2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Taimede kuivatamine on lihtne ja huvitav

Lihtsaim moodus taimi silitada on neid kuivatada: pllumees teeb nii heina, lillesber paneb meeldiva ie raamatu vahele ning botaanik teeb herbaariumi. Seekord vaatame, kuidas kuivatatakse taimi ppeherbaariumi tarbeks.

Teaduslikul herbaarlehel on peale taime kindlasti ka etikett leiuandmetega: leiukoht vimalikult tpselt, ndisajal enamasti koordinaatidega, kasvukoht ehk biotoop (pohlamnnik, soostunud niit jne), leiuaeg (kuupev, aasta) ja leidja nimi. Ka ppeherbaariumil viksid juures olla leiuandmed, sest ka need herbaarlehed vivad kunagi botaanikuid huvitada. Pealegi pole leiuandmete kirjapanek kontimurdev tegevus.

Vahel arvatakse, et kindlasti peab olema taim liigini mratud, muidu polevat lehel vrtust. Tegelikult on thtsad just leiuandmed ja mranguta vi ainult pere- vi sugukonnani mratud herbaarmaterjali on meie suuremates herbaariumides pris rohkesti. Kll kunagi mratakse ka tundmatud herbaarlehed ja need vivad osutuda siis iseranis vrtuslikeks.
Kui me tahame taimi nidata raamitult seinal vi hoida kasvi lihtsalt hunnikus vi kausta vahel, et nende jrgi oleks vimalik taimi ppida, peab taimi koguma ja kuivatama eriti hoolikalt.
Taim kogutakse vimalikult kikide osadega: ied, lehed, varred, juurmised lehed jne ning parem oleks, kui lehed poleks putukatest sdud vi seenhaigustega kaetud. Suuremast taimest piisab ite vi viljadega harust ja mnest varrelehest.
Loodusest taimi korjates peab jlgima looduskaitse nudeid: kaitsealuseid liike ja viimaseid eksemplare ei tohi korjata. Kindlasti peab jma alles 3/4 taimedest ning ppe- vi ruumikaunistamise otstarbel tuleks taimi koguda kindlasti ilma maa-aluste osadeta. Kui aga kogume koos juurtega, nagu teadusliku kogu jaoks tehakse, tuleb juured enne taime kuivatamist kindlasti vees puhtaks pesta: muidu pudeneb neilt mulda aastakmneid ja taime juurtest ei saa ka iget ettekujutust.
Kindlasti tasub vaadata taimemrajat, milliseid tunnuseid seal kasutatakse: kergesti vib juhtuda, et taimeliigi kindlakstegemiseks on vaja just juurmisi lehti, mis jid aga thelepanuta. ppeherbaariumi lehele vib panna ka eri aegadel kogutud taimeosi: isi ja vilju, mis teaduslikus kogus on eri leiuaegade tttu kindlasti eri herbaarlehtedel.

Taimi on kige lihtsam kuivatada vettimavate ajalehtede vahel. Botaanikutel on erilised taimeraamid, mis on traadist vi vrgust klgedega ja meenutavad natuke klikupuuri uksi. Aga edukalt saab taimi kuivatada ka niteks prandal vi kirjutuslaual hunnikus: sel juhul on vaja ajalehtedele peale A3 suuruses puust vi papist plaati ning raskuseks kas pakse raamatuid vi telliskive.
Hunniku alla pannakse tabloidlehe mtu ajaleht (umbes A3 formaat), sellele hekordne samasuur leht, mille vahele asetatakse taimed koos leiuandmete etiketiga. Taimelehed ei tohiks ksteist katta, muidu lhevad need kuivatades pruuniks. ied ja lehed ptakse vimalikult vlja sirutada, neid saab kohendada ka ajalehti vahetades. Taimega ajalehele pannakse peale taimeta ajaleht, edasi jrgmine taimega ajaleht jne, kige peale veel ks ajaleht ning plaat raskusega.
Edasi tuleb vahelehti vimalikult sageli, alguses 34 korda pevas vahetada. Neid hekordseid lehti, mille vahele said taimed, ei vahetata, vaid vahetatakse ksnes vahelehti. Paljud taimed on nii rnad, et enne kuivamist ajalehelt tstes kortsuksid lehed ja ied lootusetult.
Suurema taimehuvi korral tuleks lasta endale valmistada taimeraam: selle vahel olevad taimed saab panna ka sooja kohta pliidi vi radiaatori lhedale, mis samuti kuivamist kiirendab. Samuti vib proovida kuivatada triikraua abil. Kuumusega tuleb olla siiski ettevaatlik: lihakad taimed kipuvad liiga soojas keskkonnas muutuma hautatud kapsa sarnaseks ja kaotama niiviisi palju oma vlimuses. Ka soojas kohas hoides tuleb vahelehti kord-paar pevas vahetada.
Taimed on kuivad siis, kui katsudes ei tundu nad enam niisked ega klmad. Ajalehtede vahele vivad taimed jda kuni monteerimiseni.

Herbaarium kleebitakse tugevamale joonistuspaberile, mille mdud on 42 x 28 (vi 27) sentimeetrit ehk natuke viksem kui A3 suurus. Eraherbaariumid on enamasti lpuks judnud suurtesse herbaariumidesse ja herbaariumite liitmisele meldes viks kohe algusest peale kasutada iges mdus paberit. Kui teile ei paku kunagine harrastus enam huvi, siis viks leiuandmetega herbaariumi pakkuda suurtele taimekogudele selmet seda prgimele visata.
Kleebitakse liimpaberi ribadega, milleks sobib aknakleeppaber vi mida vib ligata niteks margipoognate servadest. Kleeplint vi teip taimede monteerimiseks ei sobi, pealegi muutub aja jooksul teibi serv tolmu tttu koledaks. Taimi ei tohiks ka lihtsalt liimiga paberile kleepida vib-olla tekib kunagi vajadus taim teisele aluspaberile asetada vi taime teist klge vaadata.
Lisaks taimele pannakse herbaarlehele ka etikett leiuandmetega ja taime nimega. See on tavaliselt all paremas nurgas. Herbaarlehtede pakk peaks olema htlane, seega viks mnel lehel olla etikett ka vasakul pool vi laservas.
Herbaarium vib kuivatatult silida aastasadu, kui seda hoida kuivas ruumis ja aeg-ajalt trjuda kahjurputukaid. Kuivi taimi armastavad sa samad putukad, kes toituvad jahust ja tangainetest. Neist vabanemiseks kasutatakse sgavklmutamist: herbaarlehtede pakk pannakse neljaks pevaks 30 C sgavklma. See peaks hvitama ka putukate munad.
Kindlasti ei suuda siinne lhike jutuke anda tielikku levaadet taimede kuivatamise kunstist. Huvilistel tuleks kasutada phjalikumat kirjandust. Herbaariumi valmistamise juhendeid on eesti keeles ilmunud mitmeid: eraldi vihikuna Taimekogud Abiks Loodusevaatlejale sarjas 1954, seda vihikut on vimalik Tartust looduseuurijate seltsist osta vi raamatukogudes vaadata.
Eesti Loodus llitas phjaliku juhendi 1972. aasta juuni (prnakuu) ja juuli (heinakuu) numbris. Tsisema huvi korral saab nu ka meie suuremate herbaariumite kuraatoritelt Tartu likoolis, Eesti Maalikoolis ja Eesti Loodusmuuseumis.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet