See, et atmosfääri üha kasvav süsinikdioksiidisisaldus muudab ka ookeanivee happelisemaks ning et see hakkab lahustama koralle ja koorikloomade kodasid, pole ammu enam eriline uudis. Nüüd on teadlased välja pakkunud saatusliku piiri, millest alates hakkavad korallrahud lagunema kasvukiirusest hoogsama tempoga. Arvatakse, et maailma eri piirkonnis paiknevad rohkem kui 9000 korallrahu lagunevad, kui süsihappegaasi on atmosfääris üle 560 osa miljoni kohta ppm). Praegune süsihappegaasi sisaldus on 388 ppm, aga teadlaste arvates jõuab see mainitud kriitilise piirini juba 21. sajandil. Korallrahude „skelett” koosneb teatavasti aragoniidist, kaltsiumkarbonaadi erimist, mis happelises vees lahustub. Rahud on aga mereökosüsteemide hulgas tuntud suurima elurikkuse poolest, olles koduks rohkem kui neljale tuhandele kalaliigile ning pakkudes sigimis-, varje- ja toitumisvõimalusi väga mitmepalgelisele mereasukate kogukonnale, näiteks krabidele, merekilpkonnadele ja meritähtedele.
|