2/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Marko Kbarsepp: ulukiuurijaid on vhe

Suurulukite teemaga sinasber Marko Kbarsepp rgib Loodusesbrale, kuidas lheb vsavillemil Eestis. Tnavu sai ju
hsti jlgi lugeda, lumikatteta aastatel
jb looduse raamat snagi suletuks.

Marko Kbarsepp, mis olid su lapse- ja kooliplve huvid ja tegemised? Kuidas ja mis ajal judsid huntide juurde?
Lapseplve huvid olid seotud ikka mngimisega. Kuna sndisin Tallinnas, kibelesin ikka vga maale, Vrts jrve res elava vanaema juurde. Kisime seal koolivaheaegadel koos vennaga. Kige mannetum tunne oli alati siis, kui sgisel prast pikka vaheaega nii koolist kui linnast pidi jlle n- kivide vahele naasma. Lisaks vennale olid vanaema juures ka onulapsed. Neljakesi seal mngisimegi ning ajasime igasuguseid asju. Visin olla nii umbes ksteist aastat vana, kui hakkasin teistest eakaaslastest mrksa enam looduse vastu huvi tundma. Olin vist 12aastane, kui vanaisa kinkis mulle Nikolai Rukovski raamatu Mda ulukite jlgi. Alguses kisime koos Marko Kbarsepp, mis olid su lapse- ja kooliplve huvid ja tegemised? Kuidas ja mis ajal judsid huntide juurde? Lapseplve huvid olid seotud ikka mngimisega. Kuna sndisin Tallinnas, kibelesin ikka vga maale, Vrts jrve res elava vanaema juurde. Kisime seal koolivaheaegadel koos vennaga. Kige mannetum tunne oli alati siis, kui sgisel prast pikka vaheaega nii koolist kui linnast pidi jlle n- kivide vahele naasma. Lisaks vennale olid vanaema juures ka onulapsed. Neljakesi seal mngisimegi ning ajasime igasuguseid asju. Visin olla nii umbes ksteist aastat vana, kui hakkasin teistest eakaaslastest mrksa enam looduse vastu huvi tundma. Olin vist 12aastane, kui vanaisa kinkis mulle Nikolai Rukovski raamatu Mda ulukite jlgi. Alguses kisime koos venna ja onupojaga metsi ning pldusid pidi raamatu abiga jlgi ppimas. Et eriti hea meelega meid metsa ksi kolama ei lastud, sai ka n- vaikselt vehkat tehtud.

.

Seeprast sai ka vanematele ritatud auku phe rkida, et mind maale kooli pandaks, otse loomulikult aga sellisest mttest asja ei saanud...
Sel moel vhemalt osaliselt kiindumus loodusesse minuni judiski.
Lugesin vanaisa kingitud raamatu korralikult lbi ja vtsin metsagi kaasa. Koostasin jljekaarte jms, koostasin isegi raamatu petusel kipsjljendite kogu. Sellest on kahjuks alles vaid mned ksikud eksemplarid.
Vaikselt kiindumus looduse ja eelkige just terioloogia vastu svenes ja svenes.
Hunt on mulle nii kaua, kui mletan, ikka huvi pakkunud, aga kuna vanaema kodukoha lhedal hunte ei elanud, siis seal neid jlgida ei saanud. Sestap hakkasin huntidega teliselt tegelema alles 1997. aasta talvel, kui sattusin esmakordselt Alam-Pedja looduskaitsealale. Alam-Pedja tmbaski mind eelkige seeprast, et toona oli see sna hundirikas paik ja seeprast tundus olevat ka sobilik hundi kui liigi tundmappimiseks.
Seal tutvusin ka kaitseala toonase juhataja, ndseks juba manalateele linud loodusemehe Einar Tammuriga, kes ka ise hundi vastu rmiselt suurt huvi tundis. Siinkohal tahaksingi teda mttes (jrjekordselt) tnada, sest Einar oli igati suureks toeks ja aitas vlitde lbiviimisel ning kohalike oludega tutvumisel. Kigud Alam-Pedjale muutusid sna jrjepidevaks, kuni selleni, et elasin seal hooajaliselt psivalt.

Sinu esimene vi siis kige meeldejvam kohtumine hallivatimehega?
See oli 2001. aastal, kui kisin Ilmar Rootsiga Alam-Pedjal hunte peibutamas. Ilmar kutsus ulgumist matkides hundi umbes 5 meetri kaugusele. Meie seisime hel pool kraavi, hunt teisel. Kuna oli nii tuulevaikne ilm, siis hunt meie lhna ei tundnud ja tuli meile pahaaimamatult nii lhedale. Hundi hingeldamine ning hirmsal kombel nuuskimisega pd vra liigikaaslase lhna tunda oli kuulda. Nagu oleks oma koeraga jalutanud. See oli minu esimene nii lhedane kohtumine hundiga ja tunne oli igati meelilendav. Edaspidi on selliseid kohtumisi olnud omajagu (tpselt ei mletagi enam, kui palju) nii Alam-Pedjal kui ka mujal Eestis.

Mis tasemel on ldse ulukiuurimine Eestis ja mis suunas see sinu arust lheb? Oled mrganud muutusi viimaste aastakmnete jooksul?
Muu Euroopaga vrreldes on ulukiuurimine meil ikkagi lapsekingades. Nii vikese riigi puhul, nagu seda on Eesti, ei ole minu meelest isegi ige rkida mingist ulukiuurimisest. Suur enamik uuringutest baseerub vikese hulga uurijate suurel entusiasmil. Viimased paar aastat on asjad ses osas hakanud veelgi enam allamge veerema. Seoses ldise majandusliku olukorra allakiguga on ka ulukiuurimise ressursid kvasti kahanenud. Samas ei ole midagi imestada, sest nimetatud ala on ks suuremaid ressursse nudvaid bioloogia harusid. Seetttu saavad seda endale lubada vaid rikkad riigid, kus aga suurkiskjad ammu koos sobilike elupaikadega on kahjuks hvinenud.

Elad ja teed uurimusi maal. Kas kohalike suhtumine on sarnane ajakirjanduses kajastatuga? Nende suhtumine, kelle elu hundid vast kige rohkem vivad mjutada?
Ma ei tahaks ldistusi teha, aga oma kogemuse phjal vin elda, et nii ongi igal pool Eestis. Kindlasti sltub palju inimeste endi haritusest ja kogemustest. Kel on palju negatiivseid kogemusi seoses hundiga, see suhtub negatiivselt. Samamoodi ei paku mnele kartulikasvatajale rmu metssead, kes kartulid jaanipevaks les vtavad. Maal toimub inimese ja metsiku looduse prkumine hlpsamini. Olen kuulnud ka maal kasvanud inimeste suust hundihirme kirjeldavaid jutte, mis on prit sgavalt lapseplvest ja sellised veendumused on rasked kaduma, isegi kui puudub igasugune reaalne kokkupuude hundiga.

Kuidas elab meie susi hetkel? Kus kandis on teda ehk leliiagi ja kas on mned paigad, kust ta on pidanud mingil phjusel lahkuma?
Praegu elab meie hundisugu suhteliselt hsti. Toidubaasi on siiani olnud kllaldaselt ja kttimissurve on viimastel aastatel olnud mdukas. Tegelikult on hundi arvukus suhteliselt stabiilsena psinud hetkest, kui sellele liigi jaoks kehtestati kindel jahiaeg ning kindlad kttimiskvoodid. Kttimiskvoodid aga phinevad iga-aastase seire andmestikul. Niisiis on Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas soovitatav kevadise poegimiseelse hundiasurkonna suurus soovituslikult 100150 isendit. Paar aastat tagasi toimus suhteliselt jrsk hundi arvukuse kasv ning seeprast tuli neid ka rohkem kttida. Suurenenud arvukusega kaasnevad ka reeglina suuremad kahjustused koduloomade murdmise lbi. Tegelikult ongi see ks peamine phjus, miks hundi arvukust kontrolli all tuleks hoida. Srased pahateod ei j reeglina mrkamata kahejalgsete hulgas, kasvatades seega vimma, pahameelt ning trotsi hallivatimehe suhtes. hiskonna negatiivne suhtumine hundisse ongi sellele liigile nagu ka teistele ks kige suuremaid ohtusid. Siinkohal kehtib hsti ammutuntud tlus hundid snud, lambad terved.

Euroopa eri paigus elavad hundid on eri kasvu. Kui suured on meie hundid ja kui terved?
Eestit asustav hunt ei ole maailma suuremate killast. Meil on keskmine ktitud hundi kaal 38 kilogrammi. Aga esineb ka 50kiloseid isendeid. Jutud 80kilostest huntidest on ilmselge liialdus.
Kige suuremad hundid elavad Lhis- Arktikas Phja-Kanadas, Grnimaal ning Venemaa lhisarktilistel saartel. Nende kehakaal ulatub keskmiselt 70 kilogrammini.

Huntide uurimisel ja ka jahil on vga suureks abiks korralik lumikate. Kuidas on mdunud seekordne talv ja kui edukalt?
Huntide parasitofauna on nende toitumiseelistusi silmas pidades suhteliselt mitmekesine. Viiendikul viimasel talvel ktitud huntidest esines mrke krntvest, mis on selgelt snagi tsine ohumrk. Krntve aktiviseerunud levik tundub olevat seotud vikekiskjate arvukuse massilise tusuga, mis aga omakorda jlle seotud marutaudivastase vaktsineerimisega. Niisiis on loodus ise otsinud marutaudile asenduse. Lumikattel on testi nii loomade uurimise kui jahi mistes vga oluline roll. See vimaldab lumele jnud jlgede phjal kindlaks teha ning selgitada loomade liikumist, koduterritooriumi suurusi, jahipidamistavasid ja palju muud srast. Ktile on lumi suur abi uluki asukoha selgitamisel. Seega mjutab meie tegelikult suhteliselt tujukas ilmastik oluliselt nii vlitid kui ka jahipidamise edukust.
Viimase talve rekordiliselt paks lumikate oli aga kohati liig ning meie oludes pisut harjumatu. Kindlasti on mdunud talvel kogutud andmestik eelnevate aastate reas ebatpiline ega peegelda seetttu tavaprast olukorda.



Usutles Mats Kangur
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet