2/2010



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Aasta sõõr

Ahto Kaasik jätkab Aastasõõri rubriigis maakeelsete kuunimede tutvustamist, et võiksime
kõik, kallid lugejad, järele mõelda, kas eesti harjumuspärased jaanuar, veebruar, märts jne on
ikka kõige sobivamad kuunimed meie rahvale?

Loodusesõber arvab, et vanad nimed on mõnusamad. Seetõttu võtsime need tänavu ajakirjas kasutusele. Küllap olete nõus, et „märts” ja „aprill” – Rooma kultuurist pärit nimed – ei suuda edasi anda sama, mis „mahlakuu” ja „lehekuu”. Hoidkem loodust, ka oma keelekasutuse läbi.

MAHLAKUU
Aasta neljandal kuul on maakeeles mitmeid nimesid: mahlakuu, poolkuu, pooli-kuu, mähakuu, kevadekuu, sulakuu, vetekuu, porikuu ja linnukuu. Meie praegu käibel olev „aprill” on aga roomlastelt ning kõige vähem oma.
Maakeelde laenatud on Aprell, aprill ehk aprel`i üle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas tähistas aprilis aasta teist kuud. Sõna täpne tähendus pole teada, kuid arvatavasti seondus see avanemise ja kevadega.
Mahlakuu nimi on Väikese murdesõnastiku andmetel tuntud väga paljudes paikades: Harjumaal, Virumaal, Läänemaal, Järvamaal, Tartumaal, Mulgimaal, Võrumaal, samuti Läti aladel elanud Leivu ja Lutsi maarahva juures. Kuna omakeelsed kuu nimed on seotud loonas toimuvaga, on kõik nimed mõistetavad: mahlakuul on pärast lume sulamist paljudel puudel rohke mahlajooksu aeg. Mähakuu lööb puude koorealuse lahti. Sulakuul aina sulatab, vetekuul tulvavad veed, porikuul muutuvad teed ja rajad hõlpsalt poriseks ning linnukuul saabub enamus rändlinde. Poolkuu arvatakse olevat seotud künnipäevaga, mis poolitab tööaasta suve- ja talvepooleks.
Jürikuu, jüripäevakuu ja lihavõttekuu on kirikukalendrist pärit. Püha Jüri ehk Georgi, kes surmab ratsutades lohemadu, ehib Vene riigivapi kahepäise kotka rinda. Usutakse, et see kehastab loonausuliste põlisrahvaste hävitamist ja anastamist, kelle maile Vene riik on loodud. Lihavõtted tähistavad kristlaste paastuaja lõppu ja luba taas liha võtta ehk süüa.

Mahlakuu on heitlike ilmade kuu, mis toob kord sooja, kord külma. Usutakse, et kui mahlakuu on soe, tuleb lehekuul kindlasti veel külma. Lüganusel näiteks teatakse, et mahlakuus tärganud rohu närvutab lehekuu külm. Mahlakuu lund aga peetakse hea saagi tagatiseks. Saardes on öeldud:
kui aprillikuul võtad kindad käest, siis paned seda maikuu sees veel korra kätte.

Rahvatarkusi
Kevadel jürikuus vaadetakse, kui meres palju vett, siis tulevat vihmane sui, on aga vähe vett, siis kuiv sui. Mustjala

Kuulukse müristamist märtsi- ja aprillikuus, siis on jälle viljarikas aasta loota. Kullamaa

On aprilli veeojad suured-laiad, siis on einakaared sui kõrged ja saab pailu eina kogu panna. Kaarma
On aprillis palju äikest, siis on seda ka kogu suvel. Vändra

Ku’ jürikuu viil om lumi maah, sis saa pallõ rükki. Seto

On jürikuu vihmane ja vilu, tuleb märg ja vilu suvi ja rohke vilja-aasta. Karja

Märja aprilli järel tuleb kuiv juuni. Muhu Om jürikuu lämmi ja lehekuu vilu, sõs saab paelu aiavillä. Tarvastu

LEHEKUU
Aastaringi viiendal kuul on maakeeles mitmeid nimesid: lehekuu, lehtkuu, lehehakkamise kuu, lehtemineku-kuu, õiekuu, toomekuu, suvistepühakuu, suikuu, suvekuu, külvikuu. Praegu ametlikult kasutusel olev mai tuleneb Rooma jumala nimest, kellega meie kultuuril pole mingit pistmist.
Lehekuul puhkevad puudel-põõsastel lehed ja õiekuul õied, toomekuul lummavad õitsvad toomepuud, suvistepühakuul on suvisted ja algab suvi ning külvikuus tuleb teha enamus külvitööd.
Lehekuu nimetus on olnud levinud Harjumaal, Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal, Läänemaal, Pärnumaal, Virumaal, Viljandimaal, Tartumaal, Võrumaal, Setomaal ning Lätis Lutsi maarahva juures. Mai, maija, maiusekuu ja meiukuu on maakeelde laenatud üle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas tähistas maius aasta kolmandat kuud ja oli pühendatud kasvujumal Maiusele. Nelipühikuu nimi on laenatud kirikukalendrist.
Täiel jõul tärkav loona ja soojad ilmad hellitavad meeli. Elu muutub mõnusamaks ja kergemaks. Samas on see põllupidajale kibekiire aeg, mis ei luba pikalt kevadet nautida. Vaid külvitööde lõppu pühitsev tõupüha toob rahulikuma aja.

Rahvatarkusi
Maikuu kolmandal päeval on ika öökülmad. Hageri

Kui maikuu lund tuleb, on jaanikuu ilmad ilmlikud kuumad ehk palavad. Viljandi

Kui aprillis soe, siis mais külm. Tori

Lehekuu külm täidab salved. Tartumaa

Kivide lõhkumisest. Kui põllu seest kivisi tulega lõhkuda tahetakse, siis peab seda mai ja juuni täiskuuga tehtama, siis on kivid kõige õrnemad. Kärla

Sui oli kuus kuud – 1. maist kuus kuud 1. oktoobrini. Mõned arvasid jüripäevast. Karuse

1. mai. Seda päeva väga vanal ajal ei tuntud. Hilisemal ajal, 40–50 aastat tagasi, hakati tähistama lehekuu esimese päevana. Martna, 1952

Kuude nimed Loodusesõbras

Südakuu (jaanuar)
Radokuu (veeburar)
Urbekuu (märts)
Mahlakuu (aprill)
Lehekuu (mai)
Pärnakuu(juuni)
Heinakuu (juuli)
Põimukuu (august)
Sügiskuu (september)
Porikuu (oktoober)
Kooljakuu (november)
Jõulukuu (detsember)
Sügiskuu (september)
Kooljakuu (november)
Jõulukuu (detsember)
Pühadest pikemalt: www.maavald.ee



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?