suurde saali ja alustas kohe raskekahurvega. Kuni Gustav German tutvustas oma fotoalbumeid, millest suur osa on puhtalt oma rahakoti toel vlja antud, seadis Lembit Tenno les oma 8x10 tollise plaatkaamera. Kui ei oleks teadnud, et niisuguseid ltsa ning nuppudega hiiglasi teevad paljud mainekad firmad, nende hulgas Toyo ja Wista kui tuntuimad, vinuks arvata, et tegemist on fotomuuseumiga. Aga ega palju muutunud ole. Kik on endiselt mehhaaniline ja optiline. Pole kohta, kuhu patareid pista. Lembit tutvustas ka oma suurformaat-tprotsessi, kuhu on hlmatud trummelskanner, mis vimaldab skaneerida kike, mis fi lmil on ja isegi rohkem (ks tasafi lmi slaid annab ligi 2 GB faili), PowerMac G5 tpi arvutid ja Epson ning HP Designjet printerid. Sealt siirdub pilt raamimistkotta, kus Lembitu ke all valmivad likorralikult klaasitud ja raamitud taiesed. Kik ikka oma kodus.
Jrgmisena seadis oma arvuti les Juha Valste reisimees, teadlane, ppejud, ajakirjanik ja mitme raamatu autor, kelle kirg ja stiihia on krbed.
Prast krbeid viidi vaatajad vette Kaido Haagen tutvustas oma viimaste aastate suurt kiindumust, veealust elu Vaiksest ookeanist Vilsandini, kik kaidohaagenlikult tipptasemel jdvustatud. Krvaltvaatajale tundus, et see on mrksa enamat kui lihtsalt sport vi fotograafia.
rmuste jada lpetas sel korral ankrumehena les astunud rndaja Hendrik Relve, kes pajatas tasasel ja kaasahaaraval moel oma rnnakutest Antarktika klmakrbe piirimail. Nii rikese ja mannetuna hakkas nima inimene oma sebimiste ja tlitsemistega.
Selleks htuks oligi kik. Lisaks ookeanide helesinisele oli silmisse jnud ka jist helevalget ja tormist tumehalli. Oli see nd Namiibia krbekuiv krbetolm vi lihtsalt koduse Une-Mati khvliliiv, mis silmalaud fotopeva htuks nii raskeks tegi?



Peeter Vissak
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet