2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tulerngas Vaikses ookeanis - maakoore uuskasutusssteem

Jaapani saarkaar on vaid ks osa Vaikset ookeanit piiritlevast ligikaudu 40 000 kilomeetrit pikast hobuserauakujulisest tulerngast, kus toimub ligi 90 protsenti kigist maavrinatest. Miks just seal?

Meie planeet on elus mitte ainult bioloogilises, vaid ka geoloogilises mttes selle vlimus muutub pidevalt. Maakera pindmine osa, kuni 150 kilomeetrit paks kivistunud litosfr hlmab maakoore ning vahev lemise osa. Litosfr on jagunenud laamade mosaiigiks, mis ujub voolavalt kituva astenosfri peal, paigutudes jrjekindlalt mber kiirusega mned sentimeetrid aastas. Kohati nihkuvad laamad ksteisest mda, teisal aga eemalduvad vi pkkuvad. Selle, aastamiljoneid kestnud liikluse kivitaja on Maa sisemine soojus, mille ktuseks on peamiselt radioaktiivne lagunemine maapues.

Mis on subduktsioon?
Meredealune maakoor koosneb vulkaanilise tekkega kivimist, tumehallist basaldist, mis on reeglina raskem kui mandrilise maakoore kivimid. Selliste laamade kokkuprkumisel on mereline laam sunnitud kergema mandrilise laama alla painduma. Nhtust kutsutakse subduktsiooniks.
Subduktsioon kivitab kivimikonveieri, kus merede keskosade meahelikel laamade eemaldumisel tekkinud merephi paratamatult hukatakse. Ookeaniline maakoor on pidevas uuskasutuses ega saa kunagi vga vanaks enne, kui Maa vahevsse alla neelatakse.

Kui prkuvad kaks ookeanilist laama
Vimalik on seegi, et prkub kokku kaks ookeanilist laama. Mlema kollisiooni juures kivitub vulkaaniline tegevus. Mandri puhul snnib vulkaanide ahelik, nagu Tiilis, ja ookeanialal saarkaar, nagu Kuriilid. Jaapani juures on laamade suhtes olukord detailne ja pisut keeruline. Philiselt saavad seal kokku neli laama: Euraasia (mandriline), Phja-Ameerika (mandriline), Filipiinide (ookeaniline) ja Vaikse ookeani (ookeaniline) laam. Sellises piirkonnas, kus laamad kokku surutakse, kogunevad kige suuremad pinged, mis maakoores ldse vimalik. Lpuks toimubki pingest vabanemine maavrinate nol, mis vivad olla hiigelsuuredki, nagu 11. urbekuul (mrtsil) tnavu toimunud Jaapani magnituudiga 9 prutus. Arvatakse, et selle kigus vabanes 600 miljonit korda rohkem energiat kui Hiroshima tuumapommis.

Tulerngas on 40 000 kilomeetrit pikk
Jaapani saarkaar on ainult ks osa Vaikset ookeani piiritlevast ligikaudu 40 000 kilomeetrit pikast hobuserauakujulisest tulerngast. Seda vimsate maavrinate ja umbes 450 vulkaani vndi on vimalik jlgida Uus-Meremaalt Indoneesiasse, edasi Filipiinide ja Mariaanide kaudu Jaapanisse. Phjas jtkub v Kuriilide ja Aleuutide saarkaartelt Phja-Ameerika lnerannikule ning keerab luna poole mda Kesk- ja Luna-Ameerika meahelikke. Mitmel pool on kokkupuutekohad reljeefist ra tuntavad ookeanisvikute nol, nagu rekordiliselt 11 kilomeetrit sgav Mariaanide svik.
Vaikse ookeani tulernga seismilisus ja vulkanism on ksteisega seotud, toimudes histes piirkondades. Mngus on mitme litosfrilaama pusle. Asjatundjate hinnangul toimub tulernga piirkonnas umbes 90% kigist maavrinatest ja 80% suurtest vrinatest. Seal asub ka rohkem kui kolm neljandikku maailma vulkaanidest.

Rhulanguse efekt
Paraku on subduktsioonivndi vulkanism iseloomult plahvatuslik. Suure veesisalduse tttu hakkab magmas moodustuma gaasimulle siis, kui mbritsev rhk langeb maapinna poole tustes. Sama rhulanguse efekt on kodus kergesti katsetatav ampanjapudeli avamisega. Teisest kljest on subduktsioonivndi kivim sulanult raskesti voolav. Gaasimullid jvad magma sisse lksu ja vivad vabaneda plahvatusega. ks udsemaid niteid Vaikse ookeani tulernga vulkaanide just on 1815. aasta, uusaja kige suuremaks purskeks hinnatud Indoneesia Tambora purse, mis paisanud hku umbes 160 kuupkilomeetrit kivimit.
Kas peavad Vaikse ookeani tulernga elanikud ksnes fatalistlikult lootma, et nende eluajal lhipiirkonnas ks vulkaan ei purska vi hiigelmaavrin aset ei leia? Suurte maavrinate puhul on ennustamise lugu keeruline ja tihti ainult statistikalise tenosuse tasemel. Vulkaanide juures on asi optimistlikum, ja just seismilisus aitabki kaasa. Enamasti ei saa plahvatuslik purse vaikselt alata, vaid sellele eelneb intensiivne maavrinate periood. Maa vnkumiste seiramisega on vimalik ennetada vulkaani aktiviseerumist ja kohalikke elanikke hoiatada.

Laamade sukeldumine Ookeaniliste laamade basaldist kivimi peale on kuhjunud meresetteid, mis sukelduvad subduktsioonivndis koos basaldiga. Hrumine kuumutab painduvat laama. Samas meresetetest ja mineraalidest vabaneb vett, millel on kivimi sulamistemperatuuri alandav toime. Tulemusena hakkavad painduva laama lemine osa ja pealpoolse laama alumine osa osaliselt sulama. See saab toimuda umbes 50150 km sgavusel. Tekkinud lessulanud kivim, magma on oma lhtekeskkonnast kergem. See hakkab tilkadena aeglaselt maapinna poole tusma. Vikesed magmataskud kuhjuvad suuremateks kolleteks, millest sulanud kivim lespoole tungib ja vib vulkaanipurskes maapinnani juda. (vaata graafikat trkivljaandest)



Heidi Soosalu, Eesti Geoloogiakeskus TT meinstituut
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet