2/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk 2010
Mida kannad matkal klma ilmaga?

Mis on taskusoojendi ja kuhu see panna? Kas vtta rattamatkale kaasa kindad vi hoopis lipika varrukaga pluus?

Rattasit on tunduvalt kiirem liikumisviis kui jalgsi, seetttu on tuulefaktor oluline. Eriti siis, kui hutemperatuur on jahedam ja sajab vihma. Ja nii vib ka matkal juhtuda.

Ilmastikukindlad riided
Jaheda ja tuulise ilmaga on ka ratturile sobivaim kihiline riietumisstiil kige alla kehast higi eemaleviiv pikk pesu (vi siis suvine liibuv rattariietus), kehasoojenduseks fl iis vi softshelljakk (-vest) ja peale vihma- ja tuulekindel, kuid hingav jope. Vastavalt ilmastikule jgu vimalus kiirelt mingi kiht eemaldada vi juurde panna, nii saab tagada vga kiiresti mnusa olemise.

Matkapesu
Klmatunne tekib siis, kui niiske kehaga jdakse tuule ktte. Pesu eesmrk on hoida aga keha alati kuivana. Tnapeval on pesu saadaval sna laias valikus: tuntuimad neist on vrkpesud fi rmadelt Brynje ja Aclima, tihedama koega sportpesud firmadelt Aclima vi Helly Hansen, ning meriinovilla sisaldavad erinevate suusafi rmade pesud.
Keha soojenduseks sobivad tavaliselt fliis-, sulejakk vi -vest, jalgratturile sobivaim on kaasaegne softshell fliisjakk, mis on tavaliselt ka tuultpidav ning vetthlgav. Tavaline pehme ja soe fliismaterjal on tuttav igale inimesele, kuid on olemas ka termoregulatsiooniga fliise (ThermalBalance), tuulekindlaid (Windblock, Windstopper) ja mikrofliisi. Tuulekindlus on saavutatud membraanikihi lisamisega. Tulemuseks on tavalisest fliismaterjalist jigem ja pealt siledapinnaline materjal softshell, mis hea tuulepidavuse tttu sobib kasutamiseks ka iseseisva jopena.

Ilmastikukindlad pealisjope ja -pksid
Kasutatakse Evenit, GoreTexi ja analoogilisi tekstiilmaterjale (Sympatex, Ceplex). Nende pealiskihi all olev membraanikiht ei lase lbi veetilka, kuid higiaur pseb vlja. Selliste jopede-pks te ostmisel jlgige, et mblused oleksid kindlasti teibitud.
Rattasitja jope seljaosa peab kindlasti katma ka istmikku seljalt allavoolava vihma eest. Kasutada tuleks kas pikema likega vi siis pikendatud seljaosaga jopet. Sportlik rattajope on pigem lhema kehaosaga, kuid eriti pika sabakumerusega. Jlgige, et selle varrukad oleksid hsti pikad. Hea, kui klma ilmaga katab varrukapikendus kelaba vhemalt pidlani. Kattepkstele on vaja Cordura-materjalist tugevdusi istmikuosale ja srte alaosa siseklgedele. Soovitav on, et laiu srteotsi saaks tmbluku vi takjapaelaga mber sre kinni tmmata. Pikemal rattasidul on mugavad ka istmikupaksendused.

Soojenduskihid
Ratturi soojenduskihiks sobib kasutada pikki dresse, mille esipool on kaetud tuultpidava kilematerjaliga, kuid seljaosa eriti kehakuju jrgiv ja elastne (kuid hingav) tekstiil. Sarnaseid dresse saab kasutada nii kepiknniharrastaja kui ka suusataja.
Klmal kevad-sgisel rattaga sites ei tohi unustada, et rattaasendist sltuvalt hakkavad eelkige klmetama ja saavad mrjaks just kelabad, randmed ja plved. Kui plvi katavad kattepksid, siis kte kaitseks tuleb kasutada kindaid. Rattakinnaste peopesas on pehmendavad padjakesed prutamise kaitseks. Kui sooja ilmaga kasutatakse tavaliselt ligatud srmeotstega kindaid, siis klma ilmaga tuleks kasutada tispikkuses srmikuid vi kindaid, kus srmed kahekaupa koos on.
Kiiver on rattasitjaile kohustuslik, kuid ei tohi unustada, et ka sealt puhub lbi tuul ja sajab lbi vihm. Soovitav on kasutada kiivrialuseid tuulekindlaid fliismtse vi buffi. Tugeva saju korral tuleb kasutada vihmakindlat kiivrikatet.
Rattakingad likerged ja hukesed jalatsid, soojal ajal kige igem valik rattasiduks. Kuid klma ja vihmaga tuleb needki katta niteks neopreenist jalakaitsetega. Talla vi pka alla on jetud vastavad avad pedaalile kinnituseks. Ja varvaste soojendamiseks sidu ajal pange jalga siis ka villasisaldusega spordisokid. Rattakingad pole aga ette nhtud kimiseks. Seetttu on matkal igati sobivad kerged, jigema tallaga matkajalatsid. Jalga saab pedaalidele fikseerida korvidega. Kui on soov tingimata sportpedaale kasutada, siis firma Keen niteks teeb ka spetsiaalseid vabaaja rattajalatseid, mille klipid saab ra vtta.

b>Taskusoojendajad ja prillid Klmal ajal on abiks tagataskus olevad keemilised taskusoojendajad, mis paki murdmisel/ mudimisel teatud aja jooksul sooja annavad just sellele kehaosale, kuhu soojendaja pannakse (jalatsisse, kindasse, taskusse vi seljale).
Rattasitja ei tohiks unustada ka spordiprille, mis kaitseva silmi nii pikese, vihma, tuule kui ka lendleva prahi ja putukate eest. Head spordiprillid reguleerivad ennast vastavalt UV kiirguse tasemele, ttades hsti nii ereda pikesepaiste kui uduga.
Igatahes jb soovida toredat rattaretke kskik millise ilmaga!



Nu annab Anneli
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet