2/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodus kodus
Roheline vtab silme ees kirjuks

Hoolimata sellest, et meie aiamaalt veel vrsket salatit ei saa, on kauplustest vimalus ka talviti vrsket rohelist hankida. Kui palju tohime aga korraga ra sa, on iseksimus. Taimetoitlastel on esinenud iiveldust prast kahe lehtsalati taime smist, aga kas on sdi taimes ladestunud nitraadid, vi on sdi keemilised taimekaitsevahendid, ei ole teada. Ettevaatlik tasub rohelise salati armastajatel igal juhul olla.

Kui alles mne aasta eest oli poelettidelt saada ksnes Luunjas kasvatatud potimaitsetaimi, siis nd on sinna krvale ilmunud juba mitmeid konkurente, sealhulgas plastkarpidesse pakendatud maitsetaimi ja erinevaid salatisorte. Selveri tegevjuhi snul on nende kliendid truuks jnud kohalikku pritolu Grne Fee toodangule, kige minevam kaup on lehtsalat, basiilik, till ja lehtjsalat (frillis).
Soome tootja Jrvikyl potitaimi hakati meil mma mned aastad tagasi, nende turueeliseks nib olevat pakenditel seisev vide, et taimede kasvatamisel pole kasutatud keemilisi taimekaitsevahendeid. Samas selgub Grne Fee agronoomilt uurides, et ka nemad kasutavad ainult bioloogilist kahjuritrjet, kuigi pakendile seda eraldi mrgitud ei ole. Niteks lehetide vastu kasutatakse kiletiivaliste seltsi kuuluvat Aphidius colemani, kes ti kehasse munedes kahjuri hvitab.
Lisaks kaitsevahenditele on olemas veel snteetiline vetis, mis vib suurendada taimede nitraadisisaldust.

Nitraadid ohtlikud vi ohutud
See, kui palju meie enimmdud vrskeid rohelisi taimi korraga sa vib, sltub mitmest tegurist. Aastatagusest Osooni saatest ji krvu soovitus suure nitraatidesisalduse tttu tervet potitit lehtsalatit korraga mitte ra sa. Nitraate iseenesest peetakse vhetoksilisteks, ent oht tekib hoopis, kui nitraadid inimese organismis muunduvad nitrititeks, mida peetakse kantserogeenseks. Nitraadirikka toidu tarbimisel vheneb organismis vitamiinide sisaldus ja muutub aminohapete koostis. Grne Fee agronoom mrgib, et toidust saadavate nitraatide peamiseks allikaks on siiski kgiviljad ja tavaliselt saadakse nitraate tublisti vhem lubatud pevasest tarbitavast kogusest. Ka Euroopa Toiduohutusamet on judnud jreldusele, et kui sa pevas 400 g erinevaid kgivilju ning vttes arvesse ka joogiveest ja lihatoodetest saadavaid nitraate, ei letata peva kohta lubatud nitraatide kogust. Kuid need, kes tarbivad suurtes kogustes lehtkgivilja, vivad lubatud normi kergesti letada.
Malle Jrvani doktorit phjal vlja antud raamatus Nitraadid taimekasvatustoodangus viidatakse Euroopa Toiduohutusameti paneelile, mille kohaselt nitraatide piirkogus vib kaetud saada juba ksnes 47 g pld-vrkapsa (rukola) smisel. Nitraatide tase sltub kasvutingimustest ja aastaajast katmikala taimedes on nitraate rohkem kui avamaal kasvatatul. Jrvan mrgib, et geneetilistest iserasustest tingituna vivad he ja sama liigi krvuti kasvavad taimed olla vga erineva nitraatidetasemega, kikudes lausa kordades. Nitraatide sisaldust kgiviljades saab vhendada pesemise, leotamise ja keetmise abil.

Mahesalat vhem nitraate
Kes soovib ka snteetiliste vetisteta kasvatatud rohelist, peab talvel sammud kopoe poole seadma ja niteks Kopra Karjamisa potitaimi nutama. Mahetoodetud taimi veel suurtest kaubanduskettidest osta ei ole vimalik. Et kuidagi tavatoodetega konkureerida ja tarbijale mahetoode taskukohasemaks muuta, tuleks praegused mahetoetused mber korraldada tootmisphiseks, mitte maastiku korrashoiu phiseks. Kaubanduskeskustesse juame meiegi, kuid laiem haare tuleb aastatega, loodab aastase maitsetaimede kasvatamise kogemusega Kopra Karjamisa peremees Jri Koppel. Ta teeb kogu t ksitsi seemned klvatakse alustele, hiljem pikeeritakse pottidesse, asetatakse liivaga kaetud laudadele, kastetakse ja vetatakse khutunde jrgi. Vetiseks on mahekasvatajal snnik, adru, kanakaka graanulid ja muu taoline.

Maitsetaimede kasvatus aeganudev t
Mahe vi mitte, on maitsetaimede kasvatamine htviisi energia- ja ajamahukas tegevus, kusjuures kasvuaeg sltub rohkem aastaajast kui kasutatud vetistest. Ajal, mil loomulikku valgust vhem, on taimede kasvutskkel pikem, jdes talvel keskmiselt 67 ndala ja suvel 56 ndala kanti. Basiiliku keskmine kasvuaeg jb 45 peva kanti, punaste lehtedega basiilikusort vajab pikemat kasvuperioodi, niisamuti ka petersell, murulauk ja tmian. Agronoom Eneli Feldmann lisab: Taimede hea kasvu tagavad iged kasvutingimused. Basiiliku puhul on meil siin tegemist sordiga, mis on hea saagikusega ning sobib potis kasvatamiseks. Basiilik on meie maitsetaimede sortimendist ka kige enam nutud kaup.
Phimtteliselt vib poest ostetud potitaimi kodustes tingimustes edasi kasvatada, kuid selle nnestumine sltub palju uutest kasvutingimustest. Kui pott on vahepeal lbi kuivanud ja juured kahjustada saanud, on vhetenoline, et see taim kasvama hakkab, kommenteerib agronoom Feldmann.
Et poest koju toodud taim hsti vastu peaks, tuleks eelkige arvestada, et taim ei talu jrske temperatuurimuutusi. Peale basiiliku tuleks teisi tuntumaid maitsetaimi klmkapis hoida. Basiilik on klmarn ja tmbub klmkapis tumedaks. Basiilikut viks silitada kilest vljavetuna toatemperatuuril veeklaasis, petab agronoom Eneli Feldmann.
Plastkarpi pakendatud taimede hea silivuse vtmesna on samuti ige temperatuur. Parim temperatuur, mis on silimisel lioluline, oleks +2+4 C, klmaahel ei tohiks vahepeal katkeda, rhutab Itaalia maitsetaimede sarja LaVenta maaletoojafirma O Rigual ttaja Annika Tuul. Tnu stabiilsele temperatuurile ja spetsiaalsele pakendile on vimalik kaugelt maalt tulnud taimed ties vrskuses Eestisse toimetada.
Kuid maitsetaimi lauale pannes on mistlik meeles pidada neid eelnevalt pesta ja smisel mdukaks jda.



Gunnel Koba
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet