2/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk 2010
Jgeva kollane tuleb tagasi!

Miks Jgeva Sordiaretuse Instituudi teadlane Ilme Tupits restoranis reeglina kartulit ei s, saate teada alljrgnevast loost. Ise ta tleb selle kohta nii: Need ei ole minu maitse. Sk eldakse olevat, jah, maitse asi, aga tundub, et kes on kunagi Jgeva kartulitega harjunud, ei saa lep pida tnapeva sgiasutuste tuhlitega.

Restoranis pakutakse tnapeval paraku kartulit, mida saab n- lputult keeta. Aga kohe aitame teil ige kartuli maitset meenutada
Kllap mletate sorti Jgeva kollane, kartulit, mis lausa sulas suus? Isegi kui mugulad olid lekeenud ja kartulid lagunesid taldrikule laiali, maitsesid need muredad tkid ikka sametiselt. Vahel anti muidugi ka vesisemat kartulit. Nd meie hiskondlikes toitlustusasutustes reeglina ei pakuta ldse Jgeva kollase sarnaseid maaubinaid, ongi ainult need vesisemad.
Aga kas me ldse leiame kusagilt endisaegseid tuhleid?
Omal ajal Eestis lipopulaarne kartulisort Jgeva kollane on aretatud Jgeva Sordiaretuse Instituudi (Jgeva SAI) pldudel. Sinnapoole seamegi oma sammud hel mrtsi klmal peval: otsima Eesti he kuulsaima sordi jlgi. Lumistel teedel soojas autos sites on meie giidiks sordiaretuse instituudi rukkiaretaja Ilme Tupits. Ilme istub juhi krval, tema uuriv teadlasepilk libiseb le vana kivisilla meie ees ning ta mainib, et Jgeva Sordiaretuse Instituut asub Jgeva alevikus, kunagises Puurmani misale kuulunud karjamisas. Nd on siin Eesti tuhestoranis pakutakse tnapeval paraku kartulit, mida saab sordiaretuse sda.
Teed on thjad. Talv. Talv ajab karu koopasse ja sordiaretaja kontorisse. Kuigi pris ige see pole: kullipilk on ilmastiku peal siin Jgeva alevikus aastaringselt. Ka talvel jlgitakse talikultuuride seisukorda, regulaarselt registreeritakse niteks maa klmumissgavust, lumekihi paksust, mulla temperatuuri taimede vrsumisslmede sgavusel. Kik andmed on thtsad. Kik pannakse kirja ja kik vetakse arvesse, mis aasta jooksul juhtub.

Ekstreemoludes on tulemus parim
Miks just siin? Miks on Jgeva alevik see paik, kus on aretatud eesti kuulsad kartuli- ja teraviljasordid? Tegu pole juhusega: sordiaretuse keskuseks valis plise Jgeva misasdamiku Mihkel Pill, eelmise sajandi alguse sordiaretuse geenius, kes geneetik Gregor Mendeli ideesid pdis rakendada juba enne oma tuntumaid ametivendi mujal maailmas. Pill otsis trkava Eesti Vabariigi knnisel sobivat paika katsejaamaks, kuni pilk ji vrandatud misasdamikule Jgeval. Siin valitsesid meie kodumaa mistes ekstreemsed kliimaolud. Just seda oligi tarvis sordiaretuskeskust karmides tingimustes. Kohta polnud alul sugugi kerge leida. Prast mitmeaastaseid otsinguid mda Eestit vahetas Pill asjatundjatega, Jaan Metsa ja Julius Aamisepaga, kirju katsejaama teemal, ksi ei otsustanud ta midagi. Kuni lpuks aastal 1920 oli otsus tehtud: sordiaretuse ja seemnekasvatuse keskuseks saab Jgeva mis.
Eesti klmapealinnast jb Jgeva alevik vaid paari kilomeetri kaugusele.
Kui meilt ksida, kuidas tnavune aasta oli ka, tleme alati, et hea, muigab Ilme. Sest kui aasta on klm vi sajune vi puane ehk halb linnainimestele, on see meile ikka hea. Kik tulemused katsepllul on thtsad.

Sordiaretajate nipp: kaks suve aastas
Pargime auto lummemattunud kasvuhoonete rea ette. Tee suure raudukseni on lumest lahti lkatud, samuti vike parkimisplats selle mber. mberringi haigutab talvine mahajetus ja unine vaikus. Kiki triiphooneid ei jua me ktta, naeratab Ilme, aga ks kasvuhoone on ts. Astume veidi praokil rauduksest sisse, kust hkuv klm rndab rskemana kui vljas.
Esimese triiphoone akende tagant paistavad pikad peenraread, korralikult kilega ristatud, aga thjad. Piilume ukse vahelt. Seal hakatakse tomateid kasvatama ja sorte vrdlema. Sammume mda murenevat betoonprandat edasi, meid tervitavad nuka-aegsed mratlemata lesandega masinad seina res, need roostetavad veidi. Kus on siin see ks ttav klaashoone? Jrgmise ukse avades lb meid hetkeks rpast vlja niiske pahvak troopilist hku: siin on elu! Roheline, roniv, keerduv. Ning kui itsvate pelargoonide ja lobeeliate vahelt sammub meie poole naeratav ruuge poisipeaga naine, suudan ainult piuksuda: Siin on nii ilus! Prast eesti karmi talve on ju suvine ilm vimas elamus. Sirja Ohakas, agronoom, noogutab. Tema on sellega harjunud, tema talves on alati suur tkk suve. Sirja hoole all on les kasvanud kmned ja kmned Jgeva sordid. Lisaks kevadisele lillemerele, mida ta aitab aleviku rmuks kevadeks ette poputada.
Talvine suviteraviljade ristamine on vga thtis: kiirendab aretust. he sordi aretamine vtab ju 15 kuni 20 aastat, mnikord rohkemgi, kommenteerib Ilme. Kui ka talvel sellega tegeleda, saab aega kiirendada ehk ks aasta kahe eest.

Ksit kallis hind
Aretamine on tegelikult lihtne: kui t sammudeks lahti vtta. Aretaja teeb plaani, milliste omadustega sorti tahab nha niteks suure saagiga. Valib kaks vanemat, ristab, siis klvab saadud seemned kevadel mulda, et sgiseks terad valmiksid ja talvel klvab uueks ristamiseks seemned kastidesse. Kui talvel triiphoonetes aretusega tegeleda, lheneb aretusprotsess mnevrra. Ja ikkagi on see vga aeglane t: Isetolmlevate suviteraviljade sortide aretus kestab 1215 aastat. Risttolmlejatel vtab uue sordid loomine kuni 20 aastat, heintaimedel isegi kuni 30 aastat, selgitab Ilme. See on vga kallis t, ksitsi tuleb teha ju: katsetada, katsetada, katsetada. Siis: valida, valida, valida soovitud omadustega taimi.

Mis kartulit sina sd?
Osa kartulisorte keevad kiiresti katki need on ldsusele ununenud maitsega kartulid nagu Jgeva kollane, aga ka uuemad sordid nagu Maret. Teised lasevad kaua keeta: Keeda neid kasvi pev, ikka psivad koos, iseloomustavad kartulitundjad. Aga kas sellest, et kartul psib keedes hes tkis, ka maitse hea psib? Need pikka keetmist kannatavad sordid on tnapeva toitlustusasutustes aga tavalised. Miks see nii on? Suurtootmises on nimelt kasulik tarvitada sorte, mis on madalate silmadega, hukese koorega, keetmisel ei tumene ega lagune, nnda siis eelistatakse neid, mida restoranid tahavad.
Suurtootmisel on omad tingimused kartulikasvatuses. Suur osa eestlasi eelistab lauakartulina kollase sisuga jahuseid kartuleid. Tnkja sisuga kartuli maitseomadused ei pruugi olla igale sjale vastuvetavad. Aga Sulev maitses omal ajal (ja maitseb siiani) venelastele, kuna see tnkjas, vhese trklisisaldusega kartul ei vta praadides palju li sisse. Kiki omadusi hte sorti kokku koondada on aga vimatu. Selleprast on kartulisorte palju kollase, kreemja vi valge sisuga, jahusemaid ja tnkjamaid, sileda pinna vi sgavamate silmadega, erinevate maitseomadustega, mni sort keeb kiiresti, teist peab kauem keetma. Osa sorte sobib lauakartuliks, teistest saab valmistada krpse ja mned on meldud tstuskartuliks.
Aga kas Jgeva kollane on siin kusagil veel ?

Jgeva kollase lugu
Jgeva kollast ei paljundata enam ammu, tleb Ilme.
Vaat kus lops. Nii palju on tulnud uusi sorte. Jgeva kollane rajooniti (ehk veti sordilehele) 1946. aastal. Kartuliaretaja Aide Tsahkna arvab ldse, et Jgeva kollase kultus igasuvi sgavamate silmadega, erinevate maitseomadustega, mni sort keeb kiiresti, teist peab kauem keetma. Osa sorte sobib lauakartuliks, teistest saab valmistada krpse ja mned on mel- Aga kas Jgeva kollane on Jgeva kollast ei paljundata Vaat kus lops. Nii palju on tulnud uusi sorte. Jgeva kollane rajooniti (ehk veti sordilehele) 1946. aastal. Kartuliaretaja Aide Tsahkna arvab ldse, et Jgeva kollase kultus on lepingutatud, sellest on maitsvamaid sorte. Jgeva kollase isa Julius Aamisepp kirjutas aga 1946. aastal uuest kartulisordist nnda: vhesobiv sklatele, ent seda enam vastab see ttava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et Jgeva kollase mugulate kuju on marik, sile, madalate iduaukudega, seeprast on ka tema koorimine hlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vhkhaigusele vastupidav, samuti ka ftofl oorale, ent vhem viirushaigustele ja krntvele. Silivus hea.
Jgeva kollane aga kadus, sest oli vastuvtlik X- ja Y-viirustele. Nnda on see jnud seemekasvatusest vlja. Tegelikult kanti Jgeva kollane sordilehelt maha alles 2002. aastal, aga sorti silitatakse geenipangas Sakus, in vitro. Just juan melda, et kll on kahju enne sordiaretuse instituuti sitmist, kui rkisime toimetuses Jgeva SAI-st, meenutasid kik soojalt kartulisorti Jgeva kollane. Ja nd linud Ent paar ndalat prast sordiaretajate klastamist saame teada, et kartuliaretajatel on varuks llatus: Jgeva kartul ratatakse surnust les! Rahva soovidele vastu tulles hakatakse kesoleva aasta kevadest uuesti Jgeva kollasega tegelema. Seda hakatakse kasvatama silitussordina, mille mugulatele ei esitata vga krgeid nudmisi ja kartul juab turule kige varem 3 aasta prast. Vastav mrus on allkirjastatud 2010. aastal, teatatakse mulle. See on uskumatult kena uudis ning saan aru, et ootamatu asjade prde taga on tegelikult meie sordiaretusteadlaste soe suhe pllumehega ja aretust rahvalhedus. Siinkohal aplaus meie teadlastele!
nneks peab ka tlema, et hea maitsega kartulisorte on peale Jgeva kollase aretatud loomulikult teisigi: niteks Piret ja Maret, mida saab kasvatada vi osta. Meenutame, et kui Jgeva kollase ratamine nnestub, saabub see turule kolme aasta prast.

Mareti mugulaid maitstes
Kuna Jgeva kollast pole, annab Ilme meile Jgeva Sordiaretuse Instituudist lahkudes kaasa kotitie punakaid Mareti mugulaid. Keedame neid nii, nagu ta petab: kigepealt hoiame koorituna klmas vees ja siis keedame 20 minutit, mitte rohkem, et ei laguneks.
Taldrikult kahvliga esimest tkki suhu pannes saan kohe aru, et sellist maitset pole lapseplvest alates tundnud: nagu lirammus kartulipuder oleks suus, maitse jb kurgulakke kinni ja ringleb seal ka mitu tundi prast smist: ning kht saab vga tis. Jgu see maitse asjaks muidugi, aga minule jb see lapseplve tunne teejuhisena meelde. Sgisel proovin talvekartuli saada Jgeva trkliserikka sortimendi hulgast.

Jgeva Sordiaretuse Instituudis aretatakse teraviljade, kartuli, heintaimede, kaunviljade, likultuuride ja kgiviljade sorte. Instituudis on biokeemia ja taimekaitse osakond ning ttab agrometeoroloog- ekspert. Instituudi geenipangas silitatakse teraviljade, heintaimede, kaun- ja kgiviljade ning likultuuride sortide ja paremate aretiste seemneid. Sangaste Katsejaamas tehakse Sangaste sordi silitusaretust. Jgeva Seemne - keskus kasvatab ja turustab krgpaljundusseemet. Jgeva SAI saab tnavu 90-aastaseks.

Jgeva kartulid: kust saab?
Jgeva sortide sertifitseeritud seemet kasvatab praegu ainult Jgeva Sordiaretuse Instituut. Neilt saab osta ka talvekartulit. Info on kodulehel: www.sordiaretus.ee (mk-kartul). Tavaliselt algab seemne ettetellimine 10. jaanuari paiku. Mis sort milleks sobib: Keedukartul kiki Jgeva kartulisorte sobib keeta, vastavalt maitseeelistustele. Samuti peab keetmisel jlgima, kui jahune on sort. Ahjukartuliks: Maret, Ando, Ants, Sarme. Kartulisalatisse: Ants, Anti, Reet. Kartulipudruks: Ando, Maret, Piret, Sarme. harva

Mareti (trkliserikka kartulisordi) keetmispetus
Koori kartul ja pane pooleks tunniks klma vette. Keeda kartulit 20 minutit, serveeri kohe. Kas seda on vaja? See soovitus ei kehti ainult Mareti kohta, vaid nii peaks toimima igasuguse kartulisordi keetmise puhul vi ka ahjukartuli kpsetamise eel. Ahjukartuli peab seejrel nrutama ja kgipaberiga kuivatama, siis kpsevad ilusad pruunid kartulid.

GMO ja sordiaretus
Tnapeva kurikuulus vlusna on GMO. Kas ei trju GMO sordiaretust krvale? Seda kindlasti mitte. Phimtteliselt on GMO sordiaretusega mingit pidi vrreldav, ka sordiaretuses vahetatakse geene, ainult selle erinevusega, et GMOs on piirid nihutatud ja taimele lisatud mingi uus omadus. Piltlikult saab kalageeni panna tomatisse. Phimtteliselt on oluline see, milline geen lisatakse. Vtame niteks taimekaitsevahendi Roundup, mis hvitab kik rohelised taimed. GMO tehnoloogiat kasutades on loodud taimed, kelle koondnimetus on Roundup Ready, st lisatud geeni sisaldavad kultuurtaimed pestitsiidide mjul ei hvi. See on ohtlik: kui kultuurtaimede tolm viljastab umbrohtude isi, on vimalik, et tekivad uued, kemikaalide mjul mittehvivad umbrohud. Kas ka kartulit geneetiline muundamine puudutab? Jah. Kesolevast aastast vib Eestis kasvatada GMO kartulit. Ent see on meldud ainult tehnilise trklise tootmiseks, mitte smiseks. Tehnilist trklist vajatakse suurtes kogustes niteks tselluloosivabrikutes ja ehituses.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet