2/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

58. laiuskraadil
58. laiuskraadil: TrvePikknurme

Mned pevad enne retkeleminekut kirjutas meile Trve kla Tammeme klalistemaja perenaine zooloog Ene Viht, kellega plaanisime minna metsiste mngupaika vaatama, jrgmist: Metsisemngu minek tuleks lkata edasi. Parim aeg oleks aprilli teisel poolel, siis on tavaliselt metsisekukkede mnguaktiivsuse krgperiood. Praegu on looduses raske liikuda (lumi on plveni). Sellistes tingimustes liikudes me hirime arvatavasti metsisekukki.

Loomulikult on metsiste pulmarahu. esmathtis. Lepime Ene Vihtiga kokku, et ritame uuesti jrikuu teisel poolel ja siis anname kuuldustnhtust ka lugejale teada.
NB! Metsisemngu tohib klastada vaid keskkonnaministeeriumi eriloaga ja Ene Viht kui kauaaegne metsiste ja tetrede uurija saab seda luba hariduslikel eesmrkidel Loodusesbra jaoks taotleda.

Lubjaahjude kaitseks
Kui Jeesus saabus Palmipuudephal Jeruusalemma emaeesli slu seljas, siis meie liigume pevapealt 2010 aastat hiljem Trvelt Tammiku suunas tori tugu mra Hebe vedamisel.
Meie kdimees Risto Viht viks meid sidutada ka vankriga, mille pealt kindral Laidoner on paraadi vastu vtnud, aga ta on Hebe rakendanud teedelagunemise ajale sobivama kalessi ette.
Peaaegu 19aastane Tammeme Hebe veab rahulikult sammu. Kui Ingmar pildistamiseks maha hppab, jb ka hobune seisma jrsku soovib reisija kohe tagasi kalessi ronida.
Oleme laskunud Vooremaa voorte pealt metsade ja soode, Pedja ja Kaave jgede vahele. Sada aastat tagasi pletati Kursi kihelkonnas majaehituse tarvis paest lupja. Tartu linn on ehitatud Pedja jel pletatud lubjast, mrgib koduloolane Helmut Joonuks oma Pedjaraamatus. Jersetest ahjudest judis lubi Taaralinna paatidel.
Risto Viht juhatab meid he Pedjarse, Tartu linnale kuulunud lubjaahju juurde. Lumine kivikngas ei pruugi vhikule midagi ajaloolist telda. hel peval on siin kopp sees ja seda enam ei ole, hoiatab Tammeme peremees. Prandkultuuri objektina viks lubjapletusahi kuuluda kaitse alla mlestusmrk sellest, kuidas me esivanemad td tegid.
Hebe hirnub le lagedate kmpides talle ei meeldi see tugeva tuule ja vihmasagaratega koerailm, mis meiegi kondid kalessis kangeks klmetab. Enne Tammikut juame nneks metsa vahele. Mets on vaese mehe kasukas, ei tuult, ei midagi, kneleb Risto Viht. Kaave je res tleme vedajatele ngemist!

Knnapuu kummardajad
Kaave res on elatud igiammu, je rest on leitud kivikirves, ning hiljemgi Kursi pastor Sulev Sova silitab kodukandi elu kajastavas muuseumis jephjast vhipgil vlja tulnud peopesasuurust teokarpi, mis prinevat Santiago de Compostela palverndurite teelt.
Meie lheme Tammiku klas vaatama Rootsikla pllul kasvavat looduskaitsealust knnapuud. 1999. aastal on Hendrik pides talle ei meeldi see tugeva tuule ja vihmasagaratega koerailm, mis meiegi kondid kalessis kangeks klmetab. Enne Tammikut juame nneks metsa vahele. Mets on vaese mehe kasukas, ei tuult, ei midagi, kneleb Risto Viht. ngemist! Relve selle puu krguseks mtnud 13 meetrit ja rinnambermduks 551 sentimeetrit jmeduselt teine knnapuu Eestis.
Knnapuu olevat istutanud Rootsi kuningas Phjasja ajal, et thistada tulevase rootslaste kla asupaika. Puu naabruses asuva talu nimeks ongi Rootsikla-3. Selle talu lastest Kristost ja Kairist, kes Hendrik Relve plispuude raamatus oleval pildil knnapuu otsas turnivad, on saanud suured inimesed. de on oma elu peal, mina elan Rootsikla talus, kneleb Kristo, kes ka tiskasvanuna leiab phjuse, et vahel knnapuu juurde astuda.
Rootsiklast juame veel paari kilomeetri kaugusele Liivojale, kus otsustame retke tormiilma tttu sel peval pooleli jtta.

Kohtumine hallpeaga
Lahkudes Liivojalt ja naastes sinna paar peva hiljem parema ilmaga, paneb meid kuulatama eakate prnade ja tammedega pargitukast kostev kurblik hd: kjkj- kj.
Selle igatsev kla meelitab saapapaelu siduma ning kutsujale sinavate metsade taha jrgnema, on Rein Kuresoo hdjast, hallpea-rhnist oma loodusraamatus ilusasti kirjutanud.
Vestleme pargis asuva Puurmani misa ajast prineva metsavahimaja elaniku Helve Vatteriga. Tema on rohelise kuue ja halli peaga rhni oma kodu mbruses kohanud kll ja oktoobris enne klmade tulekut elas meil lombi peal luik viie pojaga. Ei kartnud kedagi.
Ingmar pab hallrhni meiega kaasa meelitada talle vastu huigates, kuid looduskaitsealune lind eelistab jda kodusesse mbrusse.

Pikknurme ootab
Liivojalt minnes siseneme Pikknurme looduskaitsealale, ieti leiame selle piirid Regio kaardil. Keskkonnaametisse klistades selgub, et kaitseala on veel loomisel ja kaitseeeskirja eelnu menetlemine peatatud.
Keskkonnakaitsespetsialist Helen Toom, kelle tlaual kaitseala paberid seisavad, tleb, et vanade metsade ja metsaelupaikade hoidmiseks meldud Pikknurme kaitseala on tehtud juba 2005. aastast saadik, kuid asjaajajate vahetumine ja ametkondlikud reformid on seda kahetsusvrselt pidurdanud.
Kuigi kaitseala pole kinnitatud, peab siiski juhinduma kaitse-eeskirjast.
Loodame, et seda teeb ka metsalikaja, kelle vljaveotraktorit ala lbival teel kohtame. Teame, et raie pole vlistatud, kui see ei lhe loodava kaitse-eesmrgiga vastuollu.
Kuused on krged, ometi nad upuvad lindude laulu, esitab Ingmar sammudes Andres Ehini haiku. Punarind, mustrstas, kblik kuuleme selle kevade esimesi metsakontserthtuid.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet