2/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk 2010
Hiiud maastikku kujundamas

Inimene tahab maailma, loodust ja oma mbrust tunda ja tunnetada. Vajadus mbritsevaid nhtusi mista ja seletada ongi inimese mtlema panev jud. Otsitakse nende phjusi ja seoseid, sellega koos vastuseid paljudele ksimustele: mis on kogetav ese, nhtus, koht, millest on tekkinud selline nhtus, asjade omadused, kohanimed nnda phjendab teose Muistendid Kalevipojast koostaja Eduard Laugaste meie hiiumuistendite tekke tausta.
Laseme aga eesti hiiu- ja vgilasmuistendite vljaandjail seletada, kuidas neid lugusid on loodud. Mjustanud on neid muinas-skandinaavia hiiukujutelm, idast vene bliinade vgilased ja omajagu ka ristiusu kurat.

Kalevipoeg kui loodushiid
Kalevipoja-muistendite tuumiku moodustavad hiidude muistendid laiemas mttes. Kalevipoeg, nende muistendite peategelane on oluliselt ikkagi hiid. Kalevipoeg phjustas suurte kivide kohaletoimetamist , kahlas lbi vete, ehitas sildu, nagu muudki hiiud (Vanapagan). Oma phiteemadele on seegi muistendite rhm pikkade aegade jooksul juurde vtnud ha uusi motiive, niteks knnivagude- ja sngide-muistendid, Kalevipoeg on arenenud Vanapagana krval ja vitleb temaga. Nii on saadud juttudetskkel keskse tegelase Kalevipojaga. See tskkel on paljude sajandite jooksul kaasatoodud ja liidetud henduste ning motiivide krval kaotanud mningaid seniseid, psides pidevas muutumiste ja teisenemiste protsessis. Peamiseks selles kompleksis on jnud ikkagi silmaga nhtavad mlestused maapinnal.
Hiiud ja kangelased on oma mtmetelt lisuured, eriti veel, kui nad on asetatud vastamisi mne teise hiiuga (Kalevipoeg Vanapaganaga). Neile esitatav suurte tegude nue ise on juba seotud vajadusega kujutada hiidu le tavaliste piiride. Nad astuvad pikki samme, suurest raskusest vajub jalge all maa lohku vi tekivad sood. Suured on ka nende hobused, jttes suuri jlgi maapinnale vi maasse (knkad ja augud), nende triistad (ader), relvad (raske mk), kejljed jvad kivissegi. Ka vastane on tugev ja hirmuratav, mlemad heidavad suuri kive kaugele.
Hiidude suuruse ilmekamaks esiletoomiseks vib muistend kasutada vrdlemist, mis saavutab selle, et hiiu suurus vrdluseks toodud esemete kaudu hiiu tegevuse kestel tuleb selgesti esile. Kalevipoja-lugudes on sellisteks ka lbi vete kimised, kusjuures vesi vib kangelasel tusta plvini, kurguni vi ulatada le pea. Siia kuuluvad ka muistendid Kalevipoja sngidest, mis iseloomustavad htlasi hiiu suurust.

Suur Tll tegutseb saartel
Muistendid Suurest Tllust on koondunud peamiselt sna kitsale alale, ainult Saaremaale, domineerivalt selle lneossa, ka Muhusse ja Hiiumaale; haruldane on Tllu-muistendite teadmine Eesti mandril vi liivlaste alal.
Muidugi pole hiiumuistendid kaugeltki ainult seletusmuistendid, vaid neisse liitub fsilise ju imetlemist, mille alusel inimese fantaasia paisutab ju ja suuruse mtmed kaugelt le vimalikkuse piiride. See on esteetiline elamus ju saavutustest, mis on looduseligidastes inimestes eriti tugev.
Muistendeid maapinnavormide kohta leidub Tllu-muistendite hulgas hoopis vhem kui Kalevipoja-muistendeid. See on mistetav, sest Saaremaa maastik ei tekita nii palju vajadusi pinnavormide seletamiseks kui mgedest, orgudest ja veekogudest vahelduv mandri-Eesti.

Vanapagana leiame Karksist ja Hallistest
Loodushiidudest kige tpilisem ongi Vanapagan. [---] Kige sagedasemad teemad on: kiviviskamine, hiiu tegevuse jljed kivis vi ka maapinnas. Edasi hiid paiskab triistu teistele hiidudele, elab koopas. Selleteemalised muistendid on kige populaarsemad Karksis ja Hallistes, erinevas levikutiheduses leidub neid siiski le kogu Eesti. Iseloomulik sellele muistendirhmale on segunemine Kuradiga, kes suure osa oma motiivistikust on toonud kaasa kirikujutlustest vi kirikukirjandusest. Kohati on ainestiku lahutamine Kuradi- ja Vanapagana-muistenditeks vimatu, aga ldiselt tundub olukord siiski selline: Kurat on tunginud Vanapagana- muistendisse, alguprasemat tegelast vlja trjudes. Hiid-Vanapagan on kohtlane ja fsiliselt livimas, kontrastiks vhesed vaimuanded.
Virumaa idapoolsetes kihelkondades on Vanapagan vhe tuntud, sealt lne poole tiheneb Vanapagana esinemine paralleelselt Kalevipojaga ja on kohati lahutamatult segunenud. Sellest jrgneb, et ta ei vi esineda enam teiste hiidude nii jrjekindla vastasena. Sellist olukorda vib theldada ka Phja-Tartumaal, s.o Kalevipoja- muistendite areaali piirialadel.

Kasutatud kirjandus:
Muistendid Kalevipojast. Koost. E. Laugaste, E. Normann. Tallinn, 1959
Muistendid Suurest Tllust ja teistest. Koost. E. Laugaste, E. Liiv, E. Normann. Tallinn, 1963)
Muistendid Vanapaganast. Koost. E. Laugaste, E. Liiv. Tallinn, 1970



Tekstikatked valis Mall Hiieme.
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet