2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kuidas mta randade tervist

Eesti on Euroopa ks suuremaid mereriike rannajoone pikkuse poolest, mida on meil ligikaudu 3800 kilomeetrit. Me pole kll mitte priselt viie suurima seas, kuid selle mdiku alusel kordades vgevamad kui niteks Poola, kus rannajoon on 428 kilomeetrit, rkimata lhematest lunanaabritest. See pole aga lihtsalt meil kasutada olev rikkus. Sellise varandusega kaasneb kindlasti vastutus.

Meie randade viksus, vaheldusrikkus ja noorus tingivad selle, et suur osa randasid on ka vga rnad. Need on justkui kasvuhoonetaimed, mis on saanud areneda soojas ja varjatud kohas ning millel pole olnud vajadust astuda vastu ekstreemsetele tingimustele.

Randu kujundavad lhiajalises perspektiivis ehk mnest aastast mne sajandini peamiselt neli tegurit: lained, meretaseme lhiajalised kikumised (sh tus ja mn), tuul ja tegelikult kige thtsamana settematerjali olemasolu vi selle puudumine.
Meie meres on selles ssteemis oluline komponent veel merej. Merej mju on kahetine. Enamasti kaitseb see randu hilissgiseste ja talviste tormidega tekkivate lainete eest. Teisalt teeb j vahel ka pahandust, rnnates rannaastangut, luiteid ja sealset taimestikku; vi siis nihutades paigast randa lainete eest kaitsvaid rndrahne. Kuna meie kandis on rannikumeri jga kaetud nimelt kige tuulisemal ajal, vhendab regulaarne jkate rannaprotsesside intensiivsust paljudes kohtades enam kui kaks korda.

Eestis puudub tus ja mn
Eesti ja kogu Lnemere siseosa randade ks eripra on tusu-mna puudumine. Kui just tahta juuksekarva lhki ajada, siis tus ja mn on siin kll olemas, kuid nende amplituud on vaid paar sentimeetrit, mistttu neid lihtsalt ei ole mrgata ning randade arengus ei mngi need ka arvestatavat rolli. Sellel omapral on paljude randade, eelkige liivarandade, jaoks kriitiline thendus. Nimelt kujuneb liivarannas igal ldjuhul vlja teatava kindla kujuga rannaprofiil alates uhteala laservast kuni nn sulgemissgavuseni, milliseni lained seda profiili tasakaalus hoiavad. Suuremate lainete eest varjatud lahtedes on sulgemissgavus meetri-pooleteise ringis ning Lnemere avaosa tormidele avatud randades kuni kmme meetrit.
Taoline profiil ja psiv liivarand saavad tekkida ksnes siis, kui veepiiri lhistel on selle moodustumiseks piisavalt liiva. Kui nd veetase tusu-mna tttu mrgatavalt muutub, on ranna psimiseks tarvis liivaga katta mrksa laiem ala, alates tusu maksimumile vastava uhteala laservast ja lpetades mna miinimumile vastava sulgemissgavusega. Sugugi mitte igal pool ei leidu nii palju liiva, mistttu paljudes pealtnha kenades liivarandades on liiva nha vaid kindlas tusu-mna faasis. Seega on muude tingimuste vrdsuse korral kige psivamad liivarannad meredes, kus tusu-mna ldse pole. Nnda on Lnemeres vimalikud vga ilusad ja pealtnha hea tervise juures sellised liivarannad, mis suure ookeani rannikul oleks juba ammu ra uhutud.

Lained kujundavad Eesti randu aeglaselt
Lnenemeri on ldiselt ka ks sna vaikne meri. Kigi aegade maksimaalne lainekrgus on meie mere avaosas ligikaudu pool selle vrtusest avaookeani jaoks. Uusimatel andmetel on olulise lainekrguse usaldatavalt mdetud rekordid vastavalt 8,2 ja 18,5 m. Pikaajaline keskmine lainekrgus on aga meie randades suuremalt jaolt pris tagasihoidlik, alla meetri Lnemere avaosas, alla 0,5 meetri Liivi ja Soome lahes ning veel viksem Vinameres. Samuti on ka lainete perioodid meie meres enamasti palju lhemad kui avaookeani randades. Selle phjuseks asjaolu, et Lnemeri on tielikult varjatud avaookeanil muidu kikjale judva ummiklainetuse eest. Rannaprotsesside intensiivsus on jmedalt vrdeline randa judva laineenergia vooga (murdlainete vndis on see omakorda vrdeline lainekrgusega astmes 2,5) ning sltub veel teataval mral lainete perioodidest mida suuremate perioodidega ehk pikemad lained, seda nobedamini need randa mber kujundavad. Pealegi on palju lahesoppides paiknevad rannaosad isegi nende suhteliselt tagasihoidlike laine eest varjatud kui just torm ei juhtu puhuma vga ebasoodsast suunast.
Tulemusena on rannaprotsessid lviosas Eesti randadest vga aeglased vrreldes avaookeani randadega. See kib nii rannaastangu uuristamise (ehk kulutamise) kohta kui ka setete liikumise kohta piki randa, aga ka liiva kao kohta. Seetttu on Eesti lahesoppides vimalikud hoopis omamoodi liivaranna jupid, mida isegi vikesed tormid suudavad kilomeetrite kaugusele nihutada ja kui mnda aega tormi ei juhtu olema, vib tekkida petlik tunne, et selles kohas peakski ilus rand olema. Tegelikult on see juhus, et torm on veepiiril paikneva liivakehandi paisanud just sellesse kohta.

Eestis puuduvad tuuled luidete moodustamiseks
Tuule roll liivarandades on sama, mis hel korralikul aidamehel: kik, mis ripakil, tuleb hoolikalt kokku koguda. Tuul, kui see juhtub puhuma soodsast suunast ning ajal, mil liiv on kuiv, kuhjab kuiva liiva algul eelluidetesse ja kui liiva on piisavalt, siis ka pris luidetesse. Need viimased on Eesti ndisrandades pea olematud kahel phjusel. Peamiselt seetttu, et rannas liiva lihtsalt ei jtku, aga ka seetttu, et pole sobiva suunaga tuuli. Meie kandis puhuvad tuuled peamiselt edelast mis mitmete phjaranniku randade puhul thendab pigem maalt merele ning niteks Pirita ja Narva-Jesuu ranna puhul hoopis piki randa. Pole siis imestada, et neis paigus on kaasaegsete luidete moodustumine sna aeglane.
Veepiiri lhistel vib sageli mrgata viksemaid liivakuhjatisi, mida on lained saadavast settematerjalist kujundanud alas, kuhu ulatuvad vaid suurimate murdlainete tekitatud murdlusvool. Kujult sarnanevad need eelluidetele, kuid tuule tekitatud vormidest on neid siiski lihtne eristada. Nimelt sorteerib tuul liiva omaprasel moel, pannes kigepealt liikuma he kindla fraktsiooni (terasuuruse), mida huvool liigutada suudab. Kui see fraktsioon on rannaliiva pealiskihist ra kantud, jvad alles suhteliselt suured liivaterad, mille liigutamiseks on vaja mrksa tugevamat tuult. Nnda kujuneb tuule mjul osal rannast justkui jmedamast liivast koosnev minisillutis. Peenemad fraktsioonid kanduOhusignaal vad aga allatuult seni, kuni mingi takistus tee peale ette jb. Selle lhikonnas kuhjub vahest lhikene, aga teline liivahang, milles materjal vga hsti sorteeritud ehk vga htlase terasuurusega. Seevastu rannavallid kujunevad kiht-kihilt: suhteliselt suurte lainete murdlusvool paiskab rannavallile jrjekordse kihi. he suure laine toodud kiht on tavaliselt mnest millimeetrist esimeste sentimeetriteni. Seda kihti limpsavad, liigutavad ja tihendavad vahel veidi viksemad lained seni, kuni jrgmine suur laine jlle uue kihi kohale toob (vi siis eelmise ra viib). Luite ja rannavalli eristamiseks tuleb seega vaadata, kas liivamass on kihiline vi mitte.
Luidetel ja rannavallidel on tegelikult lithtis osa ranna funktsioneerimisel. Need on justkui laod, kuhu tuul sobival ajal liiva kuhjab. Tugev torm vib kll luidete jalamitest suure hulga ra ampsata ja madalmerre laiali pillutada, aga hes normaalse tervisega rannas on (eel)luidetes liiva nii palju, et lained ei suuda luiteahelikust lbi murda. Nnda on luited ka kui looduslik kaitsemehhanism, mis ei lase lainetel sisemaad rnnata.

Settematerjali baas on Eestis vike
Praktiliselt kik meie rannad arenevad vga piiratud settematerjali hulga baasil. Erandiks on ehk vanades liivaga titunud rgorgudes paiknevad rannad, niteks Pirita, kus kauges minevikus kuhjunud liivalasundi paksus on kmneid meetreid ja sisemaal metsa all leidub pris muljetavaldavaid luiteid. Kaasaegse aktiivselt rannas liikuva liiva hulk on aga vga vike ka Pirital ning see rand vajaks kiiret inimesepoolset abi. Jgedest meil palju liiva ei tule; niteks Pirita jest laekub ligikaudu 400 m3 aastas ning pigem lipeenikest materjali.
ige natuke aitab meie randade stabiliseerimisele kaasa jajajrgne maapinna tus, mis praegu on veel natuke kiirem ookeani veetaseme tusust. Aga see on vrdlemisi aeglane vrreldes kiirusega, millega lained randu kulutavad. Pealegi on paljude kenade liivakehandite merepoolses kljes laiad kivised vndid, kust kogu peenem settematerjal ra pestud. Neid vib kergesti nha kevadisel vaiksel ajal, mil veetase on vahel rohkem kui pool meetrit alla tavalise taseme. Maapinna kerge thendab, et neis paigus jvad liivakehandid tulevikus sisemaale ning rand kujuneb kiviseks seni, kuni murdlainete vnd taganeb praegu sgavamal paiknevate liivalasunditeni. Neid on meie rannavetes aga sna vhe.

Kui vastupidavad on meie liivarannad?
Nnda on meie rannad sna hapra tervisega ning vajavad tegelikult pidevat hoolt ja thelepanu. Thelepanelik pilk neb siin mitmeid mrke, mis vimaldavad ranna seisundit hinnata. Kindlasti on kuri karjas siis, kui liiv on mnest rannast pris kadunud ja selle asemel paljastunud kruus vi savi. Vga sageli kiireneb siis mrgatavalt rannaastangu kulutus, sest rand muutub laineenergiat summutavast ssteemist energiat peegeldavaks ssteemiks. Sellisel juhul kasvavad mrgatavalt lainete tekitatud hdrodnaamilised koormused (maakeeli: vee liikumise kiirus), mille tulemusena kantakse ra ka sellised kruusakivid, mis liiva sees psiksid paigal kui raudnaelad.
Parem pole olukord ka siis, kui veepiiri lhistel on vlja kujunenud krge ja kiiresti taganev astang nagu see on praegu Tallinnas Kakume poolsaare tipu mbruses vi Saaremaal Vaigu sadamast phja pool. Sellistel puhkudel on tegelikult targem mitte sekkuda ning lasta loodusel oma asju ise korraldada. Ranna kulutuse peatamine vajab siis vga suuri investeeringuid ning tulemus pole sugugi garanteeritud. Veel hullem on see, et enamasti kiireneb prast he rannaosa kaitsmist erosioon selle naabruses ning tulemusena on kahju mitmekordne. Niteks arvatakse, et Iirimaal on enamus praegustest rannakahjustustest suurelt jaolt tingitud hoopis naaberrandade kaitsmisest ebakohaste meetoditega.
Ohu signaaliks on kulutusjljed eelluidetes vi luidete jalamil nii nagu Hellfire abajas laltoodud fotol. Asjade edasine kik sltub jrgnevate tormide iseloomust ja rannanlvale laiali kantud liiva varu suurusest. Sageli taastub ssteem iseenesest, kuid vahel on hdasti vaja randa natuke liiva osas aidata. Kui ssteemis on liiva palju ja leidub ka sobivas suunas puhuvaid tuuli, piisab buunide paigaldamisest. Need peatavad osa piki randa liikuvast liivast ning sobival ajal puhub tuul liiva luidete titeks.
Hea tervise juures ehk heas toitumuses ranna tunnusmrgiks on selle kumerad vormid. Muidugi vib luite jalam olla natuke ngusavitu, aga kui kohe uhteala maapoolses servas algab kumeravitu ala, mis sna vrskelt titunud vrske liivaga, ei ole phjust selle rannaosa tervise le muretseda. Ranna seisukohalt oleks ehk veel parem, kui sinna liiva jrjest juurde tuleks ja luitevnd laieneks. Taoline protsess on aga tavaliselt seotud sellega, et liiva kantakse mujalt ra ning lihtsalt ks rannaosa kasvab teiste arvelt.

Tormide ajalugu rannavallides
Meie randades valitsev settematerjali krooniline puudus kombineerituna maapinna kerkega ja sellega, et litugevate tormidega kaasneb sageli erakordselt krge meretase, vib tekitada vga haruldasi vimalusi minevikku piilumiseks. Tugevad tormid kll kulutavad rannikut ja selle kaudu meie geoloogilist minevikku ning vivad kohati teha pris tsist pahandust. Kui aga tormilainete ktte satuvad suhteliselt hiljuti murrutatud paekivilahmakad, siis on suurtel lainetel komme kuhjata need kokku rannavallidesse. Minikujul tekivad taolised vallid iga tugevama tuule ja lainetuse jrel ning kaovad kohe, kui laineid natuke rohkem on. Vga tugevad ja krge veeseisuga tormid hellitusnimega sajandi tormid paiskavad taolise rannavalli aga nii krgele ja kaugele tavaprasest veepiirist, et paljude aastate jooksul ei ulatu lained seda valli nilpsama. Selliseid valle, mida kuhjas 2005. aasta jaanuaritorm, on praegugi mitmetes Eesti paigus veel selgelt nha, kuigi tasapisi hakkavad need taimestuma. Kui meretase psiks htlasena, siis tiendaks sellist valli veidi jrgmine ekstreemne torm ning nnda seguneks selle mju eelmise tormi omaga. Meie randades astub aga siin mngu maapinna kerkimine. Kui ekstreemsete tormide vahel on piisavalt pikk lnk, vib eelmise tormi vall jda nii krgele, et jrgmine kujuneb sellest mrgatavalt madalamale ja mere poole. Nnda on paljude aastatuhandete jooksul toimunud niteks Undva neemest ida pool, kus tee pealt laskub rannajooneni mitukmmend vana rannavalli. Vga tenoliselt on neis peidus unikaalne informatsioon minevikus aset leidnud ekstreemsetest tormidest; nii nende vimsusest kui ka sellest, kui sageli on need Saaremaad rnnanud. Nnda on pealtnha ilmetu kivine maastik tegelikult hoopis meie kivistunud ajalugu, mida tuleb lihtsalt osata lugeda.



Tarmo Soomere, akadeemik, TT Kberneetika Instituudi juhtivteadur
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet