2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Salme paatkalmed Euroopas ainulaadsed

Sgisel 2008 tuli Saaremaal Salme klas kergliiklustee valgustuskaabli paigaldamisega kaasnenud kaevetde kigus pevavalgele inimluustike jnuseid ja muinasesemeid. Peale luustikejnuste leiti kaevetde kigus teisaldatud pinnasest ka mned kverakspainutatud mkade katked, odaots ja kaks luu- vi sarvtringut. Peamiselt relvakatkete vliskuju phjal otsustades prinesid need vendeliajast vi viikingiperioodi algusest (7.8. saj). Kik relvad olid plemisjlgedega. Samast ajajrgust prines ka kumera otsaga mgatupe pronksist lpuosa katke koos rauast kinnitusneetidega ja murtud rootsuga mgapide. Selleaegses matmiskombestikus oli surnule kaasa pandud esemete tahtlik vigastamine, niteks kveraks painutamine, slkimine vi katkimurdmine vga levinud. Kige thtsamaks leiuks kujunes muinasesemete ja seitsme meheluustiku krval Eesti esimese muinaslaeva jnuste avastamine. Paat oli algselt umbes 11 meetri pikkune aerude abil liikuv alus. Kahjuks oli sellest needikontuuridena silinud vaid umbes pool alumisest osast.

Teise paadi leidmine

Aastal 2010 td muistisel jtkusid, selgitamaks vlja 2008. aasta hilissgisel uue kaablikraavi kaevamisel pevavalgele tulnud relvakatkete ja inimluude seos kogu muistisekompleksiga. Juba tde algjrgus satuti teise vendeliaegse, esimesest mrksa suurema paadi vi laeva jnustele koos arvukate inimluustike ja muinasesemetega. Kuna td osutusid seetttu oodatust mrksa keerukamateks ja aeganudvamateks, jid vljakaevamised pooleli ja neid kavatseme jtkata eeloleval suvel. Praeguseks on enam-vhem kindel, et mlemad paadid ja nendes olevad luustikud koos relvade ja teiste muinasesemetega prinevad hest sndmusest umbes aastal 750 pKr toimunud lahingu jrgsest sdalaste matustest. Leiuaines ja matmisviis osutavad, et tegemist on skandinaavia pritolu meresitjatega. Paadis matmise komme oli levinud peamiselt Skandinaaviamaades, kuid neid esineb ka phjalaste ekspansioonist puudutatud piirkondades, sh Saksamaal, Poolas ja mujal suurte jgede kallastel. hte taolist matust Volga kaldal kirjeldas aastal 921 Bagdadi kaliifi saadik Ibn Fadlan teel Volga Bolgarisse. Matusekirjelduses rgitakse ka loomade ja ttarlapse ohverdamisest. Erinevalt Salmes leitud laevaleidudest, on enamasti paadismatusesse paigutatud ks vi kaks surnut. Sageli on laevad koos kadunukeste ja ohvriloomadega pletatud. Salme suure arvu matustega paatkalmete kompleks on kogu Euroopa kontekstis ainulaadne.

Silmapaistvad leiud ornamentidega mgapidemed
Praeguseks on teisest paadist les vetud ja Ajaloo instituudi konserveerimislaborisse viidud le 500 muinasleiu, sealhulgas sadakond vaalaluust ja morsakihvast treitud mngunuppu, 2 luutringut, ligi 30 tervet mka ja mgakatket, le 20 nooleotsa, 6 kilbikupalt, vhemalt kmne sarvkammi katket, kmmekond nuga, krid ja muud sellist. Eriti silmapaistvateks leidudeks olid vhemalt kolme keeruka skandinaaviaprase ornamendiga kullatud pronksist mgapidemed. hte pidemenuppu kaunistavad 3 punast vriskivi (tenoliselt vrisgranaadid ehk almadiinid). Osa leide on tulesoleku jlgedega. Enamiku kogutud materjalist moodustavad rauast laevaneedid. Paadist leiti ka hulgaliselt loomaluid, sealhulgas vhemalt kolm terariistaga hukatud koera luustikku ja esimeses paadis olnud kahe jahikulli jnused. Praeguseks on avastatud 2629 sdalase jnused, kuid edasiste kaevamiste kigus vib luustike arv kasvada. Osadel neist on luudel ja koljudel selged relva tekitatud raiejljed. Mned nooleotsad on lbistanud paadiklje ja jnud esialgsele kohale pardapuu kdunemisest tekkinud huumuseviirgu. Ka kilpide puitosade jnustes on omal kohal silinud nooleotsi. Kik kilbikuplad on tahtlikult mlgitud. Arvestades leiumaterjali rikkalikkust, on sna tenoliselt tegemist thtsamate likute ja nende kaaskondlaste hismatusega. Vimalik, et sndmuse taustaks ja phjuseks oli ebannestunud maksustamisretk saarlaste vastu, kuid vlistatud ei ole ka skandinaavlaste omavaheline arveteklaarimine. Ehk annavad probleemile tpsema vastuse eelolevad vlitd. Ksimusteringi lahendamiseks on projekti kaasatud ka inim- ja loomaluude eriuurijad. Tid fi nantseeris Eesti Teadusfond (ETF).



Jri Peets, arheoloog
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet