2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Hiied vajavad pikuruumi

Oma kooliaastate jooksul olen theldanud, et pikud ksitlevad tihtipeale meie looduslikke phapaiku napilt ja vildakalt. Olen mrganud ka, et leidub gmnasiste ja lipilasi, kes ei oska sna hiis igesti knata vi pole hiitest midagi kuulnudki. Kui pikud tutvustaksid meile tuntud phapaikasid, aitaks see pilasel teemat paremini tnapeva ja endaga seostada.

Eelmisel aastal vtsin ette terve rea pikuid, kust leidsin murettekitavalt vhe infot hiite kohta. Sndis uurimist teemal Eesti ajaloolised looduslikud phapaigad tnapeva ajaloopikutes. heksast Eesti ajaloole keskendunud pikust mainis phapaiku 5 pikut, ent need kubisesid fakti-, snakasutus- ja teemaksitlusvigadest.

Hiites kiakse tnapeval
pikud jtavad pilasele mulje, et looduslikud phapaigad on midagi eriti eelajaloolist. Kuid phapaikades kiakse jtkuvalt tnapevalgi ning need paigad on vrtuslikud siin ja praegu. Kui minna niteks Samma hiide Lne-Virumaal vi Kiigeoru hiide Tartumaal, vib puude kljes nha annipaelu, hbemnte allikas, ande phal kivil. Meeksi jaanikivil ja oja res vib vanal jaanipeval nha kmneid inimesi meie tavade jrgi talitamas. On ka mitmeid hiisi, mis oma ve ja iluga meelitavad ligi sadu inimesi pevas, mille puhul aga tavaliselt ei teata, et tegu on muistse phapaigaga. Sellised on niteks Taevaskoda, Phajrv, Siniallikad, Kaali jrv. pikutest vis leida isegi hiie ebatpset defi neerimist kord tammiku, kord puudesaluna. Hiis vib kll mlemat olla, aga et tema phadus algab paigast enesest, vib ta olla kuusik, kaasik, mnnik vi mni muu mets ning tnapeval pahatihti isegi lagedaks jnud ala. Samuti ei saa piku kasutaja midagi teada phapaikade tpoloogiast ning klade-talude ohvriaedade ja ristipuude olemasolust. Samas on matustega seotud ristipuude tava teadaolevalt silinud kogu maailmas vaid Kagu- Eestis. heski pikus pole selgitatud, et looduslike phapaikadega on seotud rikkalik vaimne kultuuriprand. Teenimatult on jnud thelepanuta phapaigad kui soomeugrilaste himusidemete hoidjad. Sarnaseid phapaikasid ning nendega seotud tavasid leidub nii meie lhematel kui kaugematel himurahvastel.

Pole teada, kuidas hiies muinasajal kituti
Looduslike phapaikade kohta on meieni mnevrra teavet judnud 16.17. sajandist, enim aga 19.21. sajandist. Ometi knelevad kik pikud phapaikadest ainuksi muinasaega ksitlevates peatkkides. Selline ajastuvalik on vale. Muinasajast prit teave looduslike phapaikade kohta piirdub ksnes mne arheoloogilise uuringu ja juhuleiuga. Mida ja kuidas phapaikades muinasajal tehti, vime oletada uuema teabe phjal. pikute autorid esitavad aga oletusi ja arvamusi faktide phe. Niteks ei kinnita mitte kski ajalooallikas pikutes esitatud viteid, et muinasajal asetati ohvrikividele liha, villa ja vilja, et hiiepuid ehiti riideribadega, et allikatel raviti silmahaigusi. Kll aga teame seda lhisajanditest ning ndisajast. Looduslikud phapaigad on Eesti kultuuri ja ajaloo thtis osa. Et tegu on paikadega, mida vhemalt aastasadu pha ja puutumatuna hoitud, loetakse neid vanimateks looduskaitsealadeks. Lisaks looduslikule mitmekesisusele on neil ka kultuuriprandiline vrtus: looduslike phapaikade pind peidab arheoloogilist teavet ning nendega on seotud meie rahva ajaloolised tavad, phad ja uskumused.

Puudulik teave on ohtlik
Kuigi kokkuvttes leidsin pikutest teavet phapaikade kohta pris palju, on see suures osas puudulik ning pikute vahel ebahtlaselt jaotunud. hes pikus viiest piirdus kogu phapaikadealane teave ksnes sna hiis mainimisega. Kolmest 5. klassile meldud ajaloopikust ksitleb phapaikade teemat ainult ks. Valdav osa phikooli- ja osa gmnaasiumipilastest lpetab suure tenosusega kooli, ilma et oleks phapaikade teemaga tutvunud. Puudulike teadmiste ja vrtushinnangute tttu rajatakse hiiemgedele spordikeskusi ja maanteid, karjatatakse loomi vi tehakse muid kohatuid tegusid. Sama kahetsusvrne on, et puuduliku hariduse tttu jb teadlikkus oma juurtest pinnapealseks ning rahvuskultuur nrgeneb.



Mana Kaasik, gmnasist
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet