2/2010



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk 2010
Kumb on kaunim kogu maal: Laiuse või Koimula?

Voortest rääkides-kirjutades kerkib üles küsimus, milline neist on siis see kõige suurem, pikem või kõrgem. Kogu aeg oli teada, ja seda kordasid ka kõikvõimalikud teatmeteosed, et Eesti voortest on suurim, ja seda iga kandi pealt, Jõgevalt mõned kilomeetrid kirde poole jääv Laiuse voor. Viimase laepealne kerkib kuni 144 meetrit üle merepinna ehk jällegi kõrgemale kui ühelgi teisel konkurendil. Samas annab üks teine kirjutis teada, et suurimatest suurim on hoopis kuni 13 km pikk ja 3,5 km lai Koimula voor.

Avan internetis Maa-ameti geoportaali kaardiserveris ortofoto ja mõõdan konkureerivad voored üle. Voore mõõtmine on umbes sama keerukas nagu linnu portreteerimine – ühtemoodi püsimatud mõlemad. Nii nagu on raske tabada lindu lennult, nii on raske öelda, kus lõpeb üks või algab teine voor. Vaatamata raskustele saan mõõtmisega hakkama ja kahtlused leiavad kinnitust – umbes 13 kilomeetri pikkune ja kuni 3,5 kilomeetri laiune Koimula voor on tõesti kuni 10 km pikast ja 2 km laiast Laiuse voorest suurem. Kõrguse rekord jääb aga ikkagi Laiuse voorele, sest Koimulal on Laiuse umbes 60 meetrisele suhtelisele kõrgusele vastu panna vaid kuni 50 meetrit.
Kuigi külasid mahub Koimula voorele ja tema jalamile kümmekond (Iravere, Kantküla, Kodismaa, Koimula, Ookatku, Rääbise, Sadala, Sätsuvere, Tõikvere,Vaiatu), on voor ise teadmata-tundmata. Sellest vaikib isegi Eesti Entsüklopeedia, meie tähtsaim teatmeteos.

Ida-Euroopa lauskmaa suurim – Saadjärve voorestik
Teatmeteosed aga muidugi ei vaiki sellest, et voorte näol on eestlastel, mille üle uhkust tunda. Vooremaa on maateadlaste seas tuntud Saadjärve voorestikuna. Kui maailma teistes voorestikes on voored tavaliselt vähem kui 1 km pikkused ja kõrgusega 10–20 m, siis Saadjärve voorestikus on ligikaudu 100 voort, mille pikkus on 2,5–5 km ja laius 0,5–1 km ning kõrgus 20–40 m. Maailma mastaabis Saadjärve voorestik oma suurusega, kui voorte suurus välja arvata, ei hämmasta. Näiteks, Ameerikas Ontario järve lõunarannikul Kanada ja USA piirimail on Peterborough voorestik, mille 12 000 km2 suurusel pindalal on umbes 3000 voort.
Just Saadjärve voorestiku suurvoortega esindatud maastike kaitseks ja säilitamiseks loodi 1964. aastal Vooremaa maastiku kaitseala. Ligi 100 km2 pindalaga maastikukaitseala hõlmab esinduslikuma osa Vooremaast ehk ligi 106% sellest. Maastikukaitsealal on vooremaastik kõige selgekujulisem ja voortest tingitud maastiku viirulisust aitavad siin paremini esile tuua voortevahelistes vagumustes paiknevad pikad kitsad järved, metsastunud soolaigud ja neis voolavad jõed. Selline järvederohke voorestik on võrdlemisi ainulaadne ja sellest tulenevalt on järvede rohkus Vooremaa üks suurem väärtus.

Järvederohke jääaja lõpp
Jääaja lõppedes oli Vooremaal järvi tunduvalt rohkem kui tänapäeval. Enamik järvi on nüüdisajaks kinni kasvanud ja nende aset täidavad soolaigud, mille turbalasundi paksus on kuni 6 meetrit. Kõik praegused Vooremaa järved on sügavamates voortevahelistes vagumustes olnud jääaegsete suurte veekogude jäänukid ja need kuuluvad eraldiseisvasse voorejärvede rühma. Siinsetele järvedele on iseloomulik loodekagu suunaliselt välja venitatud piklik põhikuju, väheliigestatud kaldajoon ja ühtlaselt süvenev järvenõgu. Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere järv moodustavad omakorda omaette Saadjärve järvede grupi. Maastikukaitseala järved on läbivoolavad ja saadavad oma vee Amme ja Pedja jõe kaudu Emajõkke.

Jääaeg adravedajaks ja Kalevipoeg kündjaks
Voored on eelkõige viimase Eestimaalt üle käinud mandriliustiku liikumise sihiliselt, st enamasti loodest kagusse, väljavenitatud ja põhiliselt moreenist koosnevad leivapätsikujulised pinnavormid. Enamasti on need mõnesaja meetri pikkused, mõnekümne meetri laiused ja kuni kümnekonna meetri kõrgused. Reeglina on voore pikkuse ja laiuse suhe 4 : 1, varieerudes seejuures vahemikus 2 : 1 kuni 10 : 1. Nii nagu voori on eri kuju ja mõõtmetega, nii võib ka nende teke ja koostis olla erinev. Enamasti koosnevad voored läbinisti moreenist, kuid on selliseidki, mille materjal on enamasti jääsulamisvete kokku kantud kruusad-liivad.
Kalevipoja künnivaod – sellisena näevad voori legendid. Eks ole neilgi omajagu õigust kui adra osa omistada liustikule. See, mis voortevahelistest nõgudest välja künti, kuhjati sinnasamasse vaoharjale ehk voorele. Mitte üksnes künnivaod, vaid ka mitmete teiste tähelepanuväärsuste poolest tuletab Kalevipoeg end Vooremaal igal sammul meelde ja seda kuni jalajälgedeni välja. Rohkem kui kusagil mujal maailmas ja Eestimaal on siin Kalevipoja sänge – Ehaveres, Kassinurmes, Proosal, Reasveres, Saadjärvel, Tormas (Linnutajas), Vilinas. Enamasti on nende puhul tegu küll muinasaegsete väikeste linnamägedega. Vooremaal on veel teisigi Kalevipoja tegevusega seotud mälestusmärke, olgu nendeks siis lingukivid Kassinurmel, Proosal ja Saadjärvel või võiduviskamisest jäänud kivid Saadjärve ääres. Kassinurmel on lisaks eelnevale välja pakkuda ka vann ja silmapesukauss.

Pandivere, tülikas vastane
Vooremaa voorte teke on ilmselt seotud põhja poole jääva Pandivere kõrgustiku kui jäälahkmealaga. Kõvast paest Pandivere kõrgustik oli pealetungivale mandriliustikule sedavõrd tülikas vastane, et jäämass jagunes kõrgustiku kohal kaheks liustikukeeleks, mis siis püüdsid mööda hiilida: üks piki kõrgustiku läänenõlva Pärnu lahe suunas ja teine piki idanõlva kagusse Peipsi nõo suunas. Suurimad voored kujunesidki Pandivere kõrgustiku kaitsvas varjus ehk sellest umbes kümmekond kilomeetrit kagu pool ja seda tingimustes, kus liustiku kulutav ja kuhjav funktsioon oli enam-vähem tasakaalus.

Ida-Euroopa lauskmaa tähelepanuväärseim suurvoorestik
Vastavalt voorte suurusele, st pikkusele, eristatakse väike- (voore pikkus alla 1 km) ja suurvoori (voore pikkus üle 1 km). Voored võivad esineda üksikult, kuid enamasti ikka kümnete ja sadade kaupa koos voorestikena. Sarnaselt voorte jaotamisele suuruse järgi eristatakse ka voorestike seas väike- ja suurvoorestikke. Väikevoorestikus on valdavad vähem kui kilomeetri pikkused voored, suurvoorestikus enamasti pikemad. Väikevoorestikke on Eestis mitmeid (Kolga-Jaani, Türi jne), kuid suurvoorestikke ainult üks – Saadjärve suurvoorestik. Ehkki ainus, see-eest milline – Ida-Euroopa lauskmaa suurim ja tähelepanuväärseim!
Voored on voorestikus üksteisest eraldatud voortevaheliste nõgudega, mis laiuselt enamasti voortele enestele mõneti alla jäävad.
Ligi pool (47%) Vooremaast on põllumaa all ja umbes viiendik (20%) kuulub soodele, ülejäänu jääb seega metsade ja järvede kanda.

Ilusaim voor
Lisaks voore suurusele hinnatakse nende juures ka ilu. Laiusel ja Koimula voorel ei ole iluduskonkursile asja, siin peab esikoha pretendente otsima lõuna poolt Prossa-Pikkjärve ja Saadjärve kandist. Sellesse regiooni jäävad ilusad selgeilmelised ja sümmeetrilised komeetvoored Elistvere, Kaiavere, Nava, Praaklima, Raigastvere, Saadjärve jne. Miks neid just komeetvoorteks nimetatakse? Aga vaadakem vaid neid kaarjalt kulgevaid voorteahelikke – kas see ei meenuta siis üle taevavõlvi kulgeva sabatähe, komeedi lendu! Siin on nagu Vooremaa süda, kus pikad põllustatud ja küladega ääristatud voorepealsed vahelduvad niisama pikkade kitsaste järvesilmade ja soostunud metsaaladega.

Laiuse voor
Tehes juttu Vooremaa tähelepanuväärsemast voorest, ei saa kuidagi mööda Laiuse voorest. Laiuse voor on nime saanud voore lael olnud Laeghise nimelise ordulinnuse järgi, mida mainiti esmakordselt kirjasõnas 1406. aastal. Linnuse varemed on tänini säilinud. Kust sai aga ordulinnus omale nime? Võib arvata, et sama nime kandnud külalt, sest Eestimaal on need asjad enamasti nii olnud.
Laiuse linnuse ja sellega juhtunuga ongi seotud nii Laiuse voore kui ka kogu Laiuse kihelkonna suursündmused. Linnus purustati küll Liivi sõja ajal 1559. aastal, kuid 1700./1701. aasta talvel, pärast võidukat Narva lahingut, peatus enamvähem taastatud linnuses Karl XII oma vägedega. Laiuse kirikut ümbritsevas pargis on isegi iidne pärn, mille olevat legendi järgi istutanud Karl XII.
Linnuselt päritud Laiuse nimi kandus sealtpeale üle nii kirikule kui kihelkonnale. Ja mitte ainult nimi, vaid Laiuse kihelkonna rahvas on end sealtpeale vaat et poolenisti Rootsi alamateks hakanud pidama ja nende Kesk-Eesti murdelgi olla kerge rootsipärane aktsent! Viimane on muidugi nöökamisi öeldud, kuid suurte pagemiste aegu, nii nagu see oli 1944. aasta sügisel, on Vooremaa ja selle ümbruskonna rahvas seda tõika ära kasutades endale Rootsi kodakondsust taotlenud. Ja ka saanud.
Laiuse voorepealne on enamasti põldude, Laiuse asula ja Vilina küla päralt. Voore jalamit palistab aga väikekülade pärlikee – Alavere, Altvälja, Kasevere, Kuremaa, Lõpe, Raaduvere, Sootaga. Diagonaalselt üle voore keskosa kulgeb Jõgeva-Mustvee maantee voorelaele viiva kuulsa, väga järsu tõusuga.
Laiuse mäe kõrgemast, Jõgeva-Mustvee maantee tõusule viivast käänakust mõnisada meetrit kirde pool ja umbes sama palju surnuaiast edela pool asub Laiuse Siniallikas. Paljude legendide ja imettegevate omadustega koormatud allikas asub keset väikest sölliks nimetatud soolaiku. Siniallikast 1,5 km kagus Vilina külas on üks paljudest Kalevipoja sängidest – linnamägi I aastatuhande teisest poolest.
Kui tahad näha midagi kaunist ja ülevat, siis tõuse Laiuse mäele ning vaata põhja ja lõunasse, itta ja läände. Põhjakaares näed üle Pedja-äärsete soo- ja metsalaamade Pandivere kõrgustiku kõrgemaid tippe – loode pool ligi 18 kilomeetri kaugusel 166 meetrit üle merepinna kõrguvat Emumäge ja 34 kilomeetri kaugusel põhja pool 156 meetri kõrgust Kellavere mäge koos selle tippu krooniva ja Eesti õhuruumi valvava hirmkalli ning peaaegu kõikenägeva primaarradariga. Eeltoodud kilomeetrid kehtivad üksnes siis, kui mõõtmist alustada Laiuse voore kõrgemast punktist, mis jääb põhjanõlvast ligi 4 km lõuna poole.

Kus asub Vooremaa?
Muinasajal kuulus Vooremaa Vaiga väikemaakonda, st Vaigamaale. 1224. aastal pärast vallutajate võimu alla minemist hakkas üle Vooremaa põhjapiiri kulgema Saksa ordu ja Tartu piiskopkonna valduste piir. Kihelkondadeks jagamise ajal kuulus suurem osa Vooremaast Tartumaa koosseisu. Jõgeva maakonna eelkäija Jõgeva rajoon moodustati 1950. aastal Jõgevamaa keskosa ja Tartumaa Kudina ja Saadjärve vallast. Ametimehed leidsid tekkinud moodustise väikese olevat ja nii liideti Jõgeva rajoonile 1959. aastal suurem osa Mustvee rajoonist. See ettevõtmine küll Vooremaa piire ei laiendanud, küll aga tegi seda 1962. aasta reform, kui Jõgeva rajoonile liideti Põltsamaa rajooni kesk- ja idaosa ning Pala külanõukogu Tartu rajoonist. Ilmselt ei rahuldanud selle reformi tulemused ametimehi, sest tasakaalu saavutamiseks viidi nüüdsed Avinurme ja Lohusalu vald uuesti Kohtla-Järve rajooni koosseisu. Oma tänapäevastes piirides jääb Vooremaa eelkõige Jõgeva maakonna Jõgeva, Palamuse, Saare, Tabivere ja Torma valla territooriumile ning selle kagupoolne ots Tartumaa Tartu vallale.

Vooremaa suurus
Vooremaa, mille pindala on erinevatel andmetel 977–1200 km2, moodustab ligi kolmandiku Jõgevamaa enam kui 2600 km2. Alutaguse madalikust ulatub Vooremaa kuni 55 kilomeetrit lõuna pool oleva Kõrvekülani. Selle omapärase maastikurajooni ida-lääne suunaline laius on kuni 24 kilomeetrit. Idast piirneb Vooremaa Peipsiäärse madalikuga, lõunast Kagu-Eesti lavamaaga ja läänest Kesk-Eesti moreentasandikuga. Vooremaa Maastikukaitseala hõlmab esinduslikuma osa Vooremaast ehk ligi 10% sellest. Vooremaa ulatus loodest kagusse on 16 kilomeetrit ja kirdest edelasse 4–8 kilomeetrit. Maastikukaitseala valitsemist jagavad sõbralikult Jõgevamaa ja Tartumaa keskkonnaametid.



Kalle Suuroja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?