2/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Aasta sr

Ahto Kaasik jtkab Aastasri rubriigis maakeelsete kuunimede tutvustamist, et viksime
kik, kallid lugejad, jrele melda, kas eesti harjumusprased jaanuar, veebruar, mrts jne on
ikka kige sobivamad kuunimed meie rahvale?

Loodusesber arvab, et vanad nimed on mnusamad. Seetttu vtsime need tnavu ajakirjas kasutusele. Kllap olete nus, et mrts ja aprill Rooma kultuurist prit nimed ei suuda edasi anda sama, mis mahlakuu ja lehekuu. Hoidkem loodust, ka oma keelekasutuse lbi.

MAHLAKUU
Aasta neljandal kuul on maakeeles mitmeid nimesid: mahlakuu, poolkuu, pooli-kuu, mhakuu, kevadekuu, sulakuu, vetekuu, porikuu ja linnukuu. Meie praegu kibel olev aprill on aga roomlastelt ning kige vhem oma.
Maakeelde laenatud on Aprell, aprill ehk aprel`i le vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas thistas aprilis aasta teist kuud. Sna tpne thendus pole teada, kuid arvatavasti seondus see avanemise ja kevadega.
Mahlakuu nimi on Vikese murdesnastiku andmetel tuntud vga paljudes paikades: Harjumaal, Virumaal, Lnemaal, Jrvamaal, Tartumaal, Mulgimaal, Vrumaal, samuti Lti aladel elanud Leivu ja Lutsi maarahva juures. Kuna omakeelsed kuu nimed on seotud loonas toimuvaga, on kik nimed mistetavad: mahlakuul on prast lume sulamist paljudel puudel rohke mahlajooksu aeg. Mhakuu lb puude koorealuse lahti. Sulakuul aina sulatab, vetekuul tulvavad veed, porikuul muutuvad teed ja rajad hlpsalt poriseks ning linnukuul saabub enamus rndlinde. Poolkuu arvatakse olevat seotud knnipevaga, mis poolitab taasta suve- ja talvepooleks.
Jrikuu, jripevakuu ja lihavttekuu on kirikukalendrist prit. Pha Jri ehk Georgi, kes surmab ratsutades lohemadu, ehib Vene riigivapi kahepise kotka rinda. Usutakse, et see kehastab loonausuliste plisrahvaste hvitamist ja anastamist, kelle maile Vene riik on loodud. Lihavtted thistavad kristlaste paastuaja lppu ja luba taas liha vtta ehk sa.

Mahlakuu on heitlike ilmade kuu, mis toob kord sooja, kord klma. Usutakse, et kui mahlakuu on soe, tuleb lehekuul kindlasti veel klma. Lganusel niteks teatakse, et mahlakuus trganud rohu nrvutab lehekuu klm. Mahlakuu lund aga peetakse hea saagi tagatiseks. Saardes on eldud:
kui aprillikuul vtad kindad kest, siis paned seda maikuu sees veel korra ktte.

Rahvatarkusi
Kevadel jrikuus vaadetakse, kui meres palju vett, siis tulevat vihmane sui, on aga vhe vett, siis kuiv sui. Mustjala

Kuulukse mristamist mrtsi- ja aprillikuus, siis on jlle viljarikas aasta loota. Kullamaa

On aprilli veeojad suured-laiad, siis on einakaared sui krged ja saab pailu eina kogu panna. Kaarma
On aprillis palju ikest, siis on seda ka kogu suvel. Vndra

Ku jrikuu viil om lumi maah, sis saa pall rkki. Seto

On jrikuu vihmane ja vilu, tuleb mrg ja vilu suvi ja rohke vilja-aasta. Karja

Mrja aprilli jrel tuleb kuiv juuni. Muhu Om jrikuu lmmi ja lehekuu vilu, ss saab paelu aiavill. Tarvastu

LEHEKUU
Aastaringi viiendal kuul on maakeeles mitmeid nimesid: lehekuu, lehtkuu, lehehakkamise kuu, lehtemineku-kuu, iekuu, toomekuu, suvistephakuu, suikuu, suvekuu, klvikuu. Praegu ametlikult kasutusel olev mai tuleneb Rooma jumala nimest, kellega meie kultuuril pole mingit pistmist.
Lehekuul puhkevad puudel-psastel lehed ja iekuul ied, toomekuul lummavad itsvad toomepuud, suvistephakuul on suvisted ja algab suvi ning klvikuus tuleb teha enamus klvitd.
Lehekuu nimetus on olnud levinud Harjumaal, Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal, Lnemaal, Prnumaal, Virumaal, Viljandimaal, Tartumaal, Vrumaal, Setomaal ning Ltis Lutsi maarahva juures. Mai, maija, maiusekuu ja meiukuu on maakeelde laenatud le vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas thistas maius aasta kolmandat kuud ja oli phendatud kasvujumal Maiusele. Neliphikuu nimi on laenatud kirikukalendrist.
Tiel jul trkav loona ja soojad ilmad hellitavad meeli. Elu muutub mnusamaks ja kergemaks. Samas on see pllupidajale kibekiire aeg, mis ei luba pikalt kevadet nautida. Vaid klvitde lppu phitsev tupha toob rahulikuma aja.

Rahvatarkusi
Maikuu kolmandal peval on ika klmad. Hageri

Kui maikuu lund tuleb, on jaanikuu ilmad ilmlikud kuumad ehk palavad. Viljandi

Kui aprillis soe, siis mais klm. Tori

Lehekuu klm tidab salved. Tartumaa

Kivide lhkumisest. Kui pllu seest kivisi tulega lhkuda tahetakse, siis peab seda mai ja juuni tiskuuga tehtama, siis on kivid kige rnemad. Krla

Sui oli kuus kuud 1. maist kuus kuud 1. oktoobrini. Mned arvasid jripevast. Karuse

1. mai. Seda peva vga vanal ajal ei tuntud. Hilisemal ajal, 4050 aastat tagasi, hakati thistama lehekuu esimese pevana. Martna, 1952

Kuude nimed Loodusesbras

Sdakuu (jaanuar)
Radokuu (veeburar)
Urbekuu (mrts)
Mahlakuu (aprill)
Lehekuu (mai)
Prnakuu(juuni)
Heinakuu (juuli)
Pimukuu (august)
Sgiskuu (september)
Porikuu (oktoober)
Kooljakuu (november)
Julukuu (detsember)
Sgiskuu (september)
Kooljakuu (november)
Julukuu (detsember)
Phadest pikemalt: www.maavald.ee



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet