2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamaturott
Hellrange loodus ja inimene

Hans Trass
Bioloogi tagasivaated 19672007
Ilmamaa, 2010
355 lk
Kui Tartu linn nimetas Hans Trassi 2006. aastal oma aukodanikuks, tles akadeemik tseremooniaknes Vanemuise kontserdisaalis, et ta pab oma teadmisi kasutada, et ra hoida rumalust ja lollust, seal kus saab. Toona 78 aasta vanune mees justkui lubas sellega kaaslinlastele, et ei j loorberitele puhkama, vaid vastupidi, kasutab talle osakslangenud krget tunnustust ja positsiooni kaalukeelte mjutamiseks hiskonnas.
Ka kesolev raamat, artiklitekogumik, kinnitab, et akadeemik Hans Trass on seda teinud: pdnud ra hoida inimliku rumaluse rakendumist oma kaitsealuse: hellrange looduse kallal. See ilmnes fosforiidisjas, biosfri kaitseala loomisel, metsade rvraiumisel 1990. aastatel, heitluses Eesti looduseuurijate seltsi praeguse maja prast, aga ka palju varem.
Markantne oli tema roll filmi Viimne reliikvia vtetel Taevaskojas 1969. aastal: looduskaitsevalitsuse lepingulise usaldusmehena pidi ta ohjes hoidma poolesajast inimesest koosnevat teotahtelist filmirhma. Filmirahvale ei jnud Hans Trassi sekkumised meelde mitte julkjriliku iendamise, vaid looduskaitsekoolina. Ta kirjutab 1969. aasta Sirbis ja Vasaras: Looduskaitsealad, meie kaunid maastikud pole meldud Hiina mri taha konserveeritud saartena (kui sellist sulgemist ei nua just teadusliku uurimist huvid). Me tahame, et rahvas, austaks, hoiaks ja tunneks neid. Suuresti kehtib see ka ju tna. Me ei saa lubada, et ekskursioonid vooriksid kotkaste pesapuude all ja reservaatides, aga enamikel kaitsealadel on ju klastajad teretulnud. Eesmrk on mitte lihtsalt traavida lbi Eesti looduse metsiku ilu, vaid aru saada, kuidas see ilu on tekkinud ja psib.
Kultuurilooliselt vga vrtuslikud ja pnevusega loetavad on autori kaasaegsete emotsionaalsed ja otsekohesed portreed (rektor Arnold Koop, poliitik Vaino Vljas, teadlased Liivia Laasimer, Viktor Masing, Albert ksip jt). Samasuguse pieteeditunde ja hoolivusega nagu loodusesse ja oma uurimisobjektidesse samblikesse, suhtub Hans Trass ka inimestesse. Ka siis, kui ta nende kiki vaateid ei jaga (Uku Masing).
Eelkige jb autor selles raamatus siiski petlaseks. nneks on aga ka pikemad svakoloogilised ja poliitiliste sugemetega kirjatkid (niteks koos Toomas Freyga kirjutatud Pooleni saetud oksal: biosfr ja elukaitse) esitatud samas stiilis nagu Hans Trass pidas loenguid Tartu likoolis: klavalt, arusaadavalt ja mitte igavalt. Ta kneleb laante lagastamise jlkusest ja vaimsuse obligatoorsest primaadist ning ksib kas kokatastroofis on looduse kttemaks?

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet