2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste rattaretk
Saaremaal vndates

Eesti suurim saar Saaremaa on oma liitnimega midagi saare ja maa vahepealset. Suur saar see pole nagu Inglismaa, viimast htakse juba maaks. Saaremaa on ikka saar, ehkki omaette riigi moodustab see looduse mttes, siinsed eriprased kooslused, mitmekesisus ja looduse rahu on silma jnud suurele hulgale turistidele. Aasta-aastalt klastatakse saart aina rohkem, muutes selle samal ajal vananevaks puhkeriigiks. Mida siin siis imetletakse? Seda on mistlik ise nha, nuusutada ja tunda veereva jalgratta sadulast, pehme ja soolakas meretuul vuhisemas vastu palgeid.

Kuressaare
Kuressaare pole nii vana kui niteks Haapsalu, sest piiskopilinnus ehitati siia alles 14. sajandil ja selle mber kujunenud alevik sai linna igused 1563. aastal. 19. sajandi esimesel poolel elas linnas juba le 3000 elaniku. Tookordsete jukamate linlaste klassitsistlikus stiilis punaste katustega kivimajad ilmestavad vanalinna tnapevani ja nende uede krghaljastus loob dusa milj, millele lisab omapra meri ukse all. Lunapoolne aedlinn oma kaasaegsete eramute ja aedadega annab Kuressaarele mnusust juurde. Ka linnaliiklus on siin veel talutav, sest meretuuled Liivi lahe ja Lnemere vahel viivad sudu ja lisavad lhnad. Terve jumega elanikud, keda loetakse siin praegu 15 tuhande ringis, vivad iga pev hingata puhast hku, neil jtkub vett ja silinud on vimalus osta turult vrsket kala ning toituda tavapraselt, kartmata lekaalulisust.

Td ja leiba annavad
elektroonikatstuse ettevtted, teenindussektor,
kohalik tervishoiu ssteem,
kaubandus, koolid, haigla, linna
omavalitsuslik vrk, ehitus ja hulgaliselt
muud vikeritajad. Kuressaare on ju
turismi- ja puhkelinn, mis tuntud oma
vesiravilate ja hotellidega. Esimene tervisemuda
ravila avati siin 1840. Maakonna
pealinn on ka teede suubumise slmpunkt
ning maainimestele peamiste teenuste
osutaja.
Vana piiskopilinnust mbritseva pargi
rest viib ks tee Srve poole, mda
hotellidest mererannal, lbi ajaloolise Tori
kla Luna-Saaremaa merelise looduse
rppe. Esiteks paistab vasemalt muljet
avaldav, huvitavate loodusradadega
Loode tammik ja
peagi ka liivaluidete
ja mndidega
kaitstud puhkerannik. Enne seda
neme veerohket jge suudmealal.
Nasva kla
Muistsetest merelahtedest moodustunud
jrvedest Mullutu- ja osalt
ka Suurlahest voolab merre Nasva
jgi, mis on Saaremaa vhestest jgedest
vee- ja kalarikkam. Jesuudmes on endisest
kalalaevade remondi tellingust kujunenud



Bruno Pao, mereajaloolane
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet