2/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk 2010
Kumb on kaunim kogu maal: Laiuse vi Koimula?

Voortest rkides-kirjutades kerkib les ksimus, milline neist on siis see kige suurem, pikem vi krgem. Kogu aeg oli teada, ja seda kordasid ka kikvimalikud teatmeteosed, et Eesti voortest on suurim, ja seda iga kandi pealt, Jgevalt mned kilomeetrid kirde poole jv Laiuse voor. Viimase laepealne kerkib kuni 144 meetrit le merepinna ehk jllegi krgemale kui helgi teisel konkurendil. Samas annab ks teine kirjutis teada, et suurimatest suurim on hoopis kuni 13 km pikk ja 3,5 km lai Koimula voor.

Avan internetis Maa-ameti geoportaali kaardiserveris ortofoto ja mdan konkureerivad voored le. Voore mtmine on umbes sama keerukas nagu linnu portreteerimine htemoodi psimatud mlemad. Nii nagu on raske tabada lindu lennult, nii on raske elda, kus lpeb ks vi algab teine voor. Vaatamata raskustele saan mtmisega hakkama ja kahtlused leiavad kinnitust umbes 13 kilomeetri pikkune ja kuni 3,5 kilomeetri laiune Koimula voor on testi kuni 10 km pikast ja 2 km laiast Laiuse voorest suurem. Krguse rekord jb aga ikkagi Laiuse voorele, sest Koimulal on Laiuse umbes 60 meetrisele suhtelisele krgusele vastu panna vaid kuni 50 meetrit.
Kuigi klasid mahub Koimula voorele ja tema jalamile kmmekond (Iravere, Kantkla, Kodismaa, Koimula, Ookatku, Rbise, Sadala, Stsuvere, Tikvere,Vaiatu), on voor ise teadmata-tundmata. Sellest vaikib isegi Eesti Entsklopeedia, meie thtsaim teatmeteos.

Ida-Euroopa lauskmaa suurim Saadjrve voorestik
Teatmeteosed aga muidugi ei vaiki sellest, et voorte nol on eestlastel, mille le uhkust tunda. Vooremaa on maateadlaste seas tuntud Saadjrve voorestikuna. Kui maailma teistes voorestikes on voored tavaliselt vhem kui 1 km pikkused ja krgusega 1020 m, siis Saadjrve voorestikus on ligikaudu 100 voort, mille pikkus on 2,55 km ja laius 0,51 km ning krgus 2040 m. Maailma mastaabis Saadjrve voorestik oma suurusega, kui voorte suurus vlja arvata, ei hmmasta. Niteks, Ameerikas Ontario jrve lunarannikul Kanada ja USA piirimail on Peterborough voorestik, mille 12 000 km2 suurusel pindalal on umbes 3000 voort.
Just Saadjrve voorestiku suurvoortega esindatud maastike kaitseks ja silitamiseks loodi 1964. aastal Vooremaa maastiku kaitseala. Ligi 100 km2 pindalaga maastikukaitseala hlmab esinduslikuma osa Vooremaast ehk ligi 106% sellest. Maastikukaitsealal on vooremaastik kige selgekujulisem ja voortest tingitud maastiku viirulisust aitavad siin paremini esile tuua voortevahelistes vagumustes paiknevad pikad kitsad jrved, metsastunud soolaigud ja neis voolavad jed. Selline jrvederohke voorestik on vrdlemisi ainulaadne ja sellest tulenevalt on jrvede rohkus Vooremaa ks suurem vrtus.

Jrvederohke jaja lpp
Jaja lppedes oli Vooremaal jrvi tunduvalt rohkem kui tnapeval. Enamik jrvi on ndisajaks kinni kasvanud ja nende aset tidavad soolaigud, mille turbalasundi paksus on kuni 6 meetrit. Kik praegused Vooremaa jrved on sgavamates voortevahelistes vagumustes olnud jaegsete suurte veekogude jnukid ja need kuuluvad eraldiseisvasse voorejrvede rhma. Siinsetele jrvedele on iseloomulik loodekagu suunaliselt vlja venitatud piklik phikuju, vheliigestatud kaldajoon ja htlaselt svenev jrvengu. Saadjrv, Soitsjrv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere jrv moodustavad omakorda omaette Saadjrve jrvede grupi. Maastikukaitseala jrved on lbivoolavad ja saadavad oma vee Amme ja Pedja je kaudu Emajkke.

Jaeg adravedajaks ja Kalevipoeg kndjaks
Voored on eelkige viimase Eestimaalt le kinud mandriliustiku liikumise sihiliselt, st enamasti loodest kagusse, vljavenitatud ja philiselt moreenist koosnevad leivaptsikujulised pinnavormid. Enamasti on need mnesaja meetri pikkused, mnekmne meetri laiused ja kuni kmnekonna meetri krgused. Reeglina on voore pikkuse ja laiuse suhe 4 : 1, varieerudes seejuures vahemikus 2 : 1 kuni 10 : 1. Nii nagu voori on eri kuju ja mtmetega, nii vib ka nende teke ja koostis olla erinev. Enamasti koosnevad voored lbinisti moreenist, kuid on selliseidki, mille materjal on enamasti jsulamisvete kokku kantud kruusad-liivad.
Kalevipoja knnivaod sellisena nevad voori legendid. Eks ole neilgi omajagu igust kui adra osa omistada liustikule. See, mis voortevahelistest ngudest vlja knti, kuhjati sinnasamasse vaoharjale ehk voorele. Mitte ksnes knnivaod, vaid ka mitmete teiste thelepanuvrsuste poolest tuletab Kalevipoeg end Vooremaal igal sammul meelde ja seda kuni jalajlgedeni vlja. Rohkem kui kusagil mujal maailmas ja Eestimaal on siin Kalevipoja snge Ehaveres, Kassinurmes, Proosal, Reasveres, Saadjrvel, Tormas (Linnutajas), Vilinas. Enamasti on nende puhul tegu kll muinasaegsete vikeste linnamgedega. Vooremaal on veel teisigi Kalevipoja tegevusega seotud mlestusmrke, olgu nendeks siis lingukivid Kassinurmel, Proosal ja Saadjrvel vi viduviskamisest jnud kivid Saadjrve res. Kassinurmel on lisaks eelnevale vlja pakkuda ka vann ja silmapesukauss.

Pandivere, tlikas vastane
Vooremaa voorte teke on ilmselt seotud phja poole jva Pandivere krgustiku kui jlahkmealaga. Kvast paest Pandivere krgustik oli pealetungivale mandriliustikule sedavrd tlikas vastane, et jmass jagunes krgustiku kohal kaheks liustikukeeleks, mis siis pdsid mda hiilida: ks piki krgustiku lnenlva Prnu lahe suunas ja teine piki idanlva kagusse Peipsi no suunas. Suurimad voored kujunesidki Pandivere krgustiku kaitsvas varjus ehk sellest umbes kmmekond kilomeetrit kagu pool ja seda tingimustes, kus liustiku kulutav ja kuhjav funktsioon oli enam-vhem tasakaalus.

Ida-Euroopa lauskmaa thelepanuvrseim suurvoorestik
Vastavalt voorte suurusele, st pikkusele, eristatakse vike- (voore pikkus alla 1 km) ja suurvoori (voore pikkus le 1 km). Voored vivad esineda ksikult, kuid enamasti ikka kmnete ja sadade kaupa koos voorestikena. Sarnaselt voorte jaotamisele suuruse jrgi eristatakse ka voorestike seas vike- ja suurvoorestikke. Vikevoorestikus on valdavad vhem kui kilomeetri pikkused voored, suurvoorestikus enamasti pikemad. Vikevoorestikke on Eestis mitmeid (Kolga-Jaani, Tri jne), kuid suurvoorestikke ainult ks Saadjrve suurvoorestik. Ehkki ainus, see-eest milline Ida-Euroopa lauskmaa suurim ja thelepanuvrseim!
Voored on voorestikus ksteisest eraldatud voortevaheliste ngudega, mis laiuselt enamasti voortele enestele mneti alla jvad.
Ligi pool (47%) Vooremaast on pllumaa all ja umbes viiendik (20%) kuulub soodele, lejnu jb seega metsade ja jrvede kanda.

Ilusaim voor
Lisaks voore suurusele hinnatakse nende juures ka ilu. Laiusel ja Koimula voorel ei ole iluduskonkursile asja, siin peab esikoha pretendente otsima luna poolt Prossa-Pikkjrve ja Saadjrve kandist. Sellesse regiooni jvad ilusad selgeilmelised ja smmeetrilised komeetvoored Elistvere, Kaiavere, Nava, Praaklima, Raigastvere, Saadjrve jne. Miks neid just komeetvoorteks nimetatakse? Aga vaadakem vaid neid kaarjalt kulgevaid voorteahelikke kas see ei meenuta siis le taevavlvi kulgeva sabathe, komeedi lendu! Siin on nagu Vooremaa sda, kus pikad pllustatud ja kladega ristatud voorepealsed vahelduvad niisama pikkade kitsaste jrvesilmade ja soostunud metsaaladega.

Laiuse voor
Tehes juttu Vooremaa thelepanuvrsemast voorest, ei saa kuidagi mda Laiuse voorest. Laiuse voor on nime saanud voore lael olnud Laeghise nimelise ordulinnuse jrgi, mida mainiti esmakordselt kirjasnas 1406. aastal. Linnuse varemed on tnini silinud. Kust sai aga ordulinnus omale nime? Vib arvata, et sama nime kandnud klalt, sest Eestimaal on need asjad enamasti nii olnud.
Laiuse linnuse ja sellega juhtunuga ongi seotud nii Laiuse voore kui ka kogu Laiuse kihelkonna suursndmused. Linnus purustati kll Liivi sja ajal 1559. aastal, kuid 1700./1701. aasta talvel, prast vidukat Narva lahingut, peatus enamvhem taastatud linnuses Karl XII oma vgedega. Laiuse kirikut mbritsevas pargis on isegi iidne prn, mille olevat legendi jrgi istutanud Karl XII.
Linnuselt pritud Laiuse nimi kandus sealtpeale le nii kirikule kui kihelkonnale. Ja mitte ainult nimi, vaid Laiuse kihelkonna rahvas on end sealtpeale vaat et poolenisti Rootsi alamateks hakanud pidama ja nende Kesk-Eesti murdelgi olla kerge rootsiprane aktsent! Viimane on muidugi nkamisi eldud, kuid suurte pagemiste aegu, nii nagu see oli 1944. aasta sgisel, on Vooremaa ja selle mbruskonna rahvas seda tika ra kasutades endale Rootsi kodakondsust taotlenud. Ja ka saanud.
Laiuse voorepealne on enamasti pldude, Laiuse asula ja Vilina kla pralt. Voore jalamit palistab aga vikeklade prlikee Alavere, Altvlja, Kasevere, Kuremaa, Lpe, Raaduvere, Sootaga. Diagonaalselt le voore keskosa kulgeb Jgeva-Mustvee maantee voorelaele viiva kuulsa, vga jrsu tusuga.
Laiuse me krgemast, Jgeva-Mustvee maantee tusule viivast knakust mnisada meetrit kirde pool ja umbes sama palju surnuaiast edela pool asub Laiuse Siniallikas. Paljude legendide ja imettegevate omadustega koormatud allikas asub keset vikest slliks nimetatud soolaiku. Siniallikast 1,5 km kagus Vilina klas on ks paljudest Kalevipoja sngidest linnamgi I aastatuhande teisest poolest.
Kui tahad nha midagi kaunist ja levat, siis tuse Laiuse mele ning vaata phja ja lunasse, itta ja lnde. Phjakaares ned le Pedja-rsete soo- ja metsalaamade Pandivere krgustiku krgemaid tippe loode pool ligi 18 kilomeetri kaugusel 166 meetrit le merepinna krguvat Emumge ja 34 kilomeetri kaugusel phja pool 156 meetri krgust Kellavere mge koos selle tippu krooniva ja Eesti huruumi valvava hirmkalli ning peaaegu kikengeva primaarradariga. Eeltoodud kilomeetrid kehtivad ksnes siis, kui mtmist alustada Laiuse voore krgemast punktist, mis jb phjanlvast ligi 4 km luna poole.

Kus asub Vooremaa?
Muinasajal kuulus Vooremaa Vaiga vikemaakonda, st Vaigamaale. 1224. aastal prast vallutajate vimu alla minemist hakkas le Vooremaa phjapiiri kulgema Saksa ordu ja Tartu piiskopkonna valduste piir. Kihelkondadeks jagamise ajal kuulus suurem osa Vooremaast Tartumaa koosseisu. Jgeva maakonna eelkija Jgeva rajoon moodustati 1950. aastal Jgevamaa keskosa ja Tartumaa Kudina ja Saadjrve vallast. Ametimehed leidsid tekkinud moodustise vikese olevat ja nii liideti Jgeva rajoonile 1959. aastal suurem osa Mustvee rajoonist. See ettevtmine kll Vooremaa piire ei laiendanud, kll aga tegi seda 1962. aasta reform, kui Jgeva rajoonile liideti Pltsamaa rajooni kesk- ja idaosa ning Pala klanukogu Tartu rajoonist. Ilmselt ei rahuldanud selle reformi tulemused ametimehi, sest tasakaalu saavutamiseks viidi ndsed Avinurme ja Lohusalu vald uuesti Kohtla-Jrve rajooni koosseisu. Oma tnapevastes piirides jb Vooremaa eelkige Jgeva maakonna Jgeva, Palamuse, Saare, Tabivere ja Torma valla territooriumile ning selle kagupoolne ots Tartumaa Tartu vallale.

Vooremaa suurus
Vooremaa, mille pindala on erinevatel andmetel 9771200 km2, moodustab ligi kolmandiku Jgevamaa enam kui 2600 km2. Alutaguse madalikust ulatub Vooremaa kuni 55 kilomeetrit luna pool oleva Krveklani. Selle omaprase maastikurajooni ida-lne suunaline laius on kuni 24 kilomeetrit. Idast piirneb Vooremaa Peipsirse madalikuga, lunast Kagu-Eesti lavamaaga ja lnest Kesk-Eesti moreentasandikuga. Vooremaa Maastikukaitseala hlmab esinduslikuma osa Vooremaast ehk ligi 10% sellest. Vooremaa ulatus loodest kagusse on 16 kilomeetrit ja kirdest edelasse 48 kilomeetrit. Maastikukaitseala valitsemist jagavad sbralikult Jgevamaa ja Tartumaa keskkonnaametid.



Kalle Suuroja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet