Maaloomaarsti järgmised juhtumused
Dr David Perrin
Tõlkinud Jaagup Alaots
Eesti Raamat, 2011
262 lk
Järg David Perrini, Briti Columbias töötanud tõpratohtri varasematele teostele „Maaloomaarsti juhtumused” ja „Doktor Dave laudas ja tallis” (mõlemad samuti eestindatud).
„Kust valutab?” on raamat täis kirge, seiklust, avatust, ausust, huumorimeelt. Dave Perrini maailm sarnaneb teise tuntud loomaarstilugude jutustaja James Herrioti omale. Perrini naer tundub pisut rohkem olevat segatud nukrusega, ta kirjutab enam igavikulistest asjadest ja vist ka isiklikumalt.
Kes ei tea Perrinist midagi, võib ehmatada, lugedes esimestelt lehekülgedelt lehma emaka kompamisest tiinuse selgitamiseks ja isase kalkuni sperma lüpsmisest. Küllap on selline väike nupu põhjakeeramine taotluslik, et lugejat kohe võita.
Tagapool leidub aga ka päris kurbi lugusid. Näiteks vaade tallu, kus kõik asjad on ripakil ja laokil, alates kokkuvajunud paraadtrepist ja lõpetades laste riietusega, kust läbi kulunud riide vilksatavad põlveotsad ja küünarnukid.
Pere piimaandja lamab aga mitmendat päeva elutult, suu juures tutt söömata lutserni, pea ümber sumisemas porikärbsed. Lehm on okastraadi alla neelanud, arst püüab magnetiga tükke kätte saada, aga see ei õnnestu.
Raamatu viimane peatükk aga kirjeldab, kuidas David Perrin naaseb joogaõppuselt, kallistab oma koera Lontkõrva ja kordab oma õpetaja Swami Radha sõnu (tema mälestusele on raamat ka pühendatud): „Kui suudate vabaneda vimmast ja solvumistundest, olete vaba.”
Loomaarst, epizootoloog (nakkushaiguste levimise uurija), kassisõber ja kirjandushuviline Jaagup Alaots on tõlkijana teinud väga head tööd.
Huvitav, kas ka Eesti ainestik võiks pakkuda meile midagi võrreldavat? Ootused taolise teose suhtes oleksid Herriotti ja Perrinit lugenult kindlasti kõrged.