2/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesbrake
100 aastat tagasi

Tavaliselt tuleb mul uni prast pikka pevatd. Peas on asjad nii eelmistest aastatest kui eilsest pevast. Ja mned mtted homseks ja lehomseks. Unes lheb kik meelest ja hommikul on pea thi. Aga kki see vaid tundub mulle, et kik on unustatud ja segamini. Tegelikult on kik olemas?
Nii juhtus ka rohkem kui sada aastat tagasi teaduses. XIX sajandi jooksul oli tehtud suur hulk avastusi elektri ja optika alal. 1890. aastatel tundus teadlastele, et nende aastatuhandete pikkune t on judnud tsiste tulemusteni ja suur, kindel teadusehoone on nd valmis saanud. Uurimused, eksperimendid, tulemused, kik olid korda saanud, kik olid fikseeritud, klassifi tseeritud, korrastatud, puhastatud, ilusasti ksteise krval reas nagu sildistatud liblikad kogudes. Jnud oli veel vaid tpsustada, mta paremate seadmetega, natuke kpitseda siit ja natuke sealt.
Kui Max Planck, tulevane kuulus fsik, tahtis hakata tegelema teoreetilise fsikaga, tles petaja talle, miks tegeleda nii perspektiivitu alaga... Ja ometi tekitasid selles korraprases maailmas suure segaduse vikesed ja silmaga nhtamatud osakesed aatom ja selle mber tiirlev elektron.
XIX sajandi lpul oli aatom ksnes vljameldis. Keegi ei olnud seda oma silmaga ninud ja kui ei ne, siis ei ole ka olemas! Eesti vanasnagi tleb, et oma silm on kuningas. 1901. aastal Inglise loodusteadlaste kongressil Glasgows arutleti tsiselt selle le, kas aatomid on ikka priselt olemas vi on need lihtsalt matemaatilised smbolid.
Meile vib see tunduda praegu naljakas, aga arusaamatused muudkui jtkusid. Kik, mida tuumaosakestega katsetati, andis jrjest segasemaid tulemusi. hel hetkel tundus, et maailma ei olegi priselt olemas, sest pidevad ja kega katsutavad asjad leiti koosnevat vga vikesest aatomituumast, selle mber tiirlevast veel viksemast elektronist ja nende vahel olevast suurest thjusest.
Kui kogu maailm koosneb thjusest, siis millest koosneb Inimene? Eks ikka samuti thjusest!
Segaduste ajajrgul tekib tavaliselt suur hulk igasugu teooriaid, ideesid ja maailmavaateid. Mned loodusteadlased, nagu niteks Ernst Mach, arendasid edasi ideed kogu universumi mehaanilisest iseloomust. See thendas, et kik oli ette arvutatav ja toimus mehaanikaseaduste jrgi. Kuulus teadlane Hermann von Helmholtz tles XIX sajandi keskpaigas: Fsikateaduse lesannet neme lppude lpuks selles, et taandada loodusnhtused muutumatutele tmbe- ja tukejududele, mille suurus sltub ainult kaugusest. Selle lesande lahendatavus on looduse tieliku mistmise tingimuseks. Teised jlle arvasid, et meeleliselt tundlikul inimesel on vimalik tundma ppida krgematest dimensioonidest koosnevat Universumit.
heks XX sajandi alguse eksperimentaatoriks oli Vladimir Ilijt Uljanov ehk Lenin. 1908. aastal kirjutas ka tema loodusteaduste kriisist ja segadusest inimeste mtetes. Lhtus ta sealjuures muidugi oma hpoteesist, et kik ideed jagunevad kaheks: valed on vaenlaste omad ja iged on tema omad. Ja iged ideed ongi need, mis tuleb kohe lbi viia algul he riigi alal ja hiljem laiendada kogu inimkonnale. Aga nende ideede arendamiseks valis ta omaprase tee Lenin soovis nimelt eksperimenteerida inimestega! Kmnete ja sadade miljonite inimeste liikumist saab mjutada sunni vi hirmu abil ja nii algaski sellel ajajrgul ks pikk ning vaevaline eksperiment.
Kui lugeda eksperimentaator Lenini kirjutatud artikleid fsika kriisist, neme, kuidas ta hinaga kirjeldab loodusseadustest ige arusaamise thtsusest. Praeguseks teame, et ideede absoluutset igsust on vimalik ksnes uskuda, kuid mitte testada. Vaevalt, et see oleks meeldinud Leninile, kes samuti uskus oma ideede igsust ja tahtis neid testada selleks, inimesed neid usuks ilma testuseta.
Tegelikult on maailm meie mber veelgi imelikum, kui seda ette kujutame. Albert Einstein esitas ksimuse, kuidas sobitada kokku kahte vastandlikku vaatekohta lainetest ja ainest? Mis on aine, mis on elektron? On see osake vi on see laine?
Nd ksin lugeja kest: Kuidas saab padi, mis koosneb suuremas osas thjusest, olla pehme?
Head und!



Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet