2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

usutlus
Uus eriala likoolis koettevtlus

Tartu likooli Prnu kolledil on uudiseid sgisest saavad tudengid koolitada end rohelise ettevtluse radadel. Eestis on vastav vimalus seni puudunud. Et ellu jda, on vaja elukombeid ja majandusmudeleid muuta, arvab kolledi ppejud ja teadur Mati Kose, kes kis sarnase ppekava toimimist uurimas Kanadas, kus seda on rakendatud edukalt viimased viis aastat.

Mille poolest erineb uus eriala muust pakutavast keskkonnaharidusest?
Keskkonnateemalisi ppekavasid on praktiliselt igas kutse- ja krgkoolis ning pealtnha on neist meeletu lekllus. Teisalt, kui vaadata professionaalset tjuturgu, tegelikult ei ole vga hid professionaale keskkonna valdkonnas leliia. Paljud ppekavad ei tida oma eesmrki.
Kui praegust majanduspoliitilist olukorda silmas pidada, siis on selge, et nii inimkonna kui Eesti ees on suured vljakutsed. Ksimus on selles, kuidas majandus saaks nnda elada, et see mullide tskkel kskord lppeks, et ei oleks hest mullist teiseni elamist. Maakera kossteemide kandevime ja globaalne keskkonnapress on nii tsised probleemid, et ainult traditsiooniliste loodus- ja keskkonnakaitse meetmetega ilmselt ei ole vimalik enam edasi minna. Et ellu jda, on vaja elukombeid ja majandusmudeleid muuta ja oluline pre keskkonnasbralikuma majandamise poole teha.
Kuna Eestis siiamaani keskkonnasbralikku ettevtlust pole keegi ppekavana vlja pakkunud, siis tundus, et see viks olla meie ni.

Te tabasite otse naelapea pihta. Kui ma lappan Euroopa Kutsehariduse Arenduskeskuse CEDEPOP vljaannet Roheline majandus. Mis, milleks ja kuidas? siis sealt vib vlja lugeda, et riigil peaks olema plaan, kuidas hakata he kitsenevate keskkonnanuetega maailmas konkurentsivime silimiseks vlja koolitama nii uusi spetsialiste, aga ka olemasolevaid ametimehi suunama tiendppele. Varsti vajame energiaaudiitoreid, rohelisi tehnoloogiaid valdavad tehnikud.
Meie ni oleks siiski mitte ekspert vi ametnik, meie erialaks jks ettevtluse rida, koolituse saaksid inimesed majanduse ja ka projektijuhtimise vallas. Keskkonnaprojekte on palju ja need tihti vga keerulised. Et muust maailmast mitte maha jda see on paradigma pead suutma kiirelt kohapeal joosta. Eks Eesti on jnud ka oma naba liialt imetlema, samuti oma fiktiivset majanduskasvu. Eesti keskmine ettevte pole just vga keskkonnasbralik. Aga meil on ka selliseid tublisid, kes on saanud lausa Euroopa Liidu auhindu, niteks trkikoda Triip.
hiskondlikku suunda pole vimalik kskude ja keeldudega muuta ja kui ettevtete suhtumine muutuks, oleks looduskaitsjatel vhem tegemist jrjekordsete arendusprojektide hukatuslike keskkonnamjude maandamisega. Oluline on Eestis see, et meie majandus tstaks konkurentsivimet, on vaja tarka majandust, seda kordavad isegi poliitikud kui mantrat. Aga meil pole seni eriti head retsepti, kust see konkurentsivime peaks tulema. Kuulus IT-tiiger pole vga hsti hppama hakanud, aga Eestil on potentsiaal olemas, me viks olla keskkonna suhtes hooliva ja jtkusuutliku majandusega riik. Kogu maailma majandus areneb sinna suunda, keskkonnanuded jrjest karmistuvad. Nagu kiirelt kasvav pris kisub hiskondade suundumus sinnapoole. Enam ei peeta lugu nendest, kes riisuvad suure kasumi keskkonna arvelt.

Kisite kolleegiga Kanadas klas Waterloo likoolil, kus petatakse samuti rohelist ettevtlust. Milline on nende kogemus seal?
Meil oli soov valida tutvumiseks mni juhtivatest koettevtlust bakalaureuse tasemel petavatest likoolidest. Seetttu klastasime Waterloo likooli Ontarios. Nende keskkonnateaduskonna osakonna School of Environment, Enterprise and Development ppekava Environment and Business (keskkond ja ettevtlus) on kolmel viimasel aastal tunnistatud parimaks keskkonnahoidu majandusppesse integreerivaks kavaks Kanadas. Seetttu huvitasid meid selle eduloo tagamaad ja vimalus nendelt ppida. Meie visiidil nhtus-kuuldus ei tulnud pettuda: ppets on neil integreeritud nii majanduse kui keskkonna pool. ppejud on oma valdkonna tipptegijad ja neil on olemas ka tugev keskkonnasstliku ri juhtivate ettevtete toetus ja usaldus. Vastuvetavate lipilaste arv on pidevalt kasvanud. Kik lipilased on ppets vga krgelt motiveeritud, 7585% pinguid alustanutest lpetavad need ka edukalt.
Waterloo ppekava on eriline ka oma mahuka praktikakorralduse poolest. lipilased sooritavad 5 praktikasessiooni 20 kuu mahus, mille kigus teevad reaalset td erinevates ettevtetes nii Kanadas kui mujal maailmas. Praktikaperioodil omandatakse nii vajalikud tkogemused. Seetttu on ka ootusprane lpetanud tudengite suur edu tjuturul esimese poole aasta jooksul leiab nendest erialast td ligi 75%! Kanada on muidugi ka palju suurema hulga ja suuremate ettevtetega kui meil, aga vaevalt ilma hea hariduse ja thusa praktikakorralduseta see tulemus nii hea oleks.

Kas Prnus tuleb samuti praktiline pool ppekavasse sisse?
Kuna meil veel selle valdkonna komajandus gurud puuduvad, otsime Euroopast partnereid koost raames. Neid tahaks siia ka suvelikooli kutsuda. Proovime Kanada eeskujul ppepraktikaid rakendada, koostd teha meie ettevtjatega ja ettevtluse arendamisega tegelevate organisatsioonidega. Arvan niteks, et eelpoolnimetatud Triip on tulevasele koettevtjale hea eeskuju. Sellise koost kaudu peab kujunema vlja ka meie ppesuund.

Kas ise hakkad samuti petama?
Ikka hakkan. Paratamatult on maailma keskkonnakriisi ks pseteid majanduse rohelisemaks muutumine ja sellega lihtsalt peab tegelema.



Usutles Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet