2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

vapid ja loodus nr 2
Vapid ja loodus 2. Kuressaare ja Saaremaa

Saaremaa vappidest vanim on Kuressaare (saksa keeles Arensburg) linna vapp, mis ulatub tagasi Saare-Lne piiskopkonna aegadesse XIII sajandil. Miks on vapil kujutatud kotkast?

Kotkale viitab ka saksakeelne linna nimi Arensburg ja sugugi mitte kurele nagu linna eestikeelne nimi viks eeldada. Arensburg thendab saksa keeles kotka linnust. Tnapeva saksa keeles klab kotkas Adler, aga vanas krgsaksa keeles sai elda vgeva linnu kohta ka Aar, kndudes Aar(e)s ja Aare ning poeetiliselt on nnda vljendatud end hilisemalgi ajal.

Merikotkaid elab Saaremaa pealinna kandis kll, ent see pole phjus, miks kotkas on judnud vapil ja vanasse linna nimesse. Saare-Lne piiskopkonna algust vib lugeda 1228. aastast. Esialgu oli piiskopi residents ja toomkirik Lihulas. Mnikmmend aastat hiljem 1251. aastal rajati toomkirik Vana-Prnusse, kuid emaitja leedulased pletasid selle 1263. aastal maha. Piiskop ja toomkapiitel asusid seejrel Haapsallu, mille evangelist Johannesele phitsetud lossikirik sai uueks toomkirikuks. Evangelist Johannese smboliks on kotkas, ilmestamaks tema kirjutatud evangeeliumi, kirjade ja Ilmutusraamatu uljaid ja vgevaid mtteid. Nii sai kotkas ka piiskopkonna vapile. Kuressaare linnus ehitati prast Jri lestusu ja seal asusid sageli piiskopid. Linnuse juurde tekkis asula ja hertsog Magnus, kes sai Liivi sja alguses Saaremaa maahrraks, andis Kuressaarele linnaigused ning linna vapiks sai senine piiskopkonna vapp. Evangelist Johanneselt on ka vapi kilbil oleva lindi thed I. P. E. V., mis on esithed Johannese evangeeliumi esimesest lausest: In principo erat verbum alguses oli sna. Kotkast on kujutatud ka Kuressaares Magnuse ajal ldud mntidel.

Praeguse Kuressaare vapi on joonistanud Endla Tuutma linna esimese suure pitsati (asub Saaremaa Koduloomuuseumis) jljendi alusel. Kotka joonise eeskujuks oli kotkas piiskopilinnuses asuva piiskopi eluruumi kaminalt (XVIII sajandist). Vapi ndne joonis kinnitati 1992. aasta suvel. Evangelist Johannese pev, ka talvine jaanipev on julukuu 27. peval.

Kuni 1999. aasta suveni oli olemas ka Kuressaare vald, mis liitus siis Kaarma vallaga. Ka Kuressaare vallal oli vapp, mis kinnitati 1995. aastal. Vapp lhtus valla nimest, sellel oli kujutatud sinisel kilbil paremale sammuv kuldse nokaga ja kuldsel munal seisev hbedane toonekurg. XX sajandist on prit ka lejnud Saaremaa vapid. Saare maakonna vapi kinnitas Riigivanema lesandeid titnud peaminister Konstantin Pts 1937. aasta alguses ja registreeriti Riigikantseleis uuesti 1996. Valdade vapid prinevad kahest viimasest aastakmnest.

Vappidel meri ja paas
Nagu meretaguse maakonna puhul vib eeldada, on merd kujutatud mitmetel vappidel kas lainete vi sinise vrvina (maakonna, Kaarma, Laimjala, Lmanda, Leisi, Mustjala, Orissaare ja Torgu). Paest alusphja kujutatakse Kaarma, Leisi ja Mustjala vappidel. Lmanda vapil on mrgitud pae kasutamist lubja pletamiseks ning paest ehitised Kihelkonna, Kuressaare ja Pide vappidel. Srve poolsaart kujutab kollane (kuldne) vrv Torgu vapil.
Taimedest on Kaarma valla vapil kujutatud roheline kadakas. Salme valla vapi kuuseoksalikeline pis viitab Salme kandi inimeste panusele metsakaitsesse ja -korraldusse, Lmanda valla vapi sinisel kilbil on hbedane teravik, milles roheline Saaremaa robirohu leht. Krla vald on Saaremaa valdadest ainuke, mis ei ulatu mereni, kuid on metsarohke. Nii on ka valla vapil kujutatud hbedasel kilbil roheline mnd. Mustjala valla vapi rohelist vrvi vli thendab metsarohkust, thtrist koos sridega smboliseerivad kadakaokkaid ja -marju. Orissaare valla vapi tammelehed thistavad tugevust, vrikust ja plisust ning viitavad ka Orissaare valla harukordsele tammederohkusele. Pide valla vapil on kreeka rist, mille otsad on liiliakujulised. Siin on kll tegemist neitsi Maarja smboliga, kellele on phitsetud Pide kirik.



Vootele Hansen
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet