2/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk 2010
Rattaretk 2010 Kuidas elad, Vooremaa?

Suur osa tnavusest rattamatkast kulgeb mda Vooremaad jaja vabahumuuseumi, mille voored ja omaprased pikliku kujuga jrved kidavad pilku iseranis just retke esimesel peval. Suur osa tnavusest rattamatkast kulgeb mda Vooremaad jaja vabahumuuseumi, mille voored ja omaprased pikliku kujuga jrved kidavad pilku iseranis just retke esimesel peval.

Teisel ja kolmandal peval saame aimu ka tasasema Ugandi lavamaa mhnastikest ja Alutaguse madalikust, ent retke ks krgpunkt teisel peval on kindlasti hoopis kultuuriobjekt, nimelt Euroopa pikim, 7kilomeetrine Raja- Kkita-Tiheda-Kasep tnavkla. Kolmandal peval naudime taas looduslikke vaateid, eriti Laiuse voorelt, mis kerkib 60 m le Saaresoo. Voorelt alla sitmine vtab nii mnelgi khu alt nsaks!

Esimene pev. Palamuse-Saarjrve
Meie tnavuse retke algus- ja lpp-punkt on Palamuse alevik, mille Oskar Luts Paunvere nime all kuulsaks kirjutanud. Paljud meist on kinud sgisesel Paunvere vljanitusel vi liikunud kevadistel koolipilaste ekskursioonidel marsruudil Palamuse- Luua-Elistvere (samal rajal alustab ka rattamatk), ent vhesed teavad, et Palamuse on ks vanimaid kihelkondi Eestis. Juba 1234. aastal mainis paavst Gregorius IX oma kirjas seda paikkonda. Aleviku sdamikus seisab ka ks Eesti vanimaid, Pha Bartholomeuse kirik, mis algsel kujul ehitati 13. sajandil, kpitseti aga kaasaegsemaks 15. sajandil. Barokkstiilis torni sai see kolmelviline raudkivist kodakirik alles 19. sajandil. Kuni 18. sajandini mbritses kirikut ka talurahva surnuaed, mille pllukividest laotud piirdeaed on osaliselt silinud, praegu paiknevad sealses mbruskonnas pastoraadi peahoone ja ait kirikupargiga ning vesiveski, apteek ning Lutsu-aegne kihelkonnakool-muuseum. le Amme je kidab thelepanu aga sammaselupuudega Goldbergide villa ja alevi Kaarepere-poolses servas uhiuus vallamaja Eesti esimene passiivmaja ehk moodne vhese energiakuluga ehitis. Hakkame nd sitma.
Mda Palamuse Viru tnavat juame Kivime klla, kus Palamuse voorelt avaneb vimas vaade le Amme lammioru Luua-Raadivere voorelavale. Viimased aastad on oru maastikuilmet tiendanud ka Kilgi lambafarmi kari, mis lisab maastikule romantikahngu. Sskla veski juures letame Amme je, jrgneb jrsk tus Sskla mele. Ss thendab tegelikult okstest punutud kalatket, mille ava ette vrkkotti ptakse kala. Kas pki sel viisil tnasel peval veel keegi harrastab, pole teada.
Voore laelt avaneb kena vaade Kivime klale, Karukpa puukoolile, Luua pargile ja siberi nulu puiesteele Luua metsas, kust meil tuleb lbi sita. Ikka ja aina: vaated, vaated, vaated. Vooremaa on neist rikas. Raadivere voore edelanlvalt neme kena mbrust Prossa jrve ja Nava voorega.
Kel vaja kehale karastust, teadku, et Tammiku talu all jrvekaldal on supluskoht. Aga Prossa jrv ise on mrkimisvrne sellepoolest, et on kigi nitajate poolest kige keskmisem Eesti jrv, arvudes vljendub see jrgmiselt: pindala 24 hektarit, sgavus 2 meetrit, pikkus 1470 meetrit, laius 300 meetrit. Tegu on suurtaimestikurikka keskmise karedusega kihistumata vikejrvega.
Omaette vaatamisvrsus maakonnas on Luua dendropark, mille rajamist alustas Luua metsamees, metsakultuuride petaja ja metsandusteadlane Alfred Ilves 1952. aastal. Puukooli haljasribadel saab nha tema kasvama pandud huvitavaid Vooremaa? tuulepesadest okaspuu kbusvorme, mis nd on juba le mitme meetri krged. Arboreetumis ehk dendropargis on ka fantastiline vimalus tutvuda erinevate mandrite dendrofl ooraga, mis annavad aimu sealsetest metsadest.
Luua metsanduskool, kus tnapeval petatakse vlja loodusretkejuhte, metsamajandajaid, metsamasinaoperaatoreid ja maastikuehitajaid, asub ise romantilises 18. sajandist prit barokses misa peahoones. Peahoone on rajatud kunagise vasall-linnuse mridele, mis on silinud keldrikorruse osadena. Viimati Oettingenidele kuulunud misa hoonetest on alles veel sepikoda, majandushooned ja kavaleridemaja viimane on rikkaliku dekoratiivse veitsiprase puitpitsilise dekooriga ehitis.
Oluline teave Luua thtsamatest asukatest, puudest on seegi, et Luua pargis asuvad hed suuremad euroopa lehised, keda tasub vaadata.
Ehavere kunagist veskikohta ilmestavad tammeread, edasi vntame sealt paika, kus Amme jgi voolab risti voortega paiknevas pikorus. Piki orgu juame laanemetsaga kaetud Ehavere nmme, mis on taas mandrij sulamise tagajrjel tekkinud oos-mhnastik. Metsas asub ka Ehavere muinaslinnus ehk Kalevipoja sng. See kngas on jest 15 meetrit krgemal ja tundub, et selle peal Kalevipoeg siis pikutas. Snge on Kalevipojal muidugi mitmeid, ks neist Kassinurmes, mida viimasel peval klastame. Vaikselt hakkamegi judma Kalevipoja-radadele, kus tema tegude jlgi aina tihedamalt teele satub.
Judes lbi metsa Amme je luhale, neme ka, et oos-mhnastik jtkub Nava nmmena. le voorte ja lbi klade juame lpuks imelisele Raigastvere voorele, kus avanevad vrratud vaated piklikule, justkui vljavenitatud veekogule, Raigastvere jrvele arvudes 3,78 kilomeetrit pikk ja 510 meetrit lai. Jrv ise on samuti Eesti rglooduse Raamatu objekt. Selliseid pikki jrvi mujal Eestis ei leidu.
Piki voort edasi sites juame Soitsjrve lhedale Elistvere klasse, siinne loomapark on kogu Tabivere valla turismimagnet. tema tegude jlgi aina tiheda- Amme je luhale, neme ka, et oos-mhnas Elistvere voore taga asuv Elistvere jrv koos Soitsjrve ja Saadjrvega kuuluvad Vooremaa linnualana kaitse alla. Kevadel on siin prksumist ja sulistamist kvasti.
letades Elistvere soo ja jrsu astangu, satume Kaiaverre, kus aretati eelmise sajandi keskel linnutug eesti vutt, mis oli n liha-munatpi vutitug. Praegu tehakse pingutusi eesti vuti tu silitamise nimel, sest Kaiaveres vutid enam ei mune ja vutifarmi hiilgeajad on mdas. Meenutuseks neme kll kunagise vutifarmi hooneid.
Maarja-Magdaleena kla, mis vahepeal on kandnud nukogude ateistidele sobivamaid nimesid nagu Jrve (19511977) ja Maarja (19782005), asub Jgevamaa piiril ning htlasi on ka maastikurajooni piiriks Vooremaa ja Ugandi lavamaa vahel.
letanud Uhmardu je ja valla piiri, satume Saare valda, Saare mhnastikul kasvavasse Saare metsa. Saare vald paikneb lavamaa ja vooremaa piiril asuvas orundis. Saarjrve lhedal on ka meie htune peatuspaik, huvilised leiavad siit ka supluskoha. Kalgiveelise eutroofse jrve lunaosa on kll kinni kasvanud ja kaetud tsikuga, kuid ujuda saab. Jrve paremaks tundmappimiseks on selle mber rajatud laudteega pperada, nii pseb ka vana palumnnikuga kaetud Lustsaarele. Metsas asub rahvusvaheline Saarjrve kompleksseirejaam. Kaiaverre sajandi keskel linnutug eesti vutt, mis oli n liha-munatpi vutitug. Praegu tehakse pingutusi eesti vuti tu silitamise nimel, sest Kaiaveres.

Teine pev. SaarjrveLaiusevlja
Voorelt alla sites satume Vooremaalt jlle Ugandi lavamaale. Pargist itta suunduv tammepuiestee suunab matkajaid Tartu- Narva maanteele, mille res algselt asus ka Saare mis. Kui rajati aga uus hoone Saare voorele, ji siinne krvalmisaks ja see nimetati Saare Vanamisaks.
Vanassaare klast prame Kaiu jrve poole ja juame pea kuulsa Kpa jeni, kus leidis oma otsa eeposekangelane Kalevipoeg jes vesikasvude vahel tasub otsida Kalevipoja mka. Teest lunapoole jb Kpa maastikukaitseala, mis tidab hoiuala lesandeid. Sealses Kaiu jrvistus ehk Kaiu, Jemisa ja Papijrves elavad 16 kalaliiki, mille hulgast kaitstakse vingerjat, hinki ja vldast. Kaiu mhnastik on vrtuslik puhkeala, mis on hinnatud ka hea marja- ja seenemetsana. Lbi mhnastikul kasvava taigametsa juame Kpa je luhal asuva sillani Kpa klas.
Kpa klas saab ka selgeks, miks Jgevamaa vapil seisab Kuninglik vrikus. Kalevipoja jud. Siin Kpas on Kalevipoeg vgevalt esindatud, siin asub Kalevipoja teemapark, Kratikla, Sortsi krts, metsateater, varakamber ning muuseum. Paljugi sellest on loodud muuseumi juhataja, endise petaja Viivi Lani eestvttel prast kohaliku kooli sulgemist.
Peipsini jb siit ksnes 7 meetrit langu. Muide, Jgevamaa madalamaks kohaks ongi Peipsi jrvepeegel vaid 30 meetrit le merepinna, Eestimaa on ju Peipsi poole veidi kaldu ehk kui maa keskmine krgus on teaduprast 50 meetrit merepinnast, siis siin on see madalam.
Lbi Nautrasi kla juame Kose paisjrve rde. Sajand tagasi valminud vesiveskis on varem olnud Tartu kalastajate klubi kalamajand ja Halliku metskond, praegu asub siin RMK puhkeala Koseveski looduskeskus. Kik see paikneb samuti kuulsa Kpa je res.
Edasi sites sattume juba Peipsi tasasele madalikule, kus levivad kunagise suurjrve phja liivatasandikud. Asume nd Alutaguse maastikurajoonis, madalikul. Lbi taigametsa sites letame jgesid ja lbime klasid, kuni juame Loode-Peipsi linnualale, mis asub randlal Kallaste ja Tammisp vahel (randla ehk rannavnd on mere vi suurjrve phja ja maismaad hlmav vnd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla koosneb rannakust (rannanlvast) ja rannast. Toim). Just nd, roheliste matka ajal on lindude rnde haripunkt ja le oma pea neme kindlasti lendamas tuhandeid sulelisi. Hoiuala on oluline nii rndeaegse toitumisalana kui pesitsusalana. Hoitavateks liikideks on siin viupart, haned, stkas, luiged, hallpsk-ptt ja kaldapsuke.
Kasep, Tiheda, Kkita ja Raja moodustavad ligi 7kilomeetri pikkuse miljvrtusliku tnavkla. Vanausulised asustasid siinse Peipsi ranniku juba 17. sajandi lpus, teise lainena 18. sajandi lpus. mberasujad prinesid Loode-Venemaalt, kes omal ajal lahkusid kodumaalt usulise tagakiusamise tttu. Praeguseni on suudetud vanausulist kultuuri silitada ning tnavkla vlisilmegi on vana, meenutades 18.19. sajandi miljd. Koos palvelatega on vene vanausuliste kla ilmekas nide tpiliste puitmajadega tnavklast.
Elu pole siin aga seisma jnud: Kasep vallamaja juures on jrverne uus laululava ja noor park, paljud vanad majad on uued suvitajad ka korda teinud, see paitab silma. Kala, sibul ja kurk on peamised Eesti pikimal maanteersel turul mdav kaup. Vanausulised on hinnatud ka ikoonikirjutajatena. Kultuurimlestistest tasub thele panna Kkita ja Raja vanausuliste kalmistuid ning Raja vanausuliste palvela kellatorni. Kirik ise hvis 1905. aastal.
Mustvee pole kll suur, elanikke alla 2000, aga kirikuid on siin lausa viis, ehkki mdunud aegadel oli see number veelgi suurem, seitse. Nimelt on siin tegu eri religioonide rahumeelse kooseksisteerimisega ning retke marsruudil neme selle tunnistusi: mdume vanausuliste kirikust, Mustvee Halastuse ja Pha Kolmainsuse Ainuusuliste kirikust, Betaania baptistikoguduse palvelast, Apostel Pha Nikolai igeusukirikust ning Eesti Evangeelsest Luterlikust kirikust. he vikse koha kohta on seda pris palju.
Mustvee mber oli veel alles 40 aasta eest avatud maastik niiskete karjamaade ja niitudega, mida hakati metsastama kuuskede istutamisega vagudele, tulemused on nd ka nha.
Siin on ka oma kaitseala: Tellise looduskaitseala, mis moodustati metsakaitsealade vrgustiku programmi arendusena. Hoiualal silitatakse Mustvee je-, luhaniidu- ja vanu metsakooslusi. Prgila ristmikust edasi on vriselupaigana arvel 80aastane naadikuusik.
Kaasaegne Torma prgila, mis loodud 2001, vtab praegu vastu ka Tartumaa ja Kagu-Eesti jtmeid ja on sisuliselt ainus omataoline Luna-Eestis. Prgilasse sisse me ei sida, ent jtmete teemal tasub kindlasti edasi mtiskleda, kas Luna-Eesti saab hakkama testi ainult he prgilaga.
Eesti vanim Vtikvere metskond sai eksisteerida 170 aastat, viimaseks metsalemaks siin oli Heino Paju. Siit sirgus seitse plvkonda metsakasvatajaid. Kuid nd on Vtikvere metskond ajalugu. Prast selle kaotamist on eluga edasi mindud: 1999. aastast asub siin raamatukogu ja tnu Imbi Pajule on siia loodud tuntud Vtikvere raamatukla, kus augustikuus korraldatakse kirjanduslikke vestluspevi ja raamatulaata.
le Mustvee je sites juame uuesti maanteele, mille res asub vabadussja Knnu lahingu mlestussammas. Ei maksa seda segi ajada Vnnu lahinguga, mis oli vidukas. Knnus jdi punastele alla.
Knnust prame rattad aga taas he Kalevipoja sngi suunas, mis asub Tarakvere klas.
Tarakvere oos ehk Kalevipoja sng voorestiku kirdeosas on kantud Eesti rglooduse raamatusse ja on tuntud ka Linnutaja nime all. Tuntud kui muinaslinn, neemiklinnus, mis asetseb pikema seljaku jrgi mtes 810 meetri krgusel kirdeotsal Sse oja lnekaldal. Linnutaja nime vttis endale pseudonmiks ka rkamisaegne suurkuju Carl Robert Jakobson, kes on sealkandis elanud ning kes oli me mtidega tuttav.
Juame uuesti ajaloolisele Tartu- Torma-Narva maanteele, mis on vana Riia-Peterburi postitee. Siit siirdume taas Alutaguse maastikurajoonist Vooremaale. Torma alevikus on silinud vga palju ajaloolisi hooneid: kalmistu, kirik, pastoraadi peamaja, leerimaja, ait ja laut ning misahoonetest masinarehi, viinavabrik, juustuvabrik, saeveski, llevabrik, hrjatall, ringtall, kupjamaja, moonakatemaja, kn, valitsejamaja, ait-kuivati, teenijatemaja, hobustetall, tllakuur ja ka peahoone. Kuid nagu kiuste on just need hooned, kus Jakobson petas lapsi, hvinud. See oli Torma kstrimaja, kus veetis lapseplve ning ttas hiljem isa Adami asemel koolmeistrina Carl Robert Jakobson aastatel 18551857.
Lullikatkul asub aastast 1908 prinev punasest telliskivist ministeeriumikooli hoone, kuhu ette Adam Jakobsoni 100. ja C. R. Jakobsoni 75. surma-aastapeval pstitati skulptor Roman Haavamgi tehtud ausammas. Praegu asub siin C. R. Jakobsoni nimeline Torma phikool.
Vaiatu klas letame Kullavere je oru ja juame Eesti kige suuremale Koimula hiidvoorele, millest teeb lhemalt juttu Kalle Suuroja oma Vooremaa artiklis lk 38. Tee res on Koimula kla kiigeplats ja siin paiknes ka muistne asula, mida thistavad kultusekivid ja kalmed.
Meie teise htu laagripaik ootab Laiuse linnuse maalilistes varemetes. Vanadele kiviseintele on omajagu romantikahngu lisanud ajahammas, mis on osad seinad praktiliselt olematuks nrinud, jttes aga piisavalt ruumi aimdusele nende endisest vgevusest. Linnuse rajamist oletatakse nii kauge aja taha kui 13.14. sajandi vahetus, rikutes mainitakse aga paika esmakordselt 1406. aastal.
Kel ujumissoov, sellele teadmiseks, et paisutatud Laiuse ojast le maantee asub Otiaru paisjrv supluskohaga.

Kolmas pev. Laiusevlja-Palamuse
Lbi Laiusevlja kla letame Mraoja, siit algab 50meetrine tus. Endine Sootaga kla on nd Laiuse alevik. Kui prata tkodade juurest kiriku poole, satume kirikuaeda, kuhu Rootsi kuningas Karl XII istutas 29. mail 1701. aastal kolm prna, millest praeguseni on ks alles. Aias on veel mlestussammas Rootsi kuninga ja tema sdurite auks. Mdudes Laiuse kalmistust, juame voore kige krgemasse punkti 144 m mp, kust avaneb kuulus Laiuse vaade: phjas ja loodes neme le metsa kerkimas Pandivere krgustikku, Emumeni on siit 18 ja radarikupliga Kellavereni le 30 kilomeetri; lnes paistab Jgeva ning eespool pllune Vikvere voor; 60 meetrit madalamal neme aga kitsa lindina kulgemas maanteed le Saaresoo.
Me harjalt vaid 5 meetrit madalamal asub Siniallikas, millel nii ohvriallikana kui looduskaitseliselt on krge vrtus. Stendi fotode jrgi saab aimu ka kunagisest maastikust: mandrij taandudes sulas siin 34 tuhat aastat me alla mattunud jpanga tkk, mille suurusest annab tunnistust sll ehk termokarstiline sulglohk, mis on tekkinud moreeni sisse jnud jpankade sulamisel. Sllil on sgavust 15 meetrit ja lbimt le 100 meetri. Soostunud sllis on 12 meetrit turvast, mber allika lasub siirdesoo ja servades neme madalsookaasikut.
Kuremaa voore harjal paiknev puiestee viib hiljuti uuendatud tuuleveskini, kust on ilus vaade Kuremaa jrvele ja mbritsevale maastikule. Mooritsa, Vikvere ja Ellakvere kaudu juame Kassinurme mhnastikule, kust pole enam pikk tee Palamuseni. Ent see-eest on siin paljugi vaadata: alates 2004. aastast on kohalike ettevtmisel ja arheoloog Ain Lavi juhendamisel valminud Kassinurmel ajalooline puidust linnus. Lisaks on siin nha ka Kassinurme kultusekivid, Kalevipoja lingukivi ja sng ning erilise paigana ka uueaja hiis (Maavalla koja snul pole andmeid selle hiiepaiga kohta minevikust), mis suudavad uitajat kita terveteks pevadeks kauni looduse ja paiga rahuga.
Meie matk lppeb Patjala ja nkkla kaudu sites taas Palamusel.

Vrtuslikeks maastikeks
hinnatud piirkonnad matkal:
Palamuse-nkkla
Praaklima-Raigastvere-Elistvere
Saarjrve
Raja-Kkita-Tiheda tnavkla
Vtikvere
Laiuse-Vilina-Alavere
Kassinurme-Patjala

Loe lisaks: Vooremaa Helve Remmel, Eesti Raamat, 1978



oostanud Vello Keppart ja Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet