2/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk 2010
Kliima ja kiima

Vljas sajab laia lund ning aiateibad pauguvad. Kliimaskeptikud parastavad sh sulle kliimasoojenemist! Naljakas, kas pole? Nagu poleks nad koolis kinudki ega ppinud vee ringkiku looduses. Lumi on ju tahke vesi. Jrelikult kusagil peab toimuma erakordselt suur auramine, uute pilvede intensiivne snd, mis mandri kohale judes lumena maha sajavad. Ka varasemad aastad on nidanud, et talvel on meil oluliselt rohkem sademeid. Alles hiljuti, 2005. aasta jaanuaris tekitasid tulvaveed merevee tusu meetri vrra ning kui lnetorm ltsad lahti tmbas ja veel kaks meetrit lisas, oligi meri meie rannaklad ning nii Prnu kui Haapsalu oma vimusesse vtnud. Minu kodusaarest Manijast tormas meri kohe mitmest kohast risti le ning kui meres oleks ka jd olnud, oleks see kui noaga paarkmmend maja puruks liganud ning vetesgavusse phkinud. Mida ma tahan elda? Aga seda, et aastaaastalt suurenevad sademed rgivad maailmamere jtkuvast soojenemisest. Satelliidifotod nitavad, kuidas nii Arktikas kui Antarktikas ha suuremad jmed eralduvad ning sulades soojematesse ookeaniavarustesse kaovad.
Uuringud nitavad, et eestlased on kige ebausklikumad kliimasoojenemise suhtes. Kust tuleb meie umbusk ning skeptitsism? Kas puudulikust kooliharidusest vi ugri-mugrilikust eneseteadvusest? Vi oleme testi hingesugulased arhuaco indiaanlastega, kes Luna-Ameerika Andides kaitsevad oma pliskultuuri totaalse skeptitsismiga, mis eitab igasuguseid teisi keeli, kultuure, teistmoodi arenguid?
Kopenhaageni kliimakonverentsi ettevalmistavatel foorumitel ei kahelnud kll keegi maakera kliima soojenemises. Pole ju kliima ks kuum suvi vi teine klm talv. Kliima on aastakmnete, kui mitte aastasadade keskmine temperatuur, keskmised sademed, keskmine pilvitus, keskmised tuuled jne. Ja siin on inimtegevuse tagajrjed silmnhtavad. Teadlaste arvates on inimeste phjustatud kliima soojenemises sdi 40% hoonetest vljapsev soojus, 40% transport ning ca 20% tstus. Kuna selline jaotus on just valdav meie laiuskraadil, siis on ju siililegi selge, et igaks saab oma tegevusi le vaadates kliimamuutustes kaasa rkida. Eesti kui vikeriigi roll ei tohiks piirduda ksnes eurodirektiivide levtmise ning kliimamuutustega kohanemisega, omalt poolt uusi ideid pakkudes, aktiivselt tegutsedes saame nii mndagi ra teha. Euroopa riikide parlamendisaadikute organisatsioon Globe Europe tegi Kopenhaageni tippkohtumisele ettepaneku vhendada heitgaaside paiskamist atmosfri vhemalt 30% ning pingutada selle nimel, et kliima ei soojeneks le 2 kraadi. Protsessis, mis kandis smboolset nime Teel Kopenhaagenisse, osales mitmeid riigikogulasigi, allakirjutanu teiste hulgas. Kopenhaageni tippkohtumise lppdokumenti ji kll vaid 20% heitgaaside vhendamine, kuid kliima soojenemise piir kuni 2 Celsiuse kraadi on riigipeade poolt allkirjastatud dokumendis olemas.
Kahju, et Kopenhaageni lepe ei seadnud siduvaid kohustusi kigile asjaosalistele riikidele. Ent krokodillipisaraid valama ei pea, sest tippkohtumine COP-15 oli vaid ks lli vga pikast protsessist, millel pole kunagi lppu. Inimeste ahnusele ja hepevamtlemisele on ju sgavad juured alla kasvanud. Maailma rahvaste ja riikide telist ksmeelt pole me veel kogenud. Aga kui kaalul on elukeskkonna saatus meie ainukesel koduplaneedil, siis hel peval saavutatakse ka siduvad kokkulepped. Niisiis oli Kopenhaageni tippkohtumine vaid ks lli protsessis, mis algas Rio de Janeiros, jtkus Kyotos ning lheb edasi paari aasta prast Mehhikos. Nende leilmsete mttetalgute kigus teadvustatakse probleemid, mille lahendamisest sltub elukeskkonna silimine jreltulevatele plvedele.
Iseenda nitel vin elda, et Kopenhaageni konverentsi eel ning ajal toimunud konverentsidel, ajurnnakutel, paneelidel kasvas tublisti ka minu veendumus, et inimkonna tulevik sltub suuresti taastuvenergia kasutuselevtust. Eestlasest Malm linnapea Ilmar Reepalu, kelle initsiatiivil on pea kogu Luna-Rootsi le linud taastuvenergiale, ti hel mttetalgul jrgmise vrdluse. he tunni jooksul langeb Maale sama palju pikeseenergiat, kui vajab kogu inimkond terve aasta jooksul. Ja seejrel ksis Reepalu prohvetlikult mida me teeme selle energia kasutamiseks? Tnu Pikesele pole nneks lhimate aastamiljonite jooksul ohtu, et meid tabaks energiakriis. Omaette ksimus on, kuidas me pikesekiirtest sndivast solaarenergiast, bioenergiast, hdroenergiast, tuuleenergiast oskame oma vajadusi rahuldada? Arvan, et Eestil kui paindlikul vikeriigil on siin sna suured perspektiivid. Et mitte aegunud tehnoloogiatega (plevkivi arutu ahjuajamine, vlismaisel tuumaktusel ttava aatomielektrijaama kavandamine) taastuvenergia kasutuselevttu takistada, oleks meil nutikas kige krgemal riiklikul tasemel mned kaugelevaatavad otsused langetada. Niteks jrgides Taani eeskuju elda ei tuumajaamale ning minna hoogsalt le tuuleparkide rajamisele. Viimaste puhul peab muidugi jlgima, et need ei kahjustaks elukeskkonda ning oleks kindlasti hendatud teiste Lne-Euroopa taastuvenergia vrkudega. Puhub ju kusagil alati tuul, paistab pike, langeb vesi, mis on tasuta kingitus emakeselt looduselt. Kopenhaageni tippkohtumisel vaimustas mind hin, millega paljude maade delegatsioonid, kll riiklikul, kll tavakodanike tasemel, pdsid kliimasoojenemise ohjamises kaasa rkida. Tna on maailmas juba le poole miljoni kliimapgeniku. Nende inimeste saatus, kelle kodumaad hvardab kadumine kerkiva ilmamere voogudesse, nib korda minevat paljudele. Juba see fakt, et kliimapgenikele nutakse sama staatust kui poliitilist asli saavatele pgenikele, nitas erinevatest maailmanurkadest kokkusitnud inimeste solidaarsustunnet. Kopenhaagenis loodeti astuda mitu pikka sammu edasi, kuid diplomaatiline maailm polnud selleks piisavalt kps. Samas valitses Taani pealinnas siiras entusiasm ning tsine lootus, et kui nnestub luua usalduslikud suhted erinevate religioonide, poliitiliste judude ja riikide vahel, siis suudetakse koos ohjata ka inimtegevusest tingitud kliimamuutusi.
Tulles tagasi selle loo alguse juurde, meenub mulle hiljutine seik. Kirjutasin arvamusloo vanimale eestikeelsele ajalehele Prnu Postimees, juttu oli Kopenhaageni kliimakonverentsist. Tolle peva hommikul, kui artikkel ilmus, sain vabandusmeili toimetusest. Selles videti, et trkiviga olnud juhuslik. Ega ma seda juttu eriti uskuma jnud, sest kellel oli vaja arvutite ajastul mu snahendist kliimakonverents tht l vlja jtta! Vaevalt, et arvuti sellise riuka vlja mtles! Samas usun, et see oli mne toimetaja vahva nali, mitte irve kliimasoojenemise tsise teema le.
Teema, mille targast lahendusest sltub elu tulevik meie helesinisel taevakehal.



Mark Soosaar, Riigikogu keskkonnakomisjoni liige, SDE
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet